(1) Viiratsi Vallavalitsus raamatupidamiskohustuslasena korraldab raamatupidamist ja finantsaruandlust Viiratsi valla hallatavate asutuste kaudu tsentraliseeritult. (2) Viiratsi valla hallatavateks asutusteks on vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi vallavalitsus) ja järgmised hallatavad asutused, kes ei oma iseseisvat raamatupidamist (edaspidi asutus): 1) Viiratsi Lasteaed “Rüblik”; 2) Uusna Lasteaed “Tõruke”; 3) Vana-Võidu Lasteaed; 4) Kalmetu Põhikool; 5) Viiratsi Kool; 6) Viiratsi Rahvamaja; 7) Tänassilma Rahvamaja; 8) Uusna Külamaja; 9) Valma Infopunkt; 10) Viiratsi Raamatukogu; 11) Uusna Raamatukogu; 12) Tänassilma Raamatukogu; 13) Vana-Võidu Raamatukogu; 14) Viiratsi Vallavolikogu. (3) Kulude paremaks jälgimiseks on moodustatud järgmised kuluüksused: 1) teedemajandus; 2) haljastus; 3) kalmistud; 4) koduteenused; 5) sotsiaalkorterid. (4) Viiratsi Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse OÜ Viiratsi Veevärk, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle omab Viiratsi Vallavalitsus olulist mõju.
(1) Viiratsi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärk on Viiratsi Vallavallavalitsuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ja aruandluse tagamine. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi RRÜ). (3) Raamatupidamisarvestus peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine Viiratsi Vallavalitsuse finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse Viiratsi Vallavalitsuse tsentraliseeritud raamatupidamisele. (2) Sise-eeskiri reguleerib Viiratsi Vallavalitsuse majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ja aruannete koostamise ja esitamise korda. (3) Käesolevas sise-eeskirjas käsitlemata juhtudel lähtutakse teistest õigusaktidest. (4) Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse vallavalitsuse määrusega.
Majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
(1) Viiratsi Vallavalitsuse raamatupidamist korraldatakse tsentraliseeritult asutuste lõikes vallavalitsuse kaudu. (2) Raamatupidamist korraldatakse raamatupidamistarkvara Pmen abil. (3) Asutuste igapäevast tegevus juhib asutuse juhataja/direktor ja vallavalitsuse tegevust vallavanem (edaspidi asutuse juht). (4) Vallavalitsuse ja asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle kohustused, õigused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (5) Viiratsi Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse iseseisvat raamatupidamist omav OÜ Viiratsi Veevärk, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle omab Vallavalitsus olulist mõju.
(1) Kontode kasutamine Kasutatav kontoplaan on kehtestatud RRÜ-ga. Kontoplaan on kuuekohaline ning seda täiendatakse vajadusel seitsmenda kohaga. (2) Tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodide kasutamine Tehingute kirjendamisel tuleb valitud kontole lisada vastavalt kontojuhisele tehingupartnerikood, tegevusala, allika või rahavoo kood, millised on kehtestatud RRÜ-ga. (3) Koodide ja lühendite kasutamine Raamatupidamisdokumentides kasutatakse alljärgnevaid lühendeid: 3.1. D –deebet 3.2. K – kreedit 3.3. TP – tehingupartner 3.4. A – allikas 3.5. RV – rahavoog 3.6. TA - tegevusala
(1) Vallavalitsus koostab ja esitab igakuiselt eelarve täitmise aruande Viljandi Maavalitsusele vastavalt nende poolt määratud mahus ja tähtaegadel ning asutuste juhtidele nende juhitavate asutuste osas. (2) Vallavalitsus koostab igakuiselt statistilisi aruandeid ja esitab need statistikaametile vastavalt nende poolt määratud mahus ja tähtaegadel. (3) Vallavalitsus koostab igakuiselt maksudeklaratsioonid ja aruanded ning esitab need maksu-ja tolliametile seadusega ettenähtud korras, mahus ja tähtaegadel. (4) Vallavalitsus koostab igakuiselt saldoandmiku ja esitab selle elektrooniliselt rahandusministeeriumile aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, välja arvatud saldoandmik aasta lõpu seisuga, milline esitatakse hiljemalt järgmise aasta 28.veebruariks. (5) Vallavalitsus koostab projektipõhiste vahendite kasutamise aruandeid vastavalt raha eraldaja nõudmistele ja tähtaegadele. (6) Vallavalitsus koostab vähemalt kord aastas majandusaasta aruande ning esitab selle volikogule kinnitamiseks seadusega ettenähtud tähtajaks ja avaldab nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist, teavitades sellest koheselt rahandusministeeriumit.
(1) Tulude ja kulude arvestust peetakse nii tekke- kui kassapõhiselt. (2) Maksutuludearvestust peetakse tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse tuludes vastavalt maksude edasiandja edastatud teatisele. (3) Tulu lõivudest kajastatakse tekkepõhiselt, lõivuga maksustatud toimingu tegemise kuupäevaga. Väikeste lõivumäärade (kuni 100 eurot) korral või juhul, kui ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on lühike (kuni üks kuu), võib kajastada lõivutulu kassapõhiselt. (4) Toodete müügist ja teenuste osutamisest saadav tulu võetakse tekkepõhiselt arvele, koostatud nõudedokumendi alusel. (5) Toetustena käsitletakse saadud vahendeid, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. (6) Toetused jaotatakse sotsiaaltoetused (toetused füüsilistele isikutele), sihtfinantseerimine (kodumaine ja välismaine) ja mittesihtotstarbeline finantseerimine. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise tingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. (7) Kulude arvestust peetakse asutuste ja kuluüksuste lõikes. Asutused ja kuluüksused on tähistatud tegevusalakoodiga, mis võimaldab teha raamatupidamisprogrammist antud asutuste ja kuluüksuste kulude ja tulude kohta aruandeid ja päringuid. Projektide ja sihtfinantseeringu kulude eristamiseks kasutatakse raamatupidamiskande tegemisel projekti tunnuskoodi või muud tunnuskoodi.
(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav õiend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber ja koostatud raamatupidamislausend; 9) tasutud arvetel peab olema märge tasumise kuupäeva ja maksedokumendi numbri kohta. (2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadresse algdokumendi koostaja nimi. (3) Vastutavad isikud (sh aruandvad isikud), kellel on lubatud teha tehinguid määratud summade piires, määratakse asutuse juhi poolt. (4) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid jms) peavad vastutavad isikud andma allkirja ja kuupäeva tarnijale, millega kinnitavad teenuse kättesaamist või kauba vastuvõtmist. Vajadusel täiendab asutuse juht kuludokumenti kulu otstarvet selgitava informatsiooniga (kulu liik, nt seinaplaadid puhkeruumi remondiks). (5) Kõik algdokumendid peavad olema originaaldokumendid ja viseeritud asutuse juhi poolt. (6) Algdokumendi viseerinud asutuse juht vastutab selle eest, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastuvad kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduslik ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokumendile oleksid märgitud kulu täpsustavad selgitused juhul kui kulu täpsem sisu ei kajastu dokumendis; 8) dokument jõuaks õigeaegselt raamatupidamisse. (7) Vallavalitsuse raamatupidamine tagab dokumentide kontrollimisel ja maksedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete õigsuse ja sisestamise raamatupidamise infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 2) tekkepõhine periood; 3) saaja andmed; 4) kas antud kauba, teenuse või hüve eest ei ole juba varem tasutud; 5) kas dokumendi on viseerinud asutuse juht. (8) Viiratsi Vallavalitsuse majandustehingute kirjendamise aluseks olevad sissetulekute ja tulude algdokumendid on järgmised: 1) ostjatele esitatud nõuetekohased arved; 2) muud tulude algdokumendid (lepingud, teatised jne); 3) pangakontode väljavõtted; 4) kassa sissetulekuorderid ja sularaha kviitungid; 5) raamatupidamisõiendid. (9) Viiratsi Vallavalitsuse majandustehingute kirjendamise aluseks olevad väljamineku ja kulude algdokumendid on järgmised: 1) hankijate poolt esitatud arved; 2) avansi-ja kuluaruanded; 3) lepingud, valla haldusaktide või nende alusel koostatud kulude algdokumendid; 4) töötasude ja maksude arvestuse algdokumendid (tööajatabelid, töövõimetus- ja hoolduslehed, käskkirjad jne); 5) toetuste väljamaksulehed; 6) raamatupidamisõiendid.
(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites kahekordse kirjendamise põhimõttel nende toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamises kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjestuses (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmiseid andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; 4) tegevusala kood ja kulu- või tululiik (vastavalt eelarve klassifikaatorile); 5) vajadusel allika ja rahavoo kood (vastavalt kontojuhisele) ning projekti kood; 6) majandustehingu lühikirjeldus; 7) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi Pmen. Kasutusel on programmi järgmised moodulid: 1) raha (kassa ja pank); 2) võlad (nõuded ja kohustused); 3) bilanss (pearaamat); 4) palk (palgaarvestus ja maksud); 5) varad (põhivara); 6) ladu (bilansiväline vara); 7) arved (kommunaalteenuste ja lastevanematetasu arvestus). (5) Raamatupidamisregistreid säilitatakse paberkandjal ja elektrooniliselt.
(1) Algdokumentide raamatupidamisele esitamise tähtajad on järgmised: Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Tööajaarvestuse tabelid aruandekuule järgeva kuu esimesel tööpäeval Töövõtu jm.lepingud töötasu maksmiseks vähemalt 5 tööpäeva enne maksetähtaega Töötasustamist puudutavad käskkirjad järgmisel tööpäeval peale käskkirja vormistamist Puhkusele lubamise käskkirjad vähemalt 5 tööpäeva enne puhkuse algust Töölevõtmise käskkirjad järgmisel tööpäeval peale töölepingu sõlmimist Tööltvabastamise käskkirjad vähemalt 2 tööpäeva enne töölepingu lõppemist Puhkuste ajakavad hiljemalt 5.ndaks aprilliks Kasutamata puhkusepäevade inventuur seisuga 31.detsember hiljemalt 31.jaanuar Sõidulehed aruandekuule järgeva kuu teisel tööpäeval Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise avaldused ja sõidupäevikud aruandekuule järgneva kuu 5.ndaks kuupäevaks Lähetuskulude aruanded 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist Majanduskulude- ja avansiaruanded aruandekuule järgneva kuu 5.ndaks kuupäevaks Toiduainete käibeandmikud aruandekuule järgneva kuu 5.ndaks kuupäevaks Lasteaias viibimise päevatabelid aruandekuule järgeva kuu teisel tööpäeval Hankijate arved 3 tööpäeva jooksul pärast arve saamist (2) Asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas vallavalitsuse arvelduskontodel ja sularaha vallavalitsuse kassas. (2) Kassasse raha laekumisel koostatakse raamatupidamisprogrammi Pmen moodulis RAHA kassa sissetulekuorder, mille allkirjastavad pearaamatupidaja ja vanemraamatupidaja. Maksjale antakse orderi kviitung, mis on samuti allkirjastatud. Kassast sularaha väljamaksmise korral koostatakse väljamineku order, mille allkirjastavad vallavanem ja pearaamatupidaja. Päeva lõpul koostatakse kassa päevaaruanne. Kuu lõpul koostatakse memoriaalorder. Kassas oleva sularaha jääk kuu vahetusel ei tohi olla suurem kui 700.00 (seitsesada) eurot. Ülejäänud sularaha makstakse sisse vallavalitsuse arvelduskontodele. (3) Rahvamajad, külamajad ja raamatukogud kasutavad sularaha laekumiste vastuvõtmisel nummerdatud kviitungeid, millest originaal jääb maksjale ja koopia tuleb esitada raamatupidamisele koos sularaha sissemaksega. Kultuuriasutuste korraldatud ürituste piletimüügil saadud sularaha tuleb tasuda vallavalitsuse kassasse ja esitada piletimüügi aruanne. Rikutud kviitungid ja piletid tuleb tagastada raamatupidamisele. (4) Kassapidaja kohustused on ametijuhendiga pandud vanemraamatupidajale. (5) Sularaha kassasse tasumise tähtajad on järgmised. Tulu liik Kassasse tasumise tähtaeg ürituste piletitulu hiljemalt 3.ndal tööpäeval pärast ürituse toimumist spordisaali piletitulu kuu viimasel tööpäeval inkontinentsustoode müük kuu viimasel tööpäeval paljundamise tasud kuu viimasel tööpäeval üüritulud kuu viimasel tööpäeval lastevanemate tasud lasteaias iga kuu 22.-ks kuupäevaks muud laekumised kuu viimasel tööpäeval (6) Asutuste juhid, kus toimub sularaha vastuvõtmine, on kohustatud tagama raha säilimise ning vastutavad seaduses ettenähtud korras neil juhtudel, kui nende süül ei ole loodud vajalikke tingimusi rahaliste vahendite säilimise tagamiseks. (7) Pangaoperatsioonide teostamine toimub reeglina teleteenuse ja internetipanga vahendusel. Ülekanded allkirjastatakse digiallkirjaga või pin-kalkulaatori abil selleks volitatud isikute (vallavanem ja pearaamatupidaja) poolt.
(1) Nõuded 1) Nõudeid ostjate vastu kajastatakse käibevara all. 2) Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arve alusel ja paralleelselt müügituluga. Nõutav on tehingupartneri (kliendi) nime või koodi märkimine. 3) Viitlaekumistena kajastatakse tekkepõhiselt tuludena arvestatud bilansipäevaks laekumata nõudesummad, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (arvet, deklaratsiooni vms). 4) Igakuiselt võrreldakse nõuete analüütilisi registreid bilansisaldodega ning erinevuse korral selgitatakse välja erinevuse põhjus. 5) Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt vähemalt kord aastas. Asjaolud, mille alusel hinnatakse nõuete laekumise ebatõenäolisust, on: 5.1. kui raamatupidamine on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju ja neile ei ole vastatud; 5.2. kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine. 6) Individuaalsel meetodil nõude ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. 7) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel kajastatakse see laekumise perioodis kulu vähendamisena ning vähendatakse ka nõude ja selle kontraaktivakonto saldot. 8) Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud nõuded, kui puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh: 8.1. asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral; 8.2. võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. 9) Ebatõenäolise nõude lootusetuks tunnistamisel kantakse nõue ja selle allahindlus kontraaktivakontol bilansist välja. (2) Ettemaksete arvestus Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. Kui ettemaksu tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemaks tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulud koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. (3) Sihtfinantseerimise arvestus. 1) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest ja RRÜ-s toodud nõuetest, kasutades brutomeetodit. 2) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (4) Arveldused aruandvate isikutega 1) Aruandvate isikute arvelduste kohta peetakse arvestust aruandvate isikute kaupa. 2) Lähetuskulude hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 3) Lähetus hõlmab nii tööalaseid-kui koolituslähetusi. 4) Avanssi lähetuskuludeks antakse lähetatule avalduse ja juhataja käskkirja alusel, kus on fikseeritud lähetuse kestus ning mitme päeva eest ja millises ulatuses avanssi makstakse. 5) Lähetuskulude ja päevarahade hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkiri lähetusse lubamise kohta ja lähetatu poolt esitatud lähetuskulude aruanne (Lisa 1), mille on kinnitanud vastava asutuse juht. 6) Majanduskulude avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse sularahas vallavalitsuse kassast. Majanduskulu avanssi saanud isik on kohustatud esitama raamatupidamisele avansiaruande eespool märgitud (algdokumendi käive) tähtajaks. 7) Avansiaruandele lisatakse kulusid tõendavad originaaldokumendid. Kuludokumendid on arved, tšekid, kviitungid kaupade või teenuste eest tasumise kohta, mis peavad vastama esitatud nõuetele, v.a välisriikidest saadud kuludokumendid. Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulutatud summasid ei hüvitata. 8) Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Hüvitise ülekandmise aluseks on töötaja poolt esitatud ja asutuse juhi poolt kinnitatud nõuetekohane taotlus (Lisa 2). 9) Kui vallavalitsuse ametnik või asutuse töötaja on teinud oma rahalistest vahenditest kulutusi, mis on seotud vallavalitsuse või asutuse tegevusega ja on vajalikud vallavalitsuse või asutuse ülesannete täitmiseks ning teisel viisil kulude eest tasumine oleks osutunud võimatuks või ebaotstarbekaks, esitab ta enda poolt tasutud kuludokumendid koos avaldusega asutuse juhile kinnitamiseks. 10) Isikutele, kellel on avansiline võlgnevus (st kes ei ole aruandeid esitanud või saadud avansi ülejääki tagastanud), uut avanssi ei väljastata. Avansina väljaantud summast kasutamata jäänud osa tuleb tagasi maksta sularahas kassasse või ülekandega vallavalitsuse arvelduskontole pärast aruande esitamist. Avansi ülejäägid võib kinni pidada ka töötaja palgast, töötaja kirjalikul nõusolekul. Erandina maksavad kasutamata rahalised vahendid aasta lõpul tagasi igakuiselt majanduskulu avanssi kasutavad ja avansiaruandeid esitavad isikud. 11) Kuludokumendid on arved, tšekid, kviitungid kaupade või teenuste eest tasumise kohta, sõidupiletid. Nõuetele mittevastavate dokumentide alusel kulutatud summasid ei hüvitata. 12) Esitatud avaldused viseeritakse ja kuludokumentide nõuetele vastavust kontrollib asutuse juht. 13) Välisvaluutas tehtud kulutuste kohta esitatud kuludokumentidel toodud summad arvestatakse eurodesse dokumendi väljastamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. 14) Kinnitatud kuluaruannete alusel tehakse raamatupidamiskanded. 15) Tehtud kulutuste hüvitamine toimub hüvitise kandmisega aruandva isiku arvelduskontole või makstakse erandkorras välja sularahas vallavalitsuse kassast.
(1) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende asukohta ja seisundisse. Erinõudena kajastatakse varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes. (2) Varudena kajastatakse bilansis müügiks ostetud kaubad. (3) Ülejäänud materjalid kantakse kuluks soetamise hetkel. Materjalide analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt asutuste lõikes. Toiduainete üle peetakse arvestust asutustes.
(1) Töötasude, lisatasude, juurdemaksete, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude arvestamise alusdokumentideks on tööajaarvestuse tabelid, asutuse juhi käskkirjad, lepingud, Viiratsi Vallavolikogu ja Viiratsi Vallavalitsuse õigusaktid. (2) Palgaarvestus sisaldab: töötajatele ja teenistujatele töötasu arvestamist, puhkusetasude arvestamist, ühekordsete väljamaksete (hüvitused töösuhte lõpetamisel jm) arvestamist, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist, kahjuhüvitiste (tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis, kohtu poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm) arvestamist, täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi, maksude kinnipidamisi, muid vabatahtlikke kinnipidamisi palgast, arvestatud tasude kuukoondite tegemist. (3) Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja/teenistuja isiklikule või muule tema poolt kirjaliku avalduse alusel soovitud arvelduskontole. Töötasu arvestamine toimub perioodiliselt kuu esimesest kuupäevast kuu viimase kuupäevani ning töötasu ülekandmine toimub hiljemalt arvestamise kuule järgneva kuu 8.kuupäevaks. Riigi poolt antavatest vahenditest tasustatavate pedagoogide töötasu kantakse üle jooksva kuu 28.ndal kuupäeval. (4) Puhkusele minevatele või teenistusest vabastatavatele töötajatele/teenistujatele tehakse töötasuarveldused seadusest tulenevatel tähtaegadel. Puhkusetasu arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast. Puhkusetasu arvestamise aluseks on asutuse juhi käskkiri puhkusele lubamise kohta. (5) Haiguslehed täidetakse ja edastatakse koos kaaskirjaga Haigekassale vähemalt kord nädalas. (6) Asutuste ametnike ja töötajate ravikindlustusega kindlustamist ja arvelt mahavõtmist korraldab vallavalitsuse sekretär-asjaajaja. (7) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid vastavalt asutuse juhi käskkirjale. (8) Igakuiselt trükitakse palgamoodulist välja palgalehed ja tasuliikide jaotused asutuste lõikes. Töötaja soovil väljastatakse talle palgalipik, kas paberil või elektrooniliselt (meili aadressile). (9) Maksud arvestatakse, peetakse kinni ja kantakse üle maksukogujale lähtuvalt kehtivast seadusandlusest. (10) Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt. Paberkandjal deklaratsioon säilitatakse raamatupidamises ja arhiveeritakse vastavalt kehtivale korrale.
(1) Kinnisvarainvesteeringud 1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest ja RRÜ-s kehtestatud nõuetest. Kinnisvara investeeringuks loetakse ainult sellist maad või hoonet või hoone osa, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. 2) Kinnisvara investeeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. (2) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest ja RRÜ-s kehtestatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksustel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (väljaarvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud). 2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir oli kuni 31.12.2010.a soetatud vara korral 1917 eurot (30 000 krooni) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011.a 2000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata maksumusest. 3) Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest 3.1. Kunstiväärtused 3.2. Raamatud avalikes raamatukogudes (3) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus vähemalt kapitaliseerimise alampiir). (4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele ja lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). (5) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne info põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid on elektroonilised, milliseid on vajadusel võimalik esitada paberkandjal. (6) Igale põhivara objektile, mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber. See number ühtib põhivarakaardile kantud inventarinumbriga. (7) Amortisatsiooni arvestus 1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni. 2) Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvele võetud raamatuid ei amortiseerita. 3) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. 4) Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. 5) Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid: 5.1. hooned, rajatised 2-5 %, 5.2. rajatised 2,5-10% 5.3. masinad ja seadmed 10-20 %, 5.4. transpordivahendid 10-25% 5.5. mööbel, bürooseadmed 10-20 % 5.6. muu inventar 10-50 %, 5.7. immateriaalne põhivara 10-50 %. 6) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks. 7) Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides. Tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata. 8) Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus. 9) Põhivara allahindluse akti koostab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon ja akti kinnitab vallavalitsus. (8) Põhivarade võõrandamine, kasutusse andmine ja mahakandmine 1) Põhivara võõrandamine (müük, tasuta üleandmine jmt), kasutusse andmine ja mahakandmine toimub vastavalt Viiratsi Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale. 2) Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud, müüdud jmt). (9) Bilansiväline vara ja selle arvestus. 1) Bilansiväline vara kantakse kuludesse soetamise hetkel ja arvestust jätkatakse bilansiväliselt. 2) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on alates 20 eurost kuni 1999 euroni ning mille kasutusiga on üle ühe aasta. 3) Varad võetakse arvele ostuarve, müügilepingu või muu vara saamist tõendava dokumendi alusel koos käibemaksuga. 4) Vara võõrandamise, tasuta üleandmise ja mahakandmise otsustab vallavalitsus.
(1) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1.1. Materiaalne põhivara; 1.2. Kinnisvara investeeringud; 1.3. Nõuded ja ettemaksed, analüütiliste nimekirjade koostamine ja oluliste nõuete kohta saldokinnituste saatmine; 1.4. Kohustused ja saadud ettemaksed; 1.5. Sularaha; 1.6. Pangakontod; 1.7. Bilansivälised varad ja varud. (2) Inventuurikomisjon koosneb esimehest ja kahest liikmest. (3) Vallavanema käskkirjaga määratakse inventuuri täpne läbiviimise aeg ja inventuuri komisjoni esimees ja liikmed. (4) Üle kahe töötajaga asutuste korral määrab vallavanem esimehe ja ühe liikme. Teise liikme määrab asutuse juht oma alluvate hulgast. (5) Asutuse juht või muu varaliselt vastutav isik osaleb inventuuris selgituste andjana ja ei kuulu komisjoni koosseisu. (6) Inventuurikomisjon teeb kindlaks materiaalsete väärtuste jäägid, võrdleb andmeid raamatupidamisandmetega, koostab õiendi puudu-ja ülejääkide kohta. Kõigi puudu-ja ülejääkide, riknemiste ja muude kahjude kohta peab komisjon nõudma vastutavalt isikult kirjaliku seletuse. Komisjon vormistab ja allkirjastab inventeerimise nimekirjad ja esitab pearaamatupidajale. (7) Inventuurikomisjonil on õigus teha ettepanek moraalselt ja füüsiliselt kasutuskõlbmatuks muutunud varade mahakandmiseks, mille kinnitab vallavalitsus või volikogu vastavalt kehtivale korrale. (8) Kassas oleva sularaha ootamatu kontroll toimub kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpu seisuga. (9) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega. Seisuga 31.detsember tellitakse pankadelt audiitorpäring. (10) Varade ja kohustuste inventuur ning varude, materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansiväliselt arvestatava vara füüsiline inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. (11) Maksude saldosid võrdleb pearaamatupidaja kord kvartalis. (12) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse tehingupartneri koodi omavate asutustega omavahelisi saldosid meili teel või rahandusministeeriumi raamatupidamise infosüsteemi päringute alusel. (13) Inventuur on kohustuslik läbiviia varaliselt vastutava isiku vahetuse korral, varguse, tulekahju või muu kuritahtliku vara hävitamise korral ning loodusõnnetuse korral. (14) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumendiks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise nimekirjad või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.
(1) Viiratsi Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad iseseisvat raamatupidamist omavad asutused koostavad ja esitavad saldoandmikud vastavalt RRÜ-s sätestatule. (2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja. (3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib valla pearaamatupidaja, kes lahendab üksuste omavahelised saldode erinevused ning probleemid ja edastab lahenduseta probleemid rahandusministeeriumile vastuse saamiseks. (4) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldoandmike põhjal on võimalik genereerida konsolideeritud saldoandmik, kus on elimineeritud grupisisesed omavahelised tehingud.
(1) Raamatupidamise dokumentide säilitamist reguleerib RPS §12. (2) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. (3) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Kõik aruanded säilitatakse paberkandjal. (4) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. (5) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (6) Viiratsi Vallavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandeid säilitatakse alatiselt nii paberkandjal kui ka CD-le kirjutatult. (7) Isikukontokaarte säilitatakse 50 aastat. (8) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. (9) Struktuurifondide projekte (programmperioodi 2007-2013) puudutavat dokumentatsiooni säilitatakse kuni 31. detsember 2025. Toetuse saaja peab nõutud tähtaja lõpuni alles hoidma ja projekti auditeerijaile kättesaadavaks tegema järgmised dokumendid (nimekiri ei ole lõplik): 9.1. raamatupidamise dokumendid (nt originaalarved, saatelehed, maksekorraldused, pangaväljavõtted, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, lähetusaruanded, lepingud, aktid, jms); 9.2. hankedokumentatsioon (vastavalt riigihangete seadusele ja rakendusüksuse poolt kehtestatud lisanõuetele, muude hangete puhul kolme pakkumise võtmist tõendavad dokumendid); 9.3. projektiga seotud kirjavahetus (ametlik kirjavahetus, elektrooniline kirjavahetus jne); 9.4. lepingud (müügilepingud, töölepingud, töövõtulepingud, laenu-liisinglepingud, üleandmise-vastuvõtuaktid jms), toote päritolusertifikaadid, load ja kooskõlastused (ehitusluba, kasutusluba jms); 9.5. muu projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, väljamakse taotlused, haldusotsus, leping, aruanded, koosolekute protokollid, memod jm). (10) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises aruandeaasta jooksul ning seejärel antakse üle vallavalitsuse arhiivi. (11) Raamatupidamisdokumentide arhiivi üleandmise eest vastutavad pea- ja vanemraamatupidaja.
Määrus jõustub 12.05.2011.a.