Määrusega kehtestatakse Lümanda vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord.
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 15 minuti jooksul;22) kaasettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus maksimaalselt 5 minuti jooksul;33) sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses;44) märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt esitatav ja aruteluga haakuv selgitus;55) repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt antav vastus oma oponendile.
(1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks.2(2)Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.
(1) Volikogu töövormiks on istung.2(2)Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud võipiiratud.
Volikogu istung toimub vastavalt vajadusele, üldjuhul 2 korda kvartalis.
(1) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse (edaspidi valitsuse), volikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatud küsimuste arutamiseks ja määrab istungi toimumise aja.2(2)Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt 7. päeval peale valimistulemuste väljakuulutamist.
(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht.2(2)Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koos volikogu õigusaktide eelnõudega. Nimetatud nõuded ei kehti uue koosseisu esimese istungi kohta.3(3)Volikogu istungi päevakorra kava koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.4(4)Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha:11) volikogu esimees;22) volikogu liikmed;33) volikogu komisjonid;44) valitsus;55) vallavanem.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.2(2)Arutlusele tulevate küsimuste kohta valmistab esitaja ette materjalid, mis esitatakse valla kantseleile vähemalt 7 päeva enne volikogu istungit vajalike tehniliste toimingute teostamiseks.3(3)Õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne, sellega peab eelnevalt olema tutvunud vallavanem ja viseeritud vallasekretäri poolt.4(4)Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.5(5)Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.2(2)Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:11) volikogu liikmete osalemisest teatamine;22) kutsutud külaliste tutvustamine;33) istungi helisalvestamisest teavitamine;44) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine;55) päevakorra kava arutamine ja päevakorra kinnitamine.
Volikogu istungist tehakse helisalvestus, mida säilitatakse vallakantseleis kaks kuud pärast istungi toimumist.
(1) Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär, kutsutud isikud. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.2(2)Volikogu istungist osavõtjad registreerivad ennast enne istungi algust osavõtjate lehel.
Volikogu liige teavitab volikogu istungilt puudumisest volikogu esimeest või aseesimeest.
(1) Volikogu arutab ainult istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.2(2)Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes, kaasettekandes, läbirääkimiste käigus.3(3)Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast ettekannet või kaasettekannet.4(4)Küsimused ettekande ja kaasettekannete kohta esitatakse kohe peale nende lõppu. Pärast sõnavõtte on õigus esitada küsimusi sõnavõtjatele. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kuni kolmeks küsimuseks.5(5)Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele.6(6)Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega.7(7)Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus märkuseks või repliigiks. Selle esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega.8(8)Istungi juhataja katkestab esinemise teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral.
Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.
(1) Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälte enamusega.2(2)Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikoguliikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav.3(3)Enne salajast hääletamist peab istungi juhataja nõudma kandidaatidelt kirjalikku nõusolekut kandideerimise kohta.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva määruse paragrahvis 14 sätestatud põhimõtteid.2(2)Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanne.3(3)Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, avab istungi juhataja uued läbirääkimised, pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.
(1) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid volikogu poolt antud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele.2(2)Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid.3(3)Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
(1) Volikogu istungid protokollitakse. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, eriarvamused, hääletustulemused, vajadusel ka sõnavõtud. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.3(3)Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ei protokollita.4(4)Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja hiljemalt 7 päeva jooksul peale istungi toimumist.5(5)Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid.6(6)Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.7(7)Protokollid tehakse avalikuks kümne (10) tööpäeva jooksul peale volikogu toimumist valla kantseleis ja kodulehel.
(1) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.2(2)Õigusakti mitte vastuvõtmist nõudvas küsimus võetakse vastu protokolliline otsus, mille formuleerib istungi juhataja ning mis kinnitatakse konsensuse alusel.
(1) Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab.2(2)Mõjuvatel põhjustel istungilt lahkumisel informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.
Arupärimisele vastamine volikogu istungilKui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälte enamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
Volikogu istungi tööaeg on kuni 5 tundi. Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise istungi päevakorda.2(2)Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algataja esindaja ettekandega.3(3)Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, võib esineda kaasettekandega.4(4)Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.5(5)Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogus toetust, ei saa samale isikule samadel põhjustel kolme kuu jooksul algatada uut umbusalduse avaldamist.
(1) Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja teha kuni kümneminutilise vaheaja. Ettepaneku vaheaja tegemiseks võib esitada ka volikogu liige, mis kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega.2(2)Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist.3(3)Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamise järjekorras. Eelnõu esitajal või ettepaneku tegijal on õigustema esitatud eelnõu või ettepanek tagasi võtta.4(4)Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust.
(1) Hääletamine volikogus toimub käe tõstmisega.2(2)Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.3(3)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivadvolikogu liikmed. Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, v.a. KOKS § 2,4,6-10,14,15,18,24 ja 25¹. kui on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.4(4)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.5(5)Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.6(6)Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(1) Istungi juhataja paneb hääletusele õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.2(2)Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemaid tähtpäevi enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.3(3)Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.4(4)Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida kolme minuti jooksul.5(5)Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algatajaarvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.6(6)Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
Hääletamise tulemused loeb kokku istungi juhataja ja fikseerib haamrilöögiga.
(1) Salajase hääletamise korraldamiseks kogu koosseisu vältel (v.a. volikogu esimehe valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.2(2)Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamise ning nendele kandidaatide nimede kandmise. Komisjon annab volikogu liikmetele nimekirja alusel volikogu pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedeli saamisekohta annab volikogu liige allkirja.3(3)Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed ringi ümber ühe kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad.4(4)Kui ring on tõmmatud mitme kandidaadi nimele, loetakse sedel rikutuks. Kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see hääl erapooletuks.5(5)Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks komisjoni esimees ning istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli.6(6)Salajase hääletamise tulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Tunnistada kehtetuks Lümanda vallavolikogu 11.04.1995.a. otsus nr 108 Lümanda valla volikogu reglement.2(2)Määrus jõustub 15. novembrist 2010.a.