Redaktsioonide võrdlus

Audru valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Audru valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) valla vapimärgi ja valla tänukirja statuut; 3) vallavolikogu (edaspidi vastavalt volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 4) vallavanema valimise kord ning vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord, valitsuse pädevus ja töökord; 4¹) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finanstjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla esindamine ja lepingute sõlmimine; 7) 8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

Audru valla sümboliteks on valla lipp ja valla vapp.

(1) Audru valla lipp on ristkülikukujuline. Lipukangas on horisontaalselt jaotatud kolmeks värvilaiuks: ülemine on roheline laiusega 65 cm; keskmine valge või hõbedane laiusega 10 cm ja alumine must laiusega 30 cm. Lipu roheline toon on rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi 355C. Lipu normaalsuurus on 165x105 cm. (2) Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 31.03.1994. a.

(1) Audru valla vapi kirjeldus: S-lõikelise vasakult langeva hõbedase vardaga kaldjaostatud kilbi ülemisel, rohelisel väljal tähtristist ja tammelehtedest moodustuv kaheksaharuline rist, mille iga haru vahel on üks ring – kõik hõbedased. Risti keskel on roheline võru. Vapi alumine väli on must. Vapikilpi ümbritseb peen hõbedane raamjoon. (2) Vapi etalonkujutus on kinnitatud riigisekretäri poolt 31.03.1994. a.

(1) Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) volikogu ja valitsuse ning hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumentidel; 2) valla vapimärgil; 3) valitsuse poolt väljaantud trükistel, meenetel, reklaamidel ja embleemide kujunduselemendina; 4) valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel. (2) Eelmises lõikes nimetamata juhtudel on valla vappi lubatud kasutada üksnes valitsuse loal. (3) Valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele.

(1) Valla lipp heisatakse: 1) hoonel (hoone ees), kus asuvad volikogu ja valitsus; 2) hoonel või kohas, kus toimub volikogu või valitsuse ametlik tseremoonia; (2) Valla lipu võib heisata: 1) volikogu või valitsuse esindusruumides; 2) valla, kogukondlikul, perekondlikul või asutuse tähtpäeval, valla avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Audru vald. (3) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest,seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest. (5) Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (6) Kandelippu võib kasutada eelnimetatud juhtudel sobivas kohas ja sobival viisil.

Audru valla vapimärgi keskel on kujundatud emailitud hõbe taustal Audru valla vapp. Vapimärki ümbritsevad hõbedased tammelehed. Vapimärgi ülaservas on graveeritud kiri AUDRU. Märgi kõrgus 22,5 mm ja laius 21,5 mm.

(1) Audru valla vapimärk antakse Audru valla elanikele, erandina ka Eesti ja välisriikide kodanikele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule, saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel. (2) Taotlusi vapimärgi andmiseks on õigus esitada vallaelanikel, volikogu komisjonidel, fraktsioonidel, volikogu ja valitsuse liikmetel ja vallas tegutsevatel juriidilistel isikutel. (3) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallakantseleisse 15. jaanuariks. Ettepanekus märgitakse: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, elukutse, amet, töö- või teenistuskoht; 2) esitatava isiku teenete nimekiri; 3) lühike formuleering (üks lause), mille eest tunnustust avaldatakse; 4) ettepaneku esitaja nimi, aadress, telefon, taotluse koostamise kuupäev ja esitaja allkiri. (4) Vapimärgi saamine kinnitatakse volikogu otsusega. (5) Vapimärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus. Tunnistusel on vapimärgi kujutis, vapimärgi number ja saaja nimi. Tunnistusele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. Vapimärk ja tunnistus antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval üritusel. (6) Vapimärki kantakse üldjuhul pidulike sündmuste korral ja vasakul pool rinnas. (7) Vapimärk antakse isikule üks kord. (8) Rahalise ühekordse preemia suuruse otsustab volikogu. (9) Vapimärgi kavaleride kohta peetakse raamatut, mis asub Audru Vallavalitsuses.

Tänukiri on A4 formaadis kvaliteetpaberil. Tänukirjal on Audru valla vapikujutis, kiri “Audru Valla Tänukiri” ja tekst autasustatu nimega ja selgitus, mille eest või mille puhul antakse tänukiri ning kuupäev. Üleandmisel asetatakse tänukiri Audru valla vapikujutisega kaante vahele.

(1) Valla tänukirjaga autasustatakse: 1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas; 2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul; 3) üksikisikuid, juriidilisi isikuid ja teisi organisatsioone ning asutusi – ühekordse silmapaistva saavutuse eest; 4) valla õpilasi põhikooli ja gümnaasiumi eriti eduka lõpetamise puhul, eduka esinemise puhul aineolümpiaadidel ja konkurssidel; 5) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul. (2) Ettepanekuid tänukirja andmiseks võivad teha volikogu esimees ja volikogu liikmed, vallavanem, valitsuse liikmed, nõunikud, valla hallatavate asutuste juhid, füüsilised isikud eelnimetatute kaudu. (3) Motiveeritud ettepanek esitatakse kirjalikult vähemalt kümme päeva enne autasustamist valitsuse kantseleisse. Ettepanekus tuleb näidata: 1) esitatud isiku, ühenduse, asutuse jm. nimi; 2) tänukirja andmise põhjendus; 3) ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed; 4) ettepaneku esitaja allkiri ja esitamise kuupäev; 5) soovitav tänukirja üleandmise aeg ja koht. (4) Tänukirja andmise otsustab vallavanem. (5) Tänukirja andmise kohta koostakse vallavanema käskkiri, milles tuuakse ära tänukirja saaja nimi ja tänukirja andmise põhjendus. (6) Tänukirjale kirjutab alla vallavanem, allkiri kinnitatakse valla vapikujutisega pitseriga. (7) Tänukirja annab üle vallavanem või tema poolt volitatud isik. (8) Tänukirja võib ühele isikule anda mitu korda. (9) Tänukirja saajate kohta peab arvestust valitsuse kantselei.

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) esitatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks; 3) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni; 4) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 5) kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 15 minutit; 6) kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (3) Igal volikogu liikmel on õigus igale kandidaadile esitada kuni kaks küsimust.

Volikogu esimehe valimist korraldab Audru valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).

(1) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele ja hääletuse läbiviimiseks. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. (2) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab valimiskomisjonilt allkirja vastu valla vapipitseri jäljendiga hääletussedeli. (3) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(1) Volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed hääletamiskabiinis või selleks kohaldatud ruumis iga kandidaadi nime järele kas sõna «poolt» või sõna «vastu» ning laseb valimiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna valla vapipitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel: 1) pole märgistatud ühtegi kandidaadi nime või 2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.

(1) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta. (2) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

(1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. (2) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisest. (4) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(1) Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (2) Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

(1) Volikogu esimehe volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral; 6) muudel seaduses ettenähtud juhtudel. (2) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras ja salajane hääletamine volikogu töökorras sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. (3) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

Volikogul on üks aseesimees.

Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 11.

Volikogu aseesimees valitakse vastavalt volikogu töökorras sätestatud salajase hääletamise korrale. Hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon.

(1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. (2) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (3) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kava määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d); 3) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist; 4) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks; 5) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seaduses, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 6) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 7) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist, viseerib volikogu liikmete poolt esitatud kuludokumendid; 8) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust, seal hulgas vastab volikogule adresseeritud kirjadele või edastab need vastamiseks pädevale asutusele või organile; 9) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 10) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. (2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.

(1) Volikogu alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära volikogu tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. (2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks.

Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.

(1) Volikogu komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildusel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõike 21 sätestatud juhul võib olla komisjoni liikmeks olla ka muu isik. (3) Volikogu alatine komisjon kinnitatakse kuni üheksaliikmelisena. (4) Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajaid ja teisi vallaelanikke.

(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (2) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, siis võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.

(1) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. (2) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe või volikogu esimehe ettepanekul.

(1) Volikogu komisjonide esimeestel ja aseesimeestel tuleb tagasiastumispalve esitada volikogu istungil. Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Tagasiastumispalve jõustub alates järgmisest volikogu istungist vastava komisjoni koosseisu muutmise otsusega. (2) Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 28. (3) Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.

Volikogu komisjoni töövorm on koosolek.

(1) Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni esimehel on õigus kaasata eelnõude arutelude juurde spetsialiste ja valitsuse esindajaid. (2) Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused.

Volikogu komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kes: 1) koostab koosolekute päevakorra kavad; 2) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 3) vastutab komisjoni asjaajamise eest; 4) esitab igal aastal 31. maiks volikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst ning tutvustab hiljemalt juunikuu volikogu istungil seda aruannet volikogu liikmetele.

Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt volikogu istungi, mille päevakorra projekti on eelnõu kantud, toimumise päevale eelneva tööpäeva kella 15-ks, kui volikogu esimees ei määra teistsugust tähtaega. Volikogu esimehe poolt komisjonile seisukoha andmiseks suunatud muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe poolt määratud tähtaja jooksul. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(1) Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate poolthäälte enamusega. (2) Häälte võrdse jagunemise korral saab otsuse tegemisel määravaks komisjoni esimehe poolt antud hääl. (3) Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega.

(1) Volikogu komisjonide koosolekute käik protokollitakse. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. (2) Koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning komisjoni liikmete eriarvamused. (3) Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks Audru valla koduleheküljel aadressiga: http://www.audru.ee hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist dokumendiregistris Amphora. (4) Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht.

(1) Revisjonikomisjon kontrollib ja hindab volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu otsuse alusel: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 4) valitsuse ja valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkus, otstarbekust ja eelarve täitmise tulemuslikkust; 5) valitsuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust. (2) Revisjonikomisjon kontrollib valitsuse tegevust vähemalt kord aastas, enne eelarve täitmise aruande kinnitamist.

(1) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde. (2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.

(1) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (2) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.

Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) vallavara kasutamise õigsust; 3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.

(1) Aktis peavad sisalduma: 1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (2) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. (3) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile.

Revisjonikomisjon esitab käesoleva põhimääruse paragrahvis 44 nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(1) Revisjonikomisjon esitab aruande oma tegevuse kohta detsembrikuu (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal septembris) istungil kirjalikult. (2) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Audru valla kodulehel.

(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Salajast hääletamist korraldab häältelugemiskomisjon volikogu töökorras sätestatud korras. (3) Hääletustulemused kantakse volikogu protokolli. (4) Hääletustulemuste kohta võetakse vastu volikogu otsus. (5) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavanem: 1) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning valitsuse liikmete kinnitamise kohta; 2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esindab valda ja valitsust seaduses ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või valitsust temale antud pädevuse piires; 4) annab valitsuse liikmete ja muude talle alluvate isikute kohta ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendavate liikmete kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest valitsuse teenistujad; 8) esitab valitsusele kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja õigusi ja kohustusi ja korraldab vastavad konkursid ametikohtade täitmiseks; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvis lõikes 1 sätestatud, algavad valitsuse ametisse kinnitamise päeval.

Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või valitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisel; 5) tema surma korral.

(1) Käesoleva põhimääruse paragrahvis 49 nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu valitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. (2) Paragrahvis 49 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. (3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Vallavanema riigisisesele või välislähetusele saatmise otsustab valitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega. (5) Vallavanemat asendab tema puhkuse või teenistuslähetuses olemise ajal abivallavanem, abivallavanema äraolekul vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige. Vallavanema haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral asendab vallavanemat abivallavanem, tema äraolekul vanim kohalolev valitsuse liige. (6) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem, kui ka abivallavanem ennast taandab, siis valitsuse korraldusega või valitsuse protokollilise otsusega määratud valitsuse liige. Protokollilise otsusega määratakse vallavanema asendaja juhul, kui vallavanem või tema asendaja taandavad ennast valitsuse istungi päevakorrapunkti arutelust ning päevakorrapunkti arutelu tulemusel antakse valitsuse üksikaktina korraldus, v.a juhul, kui päevakorrapunkti sisu on toiminguks või tehinguks vallavanema asendaja määramine.

(1) Vallavanema ja valitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse volikogu otsusega. (2) Pärast valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu valitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi valitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (3) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud valitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale kuni kaks küsimust . (4) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (5) Valitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (6) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. (7) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus valitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem valitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud valitsuse liikmete arv, saab valitsus oma volitused, kui lisaks vallavanemale on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(1) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) vallavanema tagasiastumisel; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) valitsuse tagasiastumisel. (2) Valitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule vallavanema kaudu. (3) Vallavanemal on õigusteha volikogule ettepanek vabastada valitsuse liige ametist. (4) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (5) Valitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused valitsuse liikmena.

(1) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste struktuuri, koosseisu ja töötasumäärad kinnitab valitsus, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisit;

(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) Audru valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; 2) Alampunkti teksteelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 7 lõike 1 või § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 8 lõike 1 või § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; 3) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest; 4) ülevaade vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 5) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 33 iga aasta lõpu seisuga; 6) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 34 iga aasta lõpu seisuga; 7) muu vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. (4) Vallavalitsuse hallatav asutus kohustub vallavalitsusele esitama eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni käesoleva määruse § 57 lõike 1 alusel kehtestatud määruses ettenähtud tähtaegadel ja korras. (5) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa. (6) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja. (7) Eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana: 1) kaheks mittejärjestikuseks aastaks; 2) järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud mitte väiksemana kui null.

(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab valitsus määrusega. (2) Arengukava peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. (3) Arengukava eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule. (4) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse. (5) Valitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu Audru valla kodulehel vähemalt kaheks nädalaks. (6) Volikogu kinnitab arengukava määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava peab olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist. (7) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse Audru valla kodulehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

(1) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.

(1) Eelarve sisu ja eesmärk on kindlaks määrata eelarveaasta rahasumma, mida saab kasutada valla ülesannete täitmiseks ja raha kasutamise jaotus tegevusalade lõikes. (2) Audru valla eelarve (edaspidi eelarve) koosneb eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest. (3) Eelarve on selgelt fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem, millega hallatakse Audru valla rahalisi ressursse. (4) Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. (5) Eelarve eelnõu koostamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, riigieelarve seadusest, iga-aastasest riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohalike maksude seadusest ning volikogu ja valitsuse õigusaktidest. (6) Eelarve eelnõu koostab valitsus kõigi hallatavate asutuste poolt esitatud alaeelarvete eelnõude alusel. (7) Eelarve eelnõu koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 1) täielikkuse põhimõte – eelarves kajastatakse kõik valla tulud ja kulud; 2) selguse põhimõte – kõik tulud ja kulud esitatakse nii selgesti ja arusaadavalt, et nende päritolu ning eesmärk on üheselt mõistetav, mis saavutatakse tulude-kulude liigitamisega vastavalt kehtivale eelarve klassifikaatorile; 3) eesmärgist sõltumatuse põhimõte - tulusid ei seota konkreetsete kuludega; 4) täpsuse põhimõte - eelarvesse kavandatakse tulud ja kulud võimalikult täpselt (eelarvesse on tulud ja kulud võetud niisuguse täpsusega, et eelarveperioodil nad kujunevadki selliseks, et kinnitatud ja täidetud eelarve on võimalikult sarnane); 5) avalikkuse põhimõte - kõik eelarve menetluse etapid on avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate valla eelarvepoliitikast; 6) kassapõhisuse põhimõte - eelarves käsitletakse tulusid laekumise ja kulutusi maksmise järgi. (8) Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kehtestab volikogu.

-

Valda esindavad volikogu esimees, vallavanem ja valitsuse liikmed.

(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuste või valla hallatavate asutuste kaudu. (2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või vallasekretär või nende poolt volitatud isik või sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 1) seadusjärgse esindajana vallavanem; 2) vallavanema poolt volitatud isik; 3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik; 4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. (4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele. (2) Valitsust esindab vallavanem või vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse teenistuja.

(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem; 3) vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse teenistuja. (2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 1) vallavanem; 2) vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse teenistuja. (3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. (4) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt valitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning need võetakse vastu vastavuses volikogu ja valitsuse töökorra sätetega. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning mis on sätestatud käesolevas põhimääruses..

Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega ja otsused avalikustatakse enne volikogus vastuvõtmist valitsuse dokumendiregistris.

(1) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused ja valitsuse korraldused saadetakse menetlusosalistele.

(1) Volikogu ja valitsuse õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga otsused ja korraldused, avalikustatakse vallakantseleis ning valitsuse dokumendiregistris. (2) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub 2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste valmistulemuste väljakuulutamise päeval.