Redaktsioonide võrdlus

Maidla valla põhimääruses sätestatakse Maidla valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ja fraktsioonide moodustamise kord, õigused, kohustused, pädevus ja töökord; volikogu esimehe, aseesimehe ja vallavanema valimise kord; hallatavate asutuste moodustamise kord; valla sümbolid ja nende kasutamise kord, valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise, kinnitamise ja avalikustamise kord; valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.2(2)Maidla valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel.3(3)Valla piir tähistatakse viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras.4(4)Valla haldusterritooriumil on 27 küla – Aidu, Aidu-Liiva, Aidu-Nõmme, Aidu-Sooküla, Aruküla, Arupäälse, Aruvälja, Hirmuse, Koolma, Kulja, Lipu, Lümatu, Maidla, Mehide, Oandu, Ojamaa, Piilse, Rebu, Rääsa, Salaküla, Savala, Sirtsi, Soonurme, Tarumaa, Uniküla, Veneoja, Virunurme.

(1) Valla administratiivkeskus asub Maidla vallas, Savala külas, Maidla tee 47.2(2)Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(1) Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kes oma elukoha rahvastikuregistris registreerinud Maidla vallas.2(2)Vallaelanikul on õigus soodustustele, toetustele teenustele ja teistele hüvedele vallavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.

(1) Valla sümbolid on lipp ja vapp.11) Maidla valla lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on roheline, sümboliseerib metsa, alumine kollane sümboliseerib küpset viljapõldu.. Lipul on vardapoolsest otsast 140 mm ning ülaservast 120 mm kaugusel Maidla valla vapi kujutis mõõtmetega 205 x 250 mm. Vapikalad on suunatud peadega lipuvarda poole.22) Maidla valla lipu normaalmõõtmed on 1000 x 1620 mm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.33) Maidla valla vapp kujutab endast kuldsel kilbil sinist ärastala kolme hõbedast värvi kalaga. Kollane taust sümboliseerib küpse viljaga põlde, iidset põlluharimise traditsiooni ja maapõue rikkusi, sinine ärastala on Purtse jõgi, mis valda poolitab, kalad sümboliseerivad puhta vee elustavat jõudu, viljakust ja küllust.44) Maidla valla vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9:12.2(2)Lipu ja vapi standardid ning muude visuaalsete sümbolite nimistu, samuti vapi, lipu, Maidla valla nime ja muude visuaalsete sümbolite kasutamise kord on sätestatud põhimääruse paragrahvis 6.

(1) Valla vappi kasutatakse:11) vallavalitsuse haldushoonel, valla piiritähistel;22) Maidla valla pidulikel üritustel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, ametlikel tõenditel ja tunnistustel, ametlikel trükistel;33) valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste ja äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Maidla vald ning valla moodustatud sihtasutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel.2(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal.3(3)Valla lipp heisatakse:11) alaliselt vallavalitsuse haldushoonel;22) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel pidulikel üritustel.4(4)Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.5(5)Kui valla lipp heisatakse Maidlas koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.6(6)Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.7(7)Valla lipu valmistamine toimub ainult vallavalitsuse loal.8(8)Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele.9(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud tegevusi korraldab vallavalitsus.

(1) Valla aukodaniku nimetus omistatakse vallapoolse erilise austusavaldusena Maidla vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal-tervishoiu-, majanduse ja muudes valdkondades.2(2)Aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu häälteenamusega. Vallavolikogu vastavas otsuses märgitakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukutse või amet ja teenete lühikirjeldus.3(3)Esildise aukodaniku nimetuse omistamise kohta koos teenete lühikirjeldusega võivad esitada kõik vallakodanikud, sealhulgas vallavolikogu liikmed, vallavolikogu alatised komisjonid, vallavolikogu juhatus, vallavalitsus ja valla territooriumil tegutsevad juriidilised isikud. Esildis esitatakse vallavolikogule vähemalt kaks kalendrikuud enne aukodaniku austamise soovitavat päeva. Erandkorras võib esildise esitamise tähtaeg olla ka lühem. Asjakohase otsuse eelnõu esitab vallavolikogule vallavalitsus.4(4)Aukodaniku nimetuse omistamise esildises märgitakse esildise esitaja andmed, aukodaniku kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukutse või amet, töö või teenistuskoht ja teenete kirjeldus. Juriidilise isiku esildis vormistatakse juriidilise isiku blanketil.5(5)Aukodaniku nimetus omistatakse seoses Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaga, Maidla vallale omavalitsusliku staatuse andmise aastapäevaga või isiku juubelisünnipäeva puhul.6(6)Aukodanikule antakse aukodaniku märk ja tunnistus.7(7)Aukodaniku märgi statuut kinnitatakse eraldi vallavolikogu otsusega.8(8)Aukodanikule antav tunnistus on valla värvilisel blanketil olev raamitud dokument, millele kantakse aukodaniku ees- ja perekonnanimi, teenete kirjeldus, väljaandmise alus ja kuupäev. Aukodaniku tunnistused numereeritakse vallavalitsuse poolt vastavalt väljaandmise järjekorrale. Tunnistusele kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja vallavanem. Aukodaniku märgi ja tunnistuse annavad aukodanikule pidulikult kätte vallavolikogu esimees ja/või vallavanem.9(9)Aukodaniku märgi kandmise õigus on ainult selle omanikul.10(10)Aukodaniku nimetuse omistamisega kaasneb ühekordne rahaline preemia, mille suuruse kinnitab igakordselt vallavolikogu.11(11)Teade valla aukodaniku nimetuse määramise kohta avaldatakse vallalehes ja internetis valla koduleheküljel.

(1) Aasta Tegija aunimetus omistatakse igal aastal Maidla Vallavolikogu poolt.2(2)Aasta Tegija aunimetuse eesmärk on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust igal aastal isiku(te)le või ettevõttele, kes on oma tööalase või ühiskondliku tegevusega silma paistnud valla arendamisel, kodanike õiguste kaitsmisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.3(3)Valla Aasta Tegija aunimetus antakse tunnustusena üksikisikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, keskkonnakaitse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Maidla valla arengut.4(4)Isikut või ettevõtet, kellele on Aasta Tegija aunimetus omistatud, ei saa auhinna kandidaadiks uuesti esitada enne kolme aasta möödumist.5(5)Kandidaadi tegevus peab:11) kaasa aitama Maidla valla arengule ja valla positiivse maine kujunemisele;22) parandama paikkonna majanduslikku olukorda;33) parandama, kaitsma ja väärtustama valla elukeskkonda või tooma vallale tuntust.6(6)Ettepanekuid Aasta Tegija kandidaatide kohta koos teenete lühikirjeldusega võivad esitada kõik vallakodanikud, sealhulgas vallavolikogu liikmed, vallavolikogu alatised komisjonid, vallavolikogu juhatus, vallavalitsus ja valla territooriumil tegutsevad juriidilised isikud.7(7)Vormikohased taotlused koos põhjendustega, millest nähtub, milliste konkreetsete teenete eest isik Aasta Tegija kandidaadiks üles seatakse, esitatakse kirjalikult vallakantseleisse märgusõna all “Aasta Tegija” hiljemalt jooksva aasta 1. märtsiks. Tähtajaliselt mittesaabunud ettepanekuid ei arvestata.8(8)Esitatud ettepanekud vaatab läbi vallavalitsus koos volikogu juhatusega.9(9)Volikogu võib Aasta Tegija auhinna jätta välja andmata.10(10)Aasta Tegija aunimetuse kätteandmine toimub vallavolikogu esimehe ja vallavanema poolt Maidla vallale omavalitsusliku staatuse andmise aastapäeva üritusel. Teade Aasta Tegija aunimetuse määramise kohta avaldatakse valla lehes ja internetis valla koduleheküljel.11(11)Aasta tegijale antakse vastav tunnistus, rahaline preemia ja valla sümboolikaga mälestusese. Tunnistusele kantakse aasta tegija aunimetuse saaja nimi ja nimetuse andmise aasta.12(12)Arvestust aasta tegija aunimetuse andmise üle peab Maidla Vallavalitsuse kantselei.

(1) Maidla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning normatiivaktidest.2(2)Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus (juhatus), alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.3(3)Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.

(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.2(2)Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu.3(3)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist on kandidaatidel õigus ennast tutvustada ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.4(4)Valimist korraldab volikogu poolt moodustatud 3-liikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast hääletamiskomisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni liikmeks ei või olla esitatud kandidaat. Hääletamiskomisjon:11) valmistab ette hääletamissedelid;22) viib läbi salajase hääletamise;33) koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed.Hääletamiskomisjoni protokolle säilitatakse valitsuse arhiivis.5(5)Valimistulemused tehakse kindlaks hääletamiskomisjoni otsusega.6(6)Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.7(7)Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Kui on esitatud üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.8(8)Volikogu esimehe valimist volikogu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon.

(1) Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast volikogu esimehe valimist.2 (2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.3(3)Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 2-7 määratud korras.

(1) Volikogu esimees:11) koostab ja esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;22) suunab koostatud volikogu eelnõu, arvamuse või informatsiooni saamiseks esitatud materjalid või isikute avaldused volikogu komisjoni(de)le;33) vajadusel määrab eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;44) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;55) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;66) kinnitab vallavanema puhkuse ajakava ning otsustab vallavanema lähetamise;77) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;88) jälgib volikogule esitatud arupärimistele ja avaldustele vastamist;99) esindab Maidla valda:a) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga;b) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;c) suhetes teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega;d) avalikel üritustel;e) muudel juhtudel esindab volikogu esimees valda, arvestades teise osapoole esindatust.2(2)Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel.

(1) Eestseisus on volikogu esimehe juures nõuandev organ volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks.2(2)Eestseisuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega.3(3)Volikogu eestseisus:11) koordineerib alatiste komisjonide tegevust;22) valmistab ette volikogu istungeid, vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ning annab hinnangu eelnõude vastavusele kehtivale seadusandlusele;33) kinnitab istungi päevakorra ja tagab selle õigeaegse jõudmise volikogu liikmeteni;44) korraldab nõupidamisi valla elu olulistes küsimustes.4(4)Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees.5(5)Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.6(6)Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus vähemalt üks nädal enne volikogu istungit vallavalitsuse ruumides. Volikogu esimees võib kokku kutsuda täiendava eestseisuse koosoleku vastavalt vajadusele.7(7)Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele.8(8)Küsimuste otsustamine eestseisuses toimub avaliku hääletamise teel. Otsus võetakse vastu kohalolevate eestseisuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks eestseisuse koosoleku juhataja hääl.9(9)Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab vallavalitsuse kantselei kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul ülesande täitjatele.

(1) Volikogu moodustab vallaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi komisjone. Volikogu alatiste komisjonide liikmetele komisjoni töös osalemise eest hüvitise maksmine toimub volikogu vastava otsuse alusel.2(2)Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus.3(3)Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees.4(4)Komisjonide otsustused on Maidla valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga.5(5)Komisjonid annavad aru tehtud tööst üks kord aastas volikogu istungil.6(6)Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel.7(7)Komisjoni esimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 2-7 määratud korras.8(8)Komisjoni koosseis kinnitatakse nimekirjana komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget.9(9)Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline ning liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.10(10)Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustamine toimub volikogu komisjoni esimehe ettepanekul või komisjoni liikme avalduse alusel. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.11(11)Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:11) volikogu õigusaktide eelnõud;22) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;33) isikute avaldused.12(12)Komisjonil on õigus:11) algatada volikogu õigusakti eelnõu;22) algatada arutelusid;33) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;44) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;55) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.13(13)Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.14(14)Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.15(15)Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees.16(16)Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse korra jooksul. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Revisjonikomisjon:11) kontrollib vallavalitsuse ja hallatavate asutuste töö vastavust volikogu ning vallavalitsuse õigusaktidele;22) viib läbi kontrollimisi, kaasates kooskõlastatult vallavalitsusega ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid;33) viib kontrollimised läbi volikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel;44) nimetab kontrolli teostavad isikud, kellel on kontrolli käigus õigus:a) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;b) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;c) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või hallatava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte;d) vormistab kontrollimise tulemused aktiga, oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võibkontrollija esitada ülesande andjale vaheakti;e) ei avalikusta kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ennerevisjonikomisjoni vastava akti vormistamist;f) saadab vormistatud revisjoni akti vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.2(2)Majandus- eelarvekomisjon:11) tegeleb valla eelarvepoliitika ja üldise maksupoliitika küsimustega vallas (riiklikud ja kohalikud maksud), valla arengukava koostamise ja muutmise koordineerimisega; turismi valdkonna arendamisega seotud küsimustega; elamu- ja kommunaalmajandusega seotud küsimustega;22) vaatab läbi ja annab hinnanguid valla ehitus- ja planeerimisalane tegevusele (üldplaneering, detailplaneering jne);33) tegeleb kohaliku omavalitsuse haldusjuhtimisega seotud küsimustega, kohaliku omavalitsuse palgapoliitikaga, vallavara kasutamist ja käsutamist puudutavate küsimustega, korrakaitse ja avaliku korraga seotud küsimustega;44) tegeleb muud antud valdkonda kuuluvate küsimustega.3(3)Maaelukomisjon:11) tegeleb valla veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimustega, heakorra küsimustega vallas,jäätmemajanduse korraldamisega seotud küsimustega, vallasisese ühistranspordi korraldamisega seotud küsimustega, liikluskorraldusega vallas, valla teedemajandusega seotud küsimustega,side ja interneti kasutamisega seonduvate küsimustega, keskkonnaalaste küsimuste läbivaatamisega,külaelu üldist korraldamist puudutavate küsimustega, loomapidamise (k.a koerad, kassid) korraldamisega seotud küsimustega, maakasutust ja põllumajanduspoliitikat käsitlevate küsimustega,maamaksuga seonduvate küsimustega, valla arengukava maaelu valdkonda puudutavate küsimustega,valla üldplaneeringu maaelu valdkonnaga seonduvad küsimused;22) tegeleb muud antud valdkonda kuuluvate küsimustega.4(4)Sotsiaalkomisjon:11) tegeleb valla sotsiaalpoliitikat puudutavate küsimustega (k.a sotsiaalabi ja -teenused, erinevad toetused, vanurite hoolekanne jne), sotsiaalsete riskirühmade sotsiaalse kaitse- ja abiga seonduvate küsimustega, turva- ja hooldekodude kasutamisega seotud küsimustega, elanike tervishoiualase teenindamisega seotud küsimustega (perearstipunkt jne);22) tegeleb tööhõivepoliitikaga seonduvate küsimustega vallas, valla arengukava sotsiaalvaldkonda puudutavate küsimustega;33) vaatab läbi ja annab hinnangu valla arengukavas ja üldplaneeringus sotsiaalelu valdkonnaga seonduvatele küsimustele;44) tegeleb muude antud valdkonda kuuluvate küsimustega.5(5)Haridus- ja noorsootöökomisjon:11) tegeleb valla hariduspoliitika ja hariduselu korraldamisega seotud küsimustega;22) vaatab läbi ja annab seisukoha koolieelsete laste lastehoiuga seotud küsimustele (laste päevahoid, lasteaed jne);33) tegeleb laste huviharidusega seonduvate küsimustega, muude hariduse abiteenustega seonduvate küsimustega (õpilasüritused jne);44) tegeleb valla arengukava haridus- ja noorsootöö valdkonda puudutavate küsimustega; noorsootöö korraldamisega vallas;55) vaatab läbi ja annab hinnangu valla arengukavas ja üldplaneeringus haridus- ja noorsootöö valdkonnaga seondud küsimustele;66) tegeleb muud antud valdkonda kuuluvate küsimustega.6(6)Kultuuri- ja spordielukomisjon:11) tegeleb valla kultuurielu ja spordielu korraldamisega seotud küsimustega, vabaaja kasutamist korraldavate asutuste (raamatukogud, rahvamaja, spordihoone jne.) töö koordineerimisega vallas;22) tegeleb kolmanda sektori ühistegevuse ning kultuuri ja sporditööga seonduvate küsimustega (MTÜ – d, küla seltsitegevus jne.);33) vaatab läbi ja annab hinnangu valla arengukavas ja üldplaneeringus kultuuri-ja spordivaldkonnaga seotud küsimustele;44) tegeleb muud antud valdkonda kuuluvate küsimustega.7(7)Lisaks käesoleva paragrahvis nimetatud alatistele komisjonidele võib volikogu oma koosseisu volituste ajaks moodustada teisi alatisi ja ajutisi komisjone, mille volituste ulatus sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.8(8)Volikogu alatine komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) töötab välja tegevuskavad;33) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;44) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Maidla valla õigusaktide eelnõude kohta;55) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta;66) teeb ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta.9(9)Alatise ja ka ajutise komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes:11) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;22) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;33) kutsub kokku komisjoni koosoleku;44) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul;55) juhatab komisjoni koosolekut.10(10)Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kuus korda aastas. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid volikogu esimees või aseesimees.11(11)Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või tema asendaja. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälte enamusega.12(12)Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku (spetsialisti) seisukoha arutatava küsimuse kohta.13(13)Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Koosoleku protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.2(2)Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees, edastataksevolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.3(3)Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest.4(4)Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.5(5)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks.6(6)Fraktsioonil on õigus:11) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;22) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;33) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna;44) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;55) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.7(7)Fraktsiooni tegevus lõpeb:11) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;22) kui samast nimekirjast volikokku valitud fraktsiooni liikmete arv langeb alla 3 volikogu liikme;33) fraktsiooni vastava otsuse alusel.8(8)Kui fraktsiooni tegevus lõpeb fraktsiooni otsuse alusel või õigusaktide muutmise tulemusena langeb fraktsiooni liikmete arv alla kolme volikogu liikme, lõpeb fraktsiooni tegevus vastava otsuse kantseleis registreerimisele või õigusakti jõustumisele järgnevast päevast.

(1) Volikogu korralised istungid toimuvad igakuiselt, üldjuhul kuu kolmandal neljapäeval vallavalitsuse ruumides. Juulikuul korralisi istungeid ei toimu.2(2)Volikogu istungi kokkukutsumine toimub seaduses sätestatud korras. Kutse volikogu istungile saadetakse volikogu liikmetele e-postiga (selle puudumisel kirja teel läbi postiasutuse). Kutse volikogu istungile avalikustatakse valla veebilehel.3(3)Erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või aseesimees kokku volikogu komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu kirjalikul ettepanekul.4(4)Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees koos eestseisusega.

(1) Volikogu korralisel kui ka erakorralisel istungil arutusele tulevad küsimused ning kutses saadetava päevakorra kinnitab volikogu eestseisus. Eestseisus lähtub päevakorra kinnitamisel esitatud ettepanekutest ja tõstatatud küsimustest ning eelmisel volikogu istungil arutamata jäänud eelnõudest.2(2)Ettepanek eelnõu päevakorda võtmiseks esitatakse volikogu esimehele kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada, projekti arutamise soovitava kuupäeva, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek esitatakse volikogu esimehele vallavalitsuse kantselei kaudu hiljemalt eestseisuse toimumise ajaks.3(3)Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid, vallavalitsus ja vallavanem ning vallaelanikud seaduses sätestatud korras, esitades eestseisusele ettevalmistatud eelnõu.4(4)Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse ja vajadusel vastava eelnõu valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige.

(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Kuivolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokolli.2(2)Volikogu istungid on avalikud. Külalistel on lubatud volikogu istungi saalis viibida vabade istekohtade olemasolul. Istungi toimumise ajal on külaliste liikumine saalis keelatud. Liikumispiirangu rikkumisel võib istungi juhataja vastavate külalise saalis viibimise keelata. Külalistel ei ole volikogu saalis sõnavõtmise õigust.3(3)Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Viimasel juhul kuulutab istungi kinniseks volikogu esimees või tema asendaja. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. Valitsuse liikmete ja vallaametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab istungi juhataja.4(4)Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Istungi käigu protokollimise korraldab vallavalitsuse kantselei.5(5)Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi avalikust istungist võib teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd, saades selleks eelnevalt nõusoleku istungi juhatajalt. Juhul kui meedia esindajate tegevus häirib volikogu liikmete tööd, võib istungi juhataja paluda häirijad saalist lahkuda.

(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja puuduvad saadikud ning tutvustab istungile kutsutud külalisi. Vajadusel toimub seejärel sünnipäevaliste õnnitlemine.2(2)Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra eelnõu. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta.3(3)Ettepanekud päevakorra muutmise kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval.4(4)Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuse väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega.5(5)Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile.

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva kolme tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantselei poolt.2(2)Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.3(3)Protokoll peab vastama vormistamise ja rekvisiitide paigutuse osas “Asjaajamiskorra ühtsete alustega” sätestatud vormingu nõuetele.4(4)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ning osalejate ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, hääletustulemused, samuti otsustajate ja küsimuse algatajate eriarvamused ning muud käesolevas põhimääruses sätestatud asjaolud. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.5(5)Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaaleksemplarid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.6(6)Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

(1) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.2(2)Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb:11) vallaeelarvet;22) Maidla valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;33) valla arengukava;44) kohalike maksude kehtestamist;55) üldplaneeringut.3(3)Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. Juhul, kui pärast eelnõu teist või kolmandat lugemist ei esitata selle kohta täiendus- ja parandusettepanekuid, võib volikogu eelnõu samal istungil vastu võtta.4(4)Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.5(5)Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.6(6)Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.7(7)Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse üldjuhul järgmisest maksimaalsest ajalimiidist:11) ettekanne – küsimuse või probleemi kompleksne käsitlus, kuni 15 minutit;22) kaasettekanne – küsimuse või probleemi täiendav käsitlus, kuni 10 minutit;33) sõnavõtt – küsimuse või probleemi kohta omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine, kuni 5 minutit;44) repliik – küsimuse või probleemi kohta omapoolse märkuse, õiendi (valed faktid jm.) või ettepaneku esitamine, kuni 2 minutit;55) küsimus – lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta;66) ettekandja lõppsõna, kuni 3 minutit.8(8)Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.9(9)Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele.10(10)Sõnavõttude, küsimuste ja repliikide esitamise soovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord.11(11)Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi.12(12)Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.13(13)Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe.Redaktsioonitoimkond:11) vaatab läbi ja arutab läbi eelnõu kirjalikud muudatusettepanekud;22) esitab redigeeritud eelnõu volikogu samale istungile või järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks.14(14)Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja.15(15)Pärast arutelu lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.16(16)Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud.Enne hääletamist võib nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks.17(17)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.18(18)Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud.19(19)Hääletamise järjekord on järgmine:11) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;22) sisulised muudatusettepanekud;33) redaktsioonilised ettepanekud;44) eelnõu tervikuna.20(20)Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale.21(21)Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Seadusega sätestatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.22(22)Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Volikogu viib läbi nimelise hääletamise, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ volikogu liikmetest. Nimelise hääletamise korral kantakse istungi protokolli iga volikogu liikme hääl.23(23)Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui toimus hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused.24(24)Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.25(25)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.26(26)Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga. Samas annab istungi juhataja võimaluse korral eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise ajast ja kohast.27(27)Kui päevakorras on märgitud istungi lõppemise kellaaeg ja selleks ajaks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise.28(28)Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.

(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle esimesel võimalusel adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.3(3)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil, vallavalitsuse kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale.4(4)Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed.2(2)Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka istungi juhataja või volikogu liige.3(3)Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Maidla vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.2(2)Maidla Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus või vallakantselei) on valla ametiasutus, mille põhiülesandeks on valitsuse töö funktsioneerimise kindlustamine ja valitsuse asjaajamise korraldamine.3(3)Valitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu.4(4)Valitsus juhib hallatavate asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.5(5)Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.6(6)Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu.7(7)Valitsuse tööd juhib vallavanem või teda asendav isik.

(1) Vallavanemaks võib volikogu valida vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ametikohustusi ningkellel on volikogu usaldus.2(2)Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu.3(3)Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel.4(4)Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja iga volikogu liige võib üles seada ühe vallavanema kandidaadi.5(5)Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse § 10 lõigetes 2-7 määratud korras.6(6)Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid, sealhulgas:11) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;22) esindab Maidla valda ja valitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires;33) sõlmib ja allkirjastab valla nimel lepingud;44) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad;55) täidab muid talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem või vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär.2(2)Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”. (3) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 4(4)Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab abivallavanema või valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.

(1) Vallavanem esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta.2(2)Valitsusse kuuluvad vallavanem ja teised valitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.3(3)Pärast valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete kandidaadid.4(4)Vallavanem võib valitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses valla ametiasutuses või selle hallatavas asutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel valitsuse liikmeks või vabastamisel valitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.5(5)Valitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks.

(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:11) isikliku avalduse alusel;22) vallavanema esildisel;33) umbusalduse avaldamisel;44) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;55) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas;66) uue valitsuse ametisse kinnitamisega;77) surma korral.2(2)Valitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega.3(3)Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

Lisaks seaduses sätestatule, vallavalitsus:11) koostab vallaeelarve projekti, korraldab vallaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;22) käsutab valla eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras;33) kinnitab ametisse ametiasutuse hallatavate asutuste juhid;44) kinnitab ametiasutuse hallatavate asutuse hoolekogud;55) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Maidla vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Maidla vald, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed;66) valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib Maidla vallavara seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras;77) täidab teisi käesolevas põhimääruses sätestatud ülesandeid.

(1) Valitsuse töövorm on istung, mis toimub üldjuhul kolmapäeviti vallavalitsuse ruumides algusega kell 15.00. Vallavanemal on õigus korraldada vajadusel erakorralisi istungeid või planeeritud istung mõjuval põhjusel ära jätta. Erakorralise istungi pidamisest või määratud istungi ärajätmisest informeerib vallavanem valitsuse liikmeid mõistliku aja jooksul.2(2)Valitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning valitsuse määruse või korralduse andmist.3(3)Valitsuse õigusaktide eelnõud koos vajalike materjalidega tuleb esitada kooskõlastamiseks vallasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumise päeva kella 12.00–ks. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul.4(4)Valitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mida on vaja konkreetse otsuse tegemiseks.5(5)Valitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste jaõigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav.6(6)Vallasekretär ei kooskõlasta vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need:11) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega;22) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või otsustamiseks ettenähtud dokumente;33) vajavad kooskõlastamist.7(7)Valitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallasekretärile üle vallavanema määratudtähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud.8(8)Kui valitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustus.9(9)Valitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär tähtaegselt esitatud ja nõuetele vastavate eelnõude põhjal. Istungi päevakorra projekt edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja eelnõu esitajatele hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 15.00-ks.10(10)Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid informeeritakse istungi toimumisest hiljemalt istungi toimumisele eelneva tööpäeva jooksul. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem. Kutsutavate isikute kohaloleku korraldab vallakantselei.

(1) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.2(2)Istungi juhataja:11) tagab päevakorrast kinnipidamise;22) tagab korra istungil;33) taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;44) fikseerib otsuse vastuvõtmise, istungi alguse ja lõpu ning vajadusel kuulutab välja istungi vaheaja.3(3)Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt, vajadusel jäetakse päevakorrast punkte välja.4(4)Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui päevakorrapunkti arutelu juurde on kutsutud eelnõu eest vastutav või mõni muu isik, saab ta vajadusel või soovi korral sõna peale ettekannet.5(5)Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Võrdsete häälte korral on otsustavaks vallavanema või tema puudumisel asendaja hääl.6(6)Valitsuse liikmed ja vallasekretär, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.7(7)Hääletatakse üksnes kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõusid.8(8)Kui valitsuse istungile esitatud materjalide põhjal valitsus otsustust vastu ei võta ning eelnõu vajab täiendavat kontrollimist, tagastab istungi protokollija materjalid eelnõu esitajale.

(1) Valitsuse istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva kolme tööpäeva jooksul vallakantselei poolt.2(2)Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.3(3)Valitsuse protokoll peab kajastama istungi toimumise aega ja kohta, osavõtjate nimesid, arutusel olnud küsimusi, nende kohta esitatud ettepanekuid ja vastuvõetud otsuseid, hääletustulemusi, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamusi.4(4)Valitsuse istungi protokollile lisatakse vastu võetud määruste ja korralduste originaaleksemplarid. Valitsuse protokollid, määrused, korraldused ja esitatud eelnõud koos lisamaterjalidega säilitatakse vallakantseleis ja arhiveeritakse õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.5(5)Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokoll säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

(1) Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile ja muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib valitsus moodustada vähemalt kolmeliikmelisi alatisi ja ajutisi komisjone.2(2)Alatised komisjonid moodustatakse vallaelu eri valdkondades valitsuse tegevuse kavandamiseks, valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks.3(3)Ajutised komisjonid moodustatakse ühekordsete ülesannete täitmiseks.4(4)Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega, kinnitades komisjoni esimehe (vastutaja), komisjoni liikmed, oodatava eesmärgi, volituste ulatuse ning ülesande täitmise tähtaja. Vajaduse korral valitsus kinnitab komisjoni põhimääruse.5(5)Komisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 15 lõigete 9-12 kohaselt.6(6)Komisjoni otsused on valitsusele soovitusliku iseloomuga.7(7)Komisjon on aruandekohustuslik valitsuse ees.8(8)Alatise komisjoni töö lõpeb uue valitsuse ametisse kinnitamisega või vastavasisulise valitsuse korraldusega.9(9)Ajutise komisjoni töö lõpeb eesmärgi saavutamisega.

(1) Valla ametiasutused on vallaeelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (vallakantselei). Ametiasutustjuhib vallavanem. Ametiasutuse ülesanded ja pädevus sätestatakse põhimäärustes ja teistes valla õigusaktides.3(3)Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi (edaspidi asutus), mis ei ole juriidilised isikud.2(2)Asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.3(3)Asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.4(4)Asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul valitsus.

(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (2) Arengukava kohustusliku osana koostatakse investeeringutekava. Arengukava investeeringute kava koosneb valla arengukavale vastavatest arengueesmärkidest ja ülesannetest, neile vastavatest tegevustest, ehk investeerimisprojektide nimistust, mis on jaotatud vastavalt aastate lõikes nende teostamise ajal. Investeeringute kava juurde võib lisada ka nende summalise jaotuse, finantseerimisallikad ja nende teostajad. (3) Arengukavas peab olema ära toodud valla poolt võetud kohustuste jaotus kõikide nende

(1) Valla arengukava koostamist juhib vallavolikogu juhtivkomisjon. (2) Juhtivkomisjoni koosseisu kinnitab vallavolikogu. Komisjoni juhib vallavolikogu esimees. (3) Vallavalitsus koostab arengukava koostamise aja- ja tegevuskava ja esitab selle (4) Arengukava koostamiseks moodustatakse vastavad töögrupid valdkondade lõikes. (5) Vallavalitsus korraldab töögruppidele vajalikud materjalid ja tagab nende tööks vajalikud tingimused. (6) Juhtivkomisjon koostab investeeringute prioriteetsuse lähtudes valla eelarveliste vahendite võimalustele. (7) Vallavalitsus, vastavalt juhtivkomisjoni seiskohtadele, koostab arengukava koos

(1) Valla arengukava menetletakse käesolevas põhimääruses sätestatud korra kohaselt. Valla (2) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise (3) Valla arengukava lisaks oleva investeeringute kava muutmine toimub lihtmenetluse korras vastavalt vajadustele ja ilma kahe lugemise nõudeta. (4) Kui peetakse vajalikuks arengukava investeeringute kava muuta, otsustatakse arengukava

(1) Valla arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel (2) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu määruse arengukava täitmise ja vajadusel muutmise kinnitamise kohta. (3) Investeeringute kava muutmiseks menetluse alustamise ettepaneku tegemise õigus on

(1) Valla arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest valla- või linnavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta. (2) Valla arengukava jõustub käesoleva põhimäärusega valla õigusaktide jõustumiseks ja

(1) Vallavalitsus koostab eelarvestrateegia arengukavas sätestatud eesmärkide (2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse käesolevas põhimääruses (3) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks:11) asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud;22) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus;33) asutada sihtasutusi;44) olla mittetulundusühingu liikmeks.2(2)Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustabvallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ningmuutmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.3(3)Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.4(4)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.5(5)Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega.2(2)Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.3(3)Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise üle kontrolli teostamise kord.

(1) Eelarve koosneb Maidla valla kui omavalitsusüksuse kõigist tuludest, kuludest jafinantseerimistehingutest.2(2)Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel vallaülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale, eelarvestrateegiale, või kui on otsustatud arengukava muuta (investeeringute kava), siis menetletavale arengukavale ja teistele õigusaktidele.3(3)Eelarvega tuleb tagada tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigiallikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes.4(4)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(1) Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:11) maksud;22) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;33) materiaalse ja immateriaalse vara müük;44) tulud varadelt;55) toetused, sealhulgas välisabi;66) muud tulud, sealhulgas trahvid.2(2)Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt (tegevusvaldkondade) ja majandusliku sisu järgi.3(3)Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:11) personalikulud;22) majandamiskulud;33) sotsiaaltoetused;44) subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele;55) sihtotstarbelised eraldised;66) mittesihtotstarbelised eraldised;77) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;88) intressid ja kohustistasud;99) eraldised reservfondi (volikogu poolt määratud mahus);1010) muud kulud.4(4)Finantseerimistehingud on:11) finantsvarade suurenemine;22) finantsvarade vähenemine;33) kohustuste suurenemine;44) kohustuste vähenemine;55) muutused kassas ja hoiustes.

(1) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara.2(2)Kassatagavara suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel.

(1) Vald võib vallavolikogu vastava otsuse alusel võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustusi tõendavaid väärtpabereid (edaspidi - võlakirjad), sõlmida halduslepinguid ja muid koostöölepinguid erasektoriga (PPP ehk Public Private Partnership) ning võtta muid rahalisi kohustusi, välja arvatud kohustused, mille täitmiseks on eelarves raha ette nähtud järgmistel tingimustel:11) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma ei või ületada 60 % selleks eelarveaastas kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;22) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;33) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavasettenähtud investeeringuteks.2(2)Laenu võtmist vallale korraldab vallavalitsus.Vallavalitsus esitab sõlmitud laenulepingu, võlakirja emissiooni lepingu, teenuste kontsessioonikokkuleppe või kapitalirendi lepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, lepingu sõlmimise päevast arvates.3(3)Vallavalitsus esitab vallavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale 3 päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist.

(1) Eelarve eelnõu tulude, kulude ja finantseerimistehingute osas koostakse käesolevapõhimääruse paragrahvis § 47 näidatud liigenduse kohaselt, vastavuses kehtivale arengukavale, eelarvestrateegiale, või kui arengukava investeeringute kava on otsustatud muuta, siis menetletava investeeringute kava eelnõule.2(2)Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et tagada investeeringutekava täitmine ning et seda suunata:11) valla haridus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja eelkooliasutuste ülalpidamiseks ja vastavate ürituste finantseerimiseks;22) keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, kultuuri, side, teedevõrgu, tervishoiu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks;33) vallale teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks;44) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;55) reservfondi moodustamiseks volikogu poolt ettenähtud mahus.3(3)Eelarveprojekti koostamist korraldab vallavalitsus.4(4)Vallavalitsus koostab valla järgmise eelarve aasta eelarve koostamise ajagraafiku jaeelarve tulude mahu prognoosi ning esitab need 15. augustiks vallavolikogule.5(5)Eelarve menetlemisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid:11) valla finantstegevuse eest vastutav isik arvutab välja tegevusalade piirsummad15. septembriks ja saadab need tegevusalade ja hallatavate asutuste eelarvete eest vastutajatele eelarve koostamiseks;22) vallaasutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused majandusliku sisu (artiklite) lõikes ja lähtudes piirsummadest koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta valla finantstegevuse eest vastutavale isikule eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks (või sellele eelneval tööpäeval);33) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavatele ehitustele või programmidele, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude prognoosi ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valmiva ehituse sisustamise ja majandamise kulude kohta;44) eelarve koostamisel lähtuda kokkuhoiu põhimõttest, vältides vajaduseta rahaliste eraldiste lülitamist eelarve projekti;55) vallaasutused ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud esitavad eelarve projektikoostamiseks omatulude projekti 1. oktoobriks (või sellele eelneval tööpäeval);66) teised juriidilised ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad esitada taotlusi vallaeelarvesttoetuste saamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembrini.6(6)Eelarve eelnõu seletuskirja lisatakse täiendavalt seaduses ettenähtule ka ülevaade laenude võtmise piirmäära ja laenude võtmise võimaluste kohta lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest.7(7)Esitatud eelarve eelnõude läbivaatamisel kontrollib valla finantstegevuse eestvastutav isik eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, hindab alaeelarvete eelnõudesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist ning esitab selle vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 10. oktoobriks.

(1) Vallavalitsus esitab koostatud eelarve eelnõu koos seletuskirjaga vallavolikogukomisjonidele ja volikogu liikmetele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri tulude prognoosi ja kulude põhjenduse kohta.2(2)Eelarve menetlemise juhtkomisjoniks on majandus- eelarvekomisjon.3(3)Vallavolikogu komisjonid ja vallavolikogu liikmed esitavad parandusettepanekud majandus- eelarvekomisjonile kirjalikult 30. oktoobriks (või sellele eelneval tööpäeval).4(4)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.5(5)Vallavalitsus viib eelarve eelnõusse sisse tehtud parandused ja esitab eelarve projektivallavolikogu novembrikuu istungile I lugemiseks.6(6)Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.7(7)Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse vallavolikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.8(8)Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelnõude teise lugemise lõpuks.

(1) Eelarve võtab vastu vallavolikogu seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.2(2)Vallavolikogu kinnitab järgmise aasta vallaeelarve tulud ja kulud hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade lõikes ning finantseerimistehingud vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud eelarveklassifikaatoritele üldsummadena.3(3)Eelarve jõustub eelarveaasta algul.4(4)Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad vallaasutused ja teisedalaeelarvete eest vastuavad isikud iga kuu teha kulutusi vastavalt kehtivale seadusandlusele.5(5)Vallavalitsus võib vajadusel valla eelarve rahavoogude suunamiseks koostada tulude plaani ja kulude plaani kuude lõikes.

(1) Riigieelarvest ja teistest allikatest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt vallavolikogu.2(2)Vallaasutustele ja teistele alaeelarvetele kinnitatud artiklitevaheliste muudatuste taotlused esitab asutuse juht või alaeelarve eest vastutaja koos põhjendustega vallavalitsusele, hiljemalt 10. detsembriks. Vallavalitsus vaatab taotluse läbi ning otsustab vajaduse korral eelarvesse vastava muudatuse tegemise. Muudatused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsusel on õigus teha muudatused ainult alaeelarve piirsumma sees, välja arvatud personalikulud. Vallaasutuse juhi ja teiste alaeelarvete eest vastutavate isikute poolt vajalike kulude tegemine on lubatud ainult pärast eelarves muudatuste sisseviimist.3(3)Täiendavate tulude ilmnemisel ja kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus esitada vallavolikogule lisaeelarve eelnõu, kuid mitte hiljem kui 1. detsember. Lisaeelarve võib vallavolikogu vastu võtta esimesel lugemisel.4(4)Lisaeelarve eelnõu esitab vallavalitsus vallavolikogule ja sellele lisatakse:11) põhjendused täiendavate kulude vajaduste kohta;22) andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse.5(5)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata igavallaasutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist ja vajadusel esitada vallavolikogule negatiivne lisaeelarve.6(6)Eelarve summa piires võib vallavolikogu teha vallavalitsuse ettepanekul muudatusi eelarvetegevusvaldkondade vahel. Eelarve muutmise eelnõu tuleb vallavolikogule esitada hiljemalt1. detsembriks. Eelarve muutmise eelnõu võib vallavolikogu vastu võtta esimesel lugemisel.7(7)Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestusedkavandatavate muudatusega kaasnevate väljaminekutega ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.8(8)Kui lisaeelarve muutmise eelduseks on investeeringute kava muutmine, muudetaksekõigepealt investeeringute kava käesolevas põhimääruses investeeringute kava muutmiseks ettenähtud korras.

(1) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritudraamatupidamisseadusega ning kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest tulenevate sätetega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve liigendusele.2(2)Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.3(3)Eelarve täitmise eest vastutavad vallavalitsuse korraldusega nimetatud isikud ja vallaasutuste juhid avaliku teenistuse seaduses, tööseadusandluses ja teistes seadustes kehtestatud korras.4(4)Vallaasutuse juhil ja teistel alaeelarvete eest vastutavatel isikutel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires ja valla põhimääruses sätestatud korras.5(5)Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite edasise kasutamise otsustab vallavolikogu.6(6)Vallavalitsus annab vähemalt kord kvartalis vallavolikogu istungil aru valla eelarve jooksvast täitmisest.

(1) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ja esitab vallavolikogule kinnitamiseksVabariigi Valitsuse ja muudes õigusaktides sätestatud korras.2(2)Eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud vallavolikogu määratud audiitori arvamus.3(3)Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse.4(4)Finantstegevuse eest vastutav isik esitab iga kuu eelarve täitmise kuuaruande Rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.

(1) Maidla valla eelarve reservfond (edaspidi - reservfond) moodustatakse kuni 2% ulatuses eelarvemahust. Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel.2(2)Reservfondi kasutab vallavalitsus ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.3(3)Reservfondist võib raha eraldada ainult sihtotstarbeliselt. Niisugusteks kuludeks on näiteks:11) tulekahju, avariide, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimise kulud;22) eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud kulud (nt elektrikulu, küttekulu, telefonikulu vms );33) auhinnad valla elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel vms üritustel;44) ühekordsed toetused vallaga seotud kultuuri- ja spordi- vms üritustele;55) kohtulahenditest tulenevad ja juriidilise teenindamise kulud;66) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevad täiendavad kulud;77) muudel ettenägematutel juhtudel.4(4)Vallavalitsus ei tohi üldjuhul reservfondi kasutada enda või hallatavate asutuste eelarves kinnitatud palgafondi ja tegevuskulude suurendamiseks, erandiks on koondamishüvitiste maksmine juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisude muutmist või kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid.5(5)Taotlus reservfondist täiendava raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsuse nimele kirjalikult, millele taotluse esitaja lisab seletuskirja üksikasjaliku arvestusega taotletava summa kohta ning põhjendustega raha kasutamise otstarbe kohta.6(6)Vallavalitsusel on õigus:11) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi või;22) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuste äranäitamisega või;33) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.7(7)Raha eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korraldusevalmistab ette üldjuhul finantstegevuse eest vastutav isik. Reservfondist eraldatud summa ulatuses võib teha kulusid ainult pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist. Reservfondist eraldatud raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.8(8)Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarvetäitmise aruandega ning samuti vallavolikogu igakordsel nõudmisel.

Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, jooksva aasta eelarve muudatused, lisaeelarved ningeelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks selles põhimääruses sätestatud korras. Vastuvõetud eelarve koos seletuskiri avaldatakse valla veebilehel.

(1) Valla vara on Maidla valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, kinnisturaamatusse kantud asjaõigused ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, sealhulgas osakud aktsiad ja muud väärtpaberid (edaspidi valla vara).2(2)Valla vara valitsemise korra kehtestab vallavolikogu eraldi õigusaktiga.

(1) Maidla valla külavanem on vähemalt 18-aastane aus, sõnapidaja ja aktiivne külaelanik, kes kaitseb ja esindab küla, mille külavanemaks ta on.2(2)Külavanema töö on ühiskondlik töö ja ei kuulu tasustamisele. Võimalike kulude kompenseerimise korra kinnitab Vallavalitsus.3(3)Vallavalitsuse poolt külavanemale antud ülesannete täitmine sätestatakse külavanema ja Vallavalitsuse vahelise lepinguga.4(4)Külavanema ning tema asendaja kohuseid võib täita ainult selles külas oma elukoha järgi registreerinud isik.5(5)Külavanema äraoleku ajaks määrab külavanem oma asendaja, teatades sellest kirjalikult Vallavalitsusele.6(6)Külavanema volitused lõpevad:11) tähtaja möödumisega;22) külaelanike poolt külavanemale käesolevale statuudile vastava umbusalduseavaldamisega ja uue külavanema valimisega;33) külavanema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kriminaalasjas;44) külavanema loobumisega ametist;55) külavanema elama asumisega teise asulasse;66) külavanema poolt oma kohustuste täitmata jätmisega;77) külavanema surmaga.7(7)Külaelanike kogunemiseks on külaelanike üldkoosolek.

(1) Esindada ja kaitsta külaelanike huve.2(2)Korraldada infovahetust vallavolikogu, vallavalitsuse ning külaelanike vahel.3(3)Esitada kirjalikult külaelu puudutavad probleemid ja küsimused vallavolikogulevõi -valitsusele arutamiseks.4(4)Teavitada vallavalitsust külas elavatest abivajajatest ning aidata vallavalitsusel korraldada nende abistamist.5(5)Olla külaelanikele ja vallavalitsusele alati sidevahendite kaudu kättesaadav.6(6)Näidata üles aktiivsust ja propageerida külaelanike omaalgatusvõimet, juhtida ja organiseerida külas üritusi ja ühistegevust.7(7)Olla kursis valla, maakondlike ja üleriigiliste küla ja kodukandi liikumist puudutavate õigusaktide, päevakajaliste probleemide ja üritustega.8(8)Korraldada küla arengukava koostamine9(9)Osaleda valla arengukavaga koostamisel.10(10)Jälgida valla heakorraeeskirjast ning koerte ja kasside pidamise eeskirjast kinnipidamist ning olla eestvedajaks heakorratööde korraldamisel külas.11(11)Teatada valla konstaablile külas ilmsiks tulnud korrarikkumistest ja kuritegudest ning toimunud olulistest sündmustest vallavanemale või abivallavanemale.12(12)Kutsuma üks kord aastas, hiljemalt 30. septembriks, kokku küla üldkoosoleku.13(13)Teavitama eelnevalt vallavalitsust oma kavatsusest asuda elama teise asulasse.14(14)Külavanema kohalt tagasi astumisel kutsuda kokku üldkoosolek uue külavanema valimiseks.

(1) Osaleda sõnaõigusega vallavolikogu ja -valitsuse istungitel, vallavolikogu komisjonide koosolekutel ning vallavalitsuse poolt kokkukutsutud külavanemate nõupidamistel, kus arutatakse ja otsustatakse küla eluolu ja arengut puudutavaid küsimusi, sealhulgas valla arengukava aruteludel.2(2)Saada ning vahendada vallavolikogult ja -valitsuselt oma tegevuseks vajalikkuinformatsiooni.3(3)Esitada vallavolikogule (sh. vallavolikogu komisjonidele) ja -valitsusele kirjalikke järelepärimisi, millele vallavolikogu (sh. vallavolikogu komisjonid) ja -valitsus on kohustatud vastama õigusaktides sätestatud korras.4(4)Kutsuda kokku külaelanike üldkoosolekuid.5(5)Korraldada küla ajaloo jäädvustamist.6(6)Teha ettepanekuid valla eelarve eelnõu koostamise käigus antud küla puudutavate probleemide lahendamisele orienteeritud projektide rahastamiseks, vastavalt küla arengukavale.7(7)Teha koostööd naaberküladega küsimustes, mis puudutavad vahetult küla.

Külavanem vastutab isiklikult oma kohustuste täitmise eest, mis on käesolevas põhimääruses määratletud.

(1) Külavanem valitakse küla üldkoosolekul 4 aastaks. Lubatud on külavanema korduv tagasivalimine.2(2)Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada rahvastikuregistris oma elukohana antud külas registreerinud vähemalt 18-aastane isik.3(3)Külavanema kandidaadiks võib olla iga vastava küla täisealine elanik, kes vastabkäesolevas statuudis toodud tingimustele.4(4)Külavanemaks kandideerija peab andma enne valimistel kandideerimist vastavasisulise kirjaliku nõusoleku.5(5)Külavanema valimised viib läbi valimisteks moodustatud 3-liikmeline komisjon, mis valitakse küla üldkoosolekul vahetult enne külavanema valimiste algust.6(6)Külavanema valimiste tulemused fikseeritakse protokollis ja sellele lisatakse üldkoosolekul osalenute registreerimisleht ning esitatakse vallavalitsusele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul, arvates koosoleku toimumise päevast.7(7)Protokolli ja üldkoosolekul osalenute registreerimislehe esitab vallavalitsusele külavanema valimise komisjon.8(8)Külavanema valimisi jälgib volikogu esimees või tema poolt määratud isik javallavalitsuse liige.

(1) Külavanema umbusaldamise algatamiseks on tarvis vähemalt 25% vastava küla täisealiste elanike kirjalik ettepanek. Täisealiste elanike arv fikseeritakse vallavalitsuse kantselei poolt ettepaneku esitamise päeva seisuga.2(2)Umbusalduse avaldamine külavanemale peab olema motiveeritud, vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud umbusaldajate poolt.3(3)Umbusalduse avaldamise algatamise kirjalik ja motiveeritud ettepanek esitatakseVallavalitsusele registreerimiseks.4(4)Külavanema umbusaldamiseks kutsub vallavalitsus kokku küla üldkoosoleku ning paneb umbusaldamise üldkoosoleku päevakorda.5(5)Külavanem loetakse umbusaldatuks , kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenutest, kusjuures mitte vähem, kui 15% vastava küla täisealistest elanikest.

(1) Külaelanike üldkoosolekul arutatakse küla seisukohalt olulisi küsimusi, samuti kuulatakse üks kord aastas külavanema tööaruannet.2(2)Külaelanike üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorrapunktid peavadolema ette teatatud vähemalt 2 (kaks) nädalat.3(3)Külaelanike üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorrapunktid teatab vallavalitsusele vastava küla külavanem või tema asendaja ning vallavalitsus korraldab vastava info avaldamise küla teadetetahvlil ja Maidla valla veebilehel. Üldkoosoleku, kus toimub külavanema esmakordne valimine (külal puudub külavanem), kutsub kokku vallavalitsus.4(4)Juhul, kui külavanem ei kutsu üldkoosolekut kokku käesoleva korra kohaselt, kutsub üldkoosoleku kokku vallavalitsus vähemalt 5 (viie) külaelaniku ühiseltallkirjastatud avalduse alusel.5(5)Külaelanike üldkoosoleku otsus on vastuvõetud, kui selle poolt on vähemalt50% + 1 koosolekul osalenutest, kusjuures mitte vähem kui 25% vastava küla täisealistest elanikest.

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.3(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Maidla valla haldusterritooriumil.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) volikogu fraktsioonil;44) valla ametiasutusel;55) valitsusel;66) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.2(2)Valitsuse õigusakti algatamise õigus on:11) vallavolikogul;22) vallavalitsusel;33) valitsuse liikmel;44) vallavanemal;55) abivallavanemal;66) vallavalitsuse komisjonil;77) vallasekretäril;88) vallaametnikul;99) hallatava asutuse juhil;1010) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.3(3)Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada valla õigusakti eelnõu.4(4)Volikogu või vallaelanike algatatud valitsuse õigusakti eelnõu valmistab ette ja selle esitamise eest vastutab vallavanema või teda asendava isiku poolt määratud isik. Kui eelnõu algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab eelnõu koostamise eest vallavanem või teda asendav isik.5(5)Valla õigusakti eelnõu peab:11) olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste Maidla valla õigusaktidega;22) olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;33) sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu kehtestatakse;44) omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;55) kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid;66) sisaldama õigusakti jõustumise aega.6(6)Volikogu õigusakti eelnõule (vajaduse korral ka valitsuse õigusakti eelnõule) peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Seletuskiri peab sisaldama:11) asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;22) eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;33) eelnõu rakendamisega kaasnevaid võimalikke organisatsioonilisi muudatusi.7(7)Valla õigusakti eelnõu ja seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest.8(8)Kui valla õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada seadusjärgselt või Maidla valla õigusaktidega sätestatud korras, tagab kooskõlastamise vastavate isikutega eelnõu koostaja. Kooskõlastuseks loetakse pädeva isiku või tema esindaja allkirja ja selle andmise kuupäeva eelnõul. Eelnõu peab olema kooskõlastatud enne selle esitamist. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu tuleb viseerida või põhjendatult (eelnõu muutmise /täiendamise kohta) selle esitajale tagastada kahe tööpäeva jooksul.9(9)Valla õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele.10(10)Volikogu õigusaktide eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ning eelnõu kohta käivad täiendus- või muudatusettepanekud esitatakse kantseleisse, kes registreerib eelnõud koheselt. Volikogu esimees suunab eelnõud volikogu liikmetele, vajadusel volikogu komisjonidele, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda.11(11)Kõik volikogu õigusaktide eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks.12(12)Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud volikogu õigusaktide eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad.13(13)Valitsuse õigusakti eelnõu esitatakse selle koostaja poolt vallasekretärile hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist. Eelnõu hilisemal esitamisel ei võeta seda istungi päevakorda.14(14)Valitsuse õigusakti eelnõu, mida menetletakse valitsuse erakorralisel istungil, esitab selle koostaja vallasekretärile vahetult enne istungi toimumist.15(15)Vallasekretäril on õigus valitsuse õigusakti eelnõu ja volikogu esimehel on õigus volikogu õigusakti eelnõu selle esitajale tagastada, kui:11) eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele;22) õigusakti andjal puudub selle andmiseks volitusnorm;33) eelnõu on vastuolus kehtivate seaduste, valla õigusaktide ja üldtunnustatud tavadega;44) eelnõu ei sisalda asja otsustamiseks ettenähtud dokumente või vajab täiendavalt kooskõlastamist.16(16)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (v.a vallaelanike) esitavad valla õigusaktide eelnõud elektroonilisel kujul. Kooskõlastused esitatakse elektrooniliselt või paberkandjal.17(17)Vallaelanike poolt esitatavad eelnõud esitatakse paberkandjal. Eelnõu allkirjastab selle koostaja, lisades eelnõu esitamise kuupäeva.

(1) Valla õigusaktid võetakse vastu käesoleva põhimääruse paragrahvides 19 ja 32 sätestatud korras.2(2)Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Määruste avaldamise tagab vallavalitsuse kantselei kolme tööpäeva jooksul määruse vastuvõtmisest.4(4)Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.5(5)Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.6(6)Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist asjaosalistele.Ärakirjade kaaskirjad koostab eelnõu algataja ning ärakirja õigeaegse väljasaatmise eest vastutab ametiasutuse kantselei.7(7)Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees.8(8)Valitsuse õigusaktidele kirjutab alla vallasekretär ja vallavanem, tema puudumisel tema asendaja.9(9)Valla õigusaktid vormistatakse väljaandja ametiasutuse kantselei poolt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja poolt viseeritud eelnõu alusel.10(10)Avalikustamisele kuuluvad valla õigusaktid avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.11(11)Valla õigusaktid avalikustatakse nende väljapanemisega vallakantseleis, Maidla valla kodulehel ja valla raamatukogudes.12(12)Valla õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei vallasekretäri juhtimisel.13(13)Valla õigusakte säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

(1) Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ning tunnistab kehtetuks volikogumäärusega.2(2)Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt 5 tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

Käesoleva määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:11) Maidla Vallavolikogu 31.03.2000 määrus nr 10 “Maidla valla põhimäärus“;22) Maidla Vallavolikogu 31.03.2000 otsus nr 34 “Maidla Vallavolikogu töökord”;33) Maidla Vallavolikogu 04.07.2000 määrus nr 16 “Maidla valla lipu kavandi ja kirjelduse kinnitamine”;44) Maidla Vallavolikogu 29.09.2000 määrus nr 20 “Maidla valla esindamise kord”;55) Maidla Vallavolikogu 28.02.2003 otsus nr 38 “Maidla valla eelarve koostamise, vastuvõtmise,muutmise ja täitmise korra kinnitamine”;66) Maidla Vallavolikogu 28.02.2003 otsus nr 39 “Maidla valla reservfondi kasutamiseja käsutamise korra kinnitamine”;77) Maidla Vallavolikogu 16.11.2005 otsus nr 2 “Vallavolikogu alatiste komisjonide moodustamine”;88) Maidla Vallavolikogu 04.11.2009 otsus nr 2 “Vallavolikogu alatiste komisjonide moodustamine”.

Põhimäärus jõustub 01. juunil 2011.a.