Kohtla-Järve linna põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse Kohtla-Järve linna (edaspidi linn) omavalitsusorganite, nende komisjonide ja fraktsioonide moodustamise kord, õigused, kohustused, pädevus ja töökord; volikogu esimehe, aseesimehe (või aseesimeeste) ja linnapea valimise kord; linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste moodustamise kord; linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ning kinnitamise ja avalikustamise korra üldised põhimõtted; linna sümbolid ja nende kasutamise kord, õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.
Linn, kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas põhimäärusest.
(1) Linna omavalitsuse esinduskoguks on Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.2(2)Linna omavalitsuse täitevorganiks on Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi valitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.3(3)Asjaajamiskeeleks linna omavalitsusorganites on eesti keel.
(1) Linnaelanik põhimääruse mõistes on isik, kes oma elukoha Eesti rahvastikuregistris on registreerinud Kohtla-Järve linnas.2(2)Linnaelanikul on õigus soodustustele, toetustele, teenustele ja teistele hüvedele volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel.
(1) Volikogul on õigus korraldada linna territooriumil olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi.2(2)Volikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse volikogu liikme, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.3(3)Küsitlus korraldatakse volikogu poolt kehtestatud korras.
(1) Linna sümbolid on Kohtla-Järve linna vapp ja lipp.2(2)Vapi ja lipu kuldne värv ja leegid sümboliseerivad kollakaspruuni põlevkivi ning selle töötlemist. Sinine vee värv osutab Järve külale, millest linn on nime saanud. Iseloomulik kaldjoon sümboliseerib kaldšahte ja terrikoonikuid.3(3)Vapp jaguneb diagonaalselt kaheks: vasakul, all kuldne ja ülal sinine väli. Kuldset väljast eenduvad kaldjoonega risti kuus kuldset leeki. Vapi kilbi allosa on poolringikujuline, mõõtude suhetega 5:4.4(4)Lipu kujunduseks on linna vapi motiivistik. Lipu vardapoolsest ülanurgast algav kaldjoon (34 kraadi vertikaaljoone suhtes) jaotab lipu kaheks väljaks. Vasakule jääb kaadmiumkollane ja paremale sinine väli. Kollasest väljast eenduvad kaldjoonega risti kuus kollast leeki. Lipu normaalmõõtmed on 105x165. Lipu varras on sinine, vardaehis (nupp) kuldne.
(1) Linna vappi kasutatakse:11) volikogu, valitsuse ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel ja pitseritel;22) linna autasudel, linna meenetel, ametlikel trükistel;33) volikogu ja valitsuse hoonete siltidel, samuti linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonete siltidel ja linna piiritähistel;44) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist.2(2)Linna vapi kasutamine käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetlemata juhtudel toimub valitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab valitsus.3(3)Linna vapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet valitsus, vapi kasutamist ilma sellekohase loata käsitletakse avaliku korra rikkumisena.
(1) Linna lipp heisatakse:11) alaliselt volikogu ja valitsuse hoonetel;22) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.2(2)Igaühel on õigus heisata ja kasutada linna lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.3(3)Linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.4(4)Linna lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või selle omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või selle omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.5(5)Kui linna lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.6(6)Linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.7(7)Linna lipu kujutise kasutamine käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestamata juhtudel toimub valitsuse loa alusel. Loa väljastamise korra kehtestab valitsus.8(8)Linna lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet valitsus. Linna lipu kasutamist põhimääruse nõudeid või head tava eirates käsitletakse avaliku korra rikkumisena.9(9)Linna lipu ja selle kujutise kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi linnakantselei.
(1) Linn avaldab tunnustust linna aukodaniku nimetuse ja tänukirja andmisega. Aukodaniku nimetusega kaasneb ühekordne rahaline preemia ja bareljeefi paigaldamine valitsuse ruumides.2(2)Linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise auavaldusena linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu.3(3)Linna aukodaniku nimetuse omistamise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt.
(1) Volikogu juhindub oma tegevuses põhimäärusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest seadustest ning normatiivaktidest.2(2)Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.3(3)Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab Kohtla-Järve Linnavolikogu Kantselei (edaspidi volikogu kantselei).4(4)Volikogu liikmetele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.5(5)Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(1) Volikogu liige juhindub seadustest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.2(2)Volikogu liikme tegevus on avalik. Volikogu liige annab linnaelanikele teavet oma tegevusest volikogus.3(3)Volikogu liikmel on õigus:11) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;22) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;33) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;44) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu;55) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;66) esitada põhimääruse § 42 kohaseid arupärimisi;77) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu poolt kehtestatud määras ja korras;88) saada volikogu kantselei kaudu volikogu ja valitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;99) kasutada valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;1010) informeerida volikogu kantselei kaudu linnaelanike volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;1111) kasutada volikogu liikme tööd puudutavates küsimustes volikogu kantselei ja Linnavalitsuse Linnakantselei (edaspidi linnakantselei) teenuseid, sh saada volikogu tööd puudutavates küsimustes juriidilist abi.4(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 nimetatud teabe väljastamine toimub elektrooniliselt.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Volikogu esimehe valimise uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Kohtla-Järve linna valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).3(3)Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub põhimääruse §-s 39 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.4(4)Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.5(5)Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.6(6)Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.7(7)Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse samal volikogu istungil.8(8)Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimub järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab aseesimees (mitme aseesimehe korral üks nendest) ja valimise korraldab häältelugemiskomisjon. Kui ka volikogu aseesimees (aseesimehed) astub tagasi, nende volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
(1) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.2(2)Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.3(3)Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub põhimääruse §-s 39 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.4(4)Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimine samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.5(5)Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.6(6)Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse samal volikogu istungil.
Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;22) esindab või volitab teisi isikuid esindama linna ja volikogu talle seadusega, seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;33) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;44) omab õigust nõuda valitsuselt ja linnavalitsuse hallatavatelt asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;55) määrab eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni;66) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;77) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;88) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendava vaheaja;99) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;1010) omab õigust osaleda sõnaõigusega valitsuse istungil;1111) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;1212) täidab muid seaduse alusel ja põhimäärusega talle pandud ülesandeid.1313) volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või üks tema poolt käskkirjaga määratud aseesimeestest.
(1) Volikogu aseesimees:11) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;22) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.2(2)Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu esimees.
Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees (aseesimehed), fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed.
(1) Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu töökorraldusega seotud küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovituslikud.2(2)Eestseisuse pädevusse kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega.3(3)Volikogu eestseisus:11) koordineerib alatiste komisjonide tegevust;22) valmistab ette volikogu istungeid, vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ning annab hinnangu eelnõude vastavusele kehtivale seadusandlusele;33) korraldab nõupidamisi linna elu olulistes küsimustes.
(1) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea, linnavalitsuse liikmed ning linnasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid.2(2)Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus vähemalt üks nädal enne volikogu istungit, algusega kell 15.00 valitsuse ruumides. Volikogu esimees võib kokku kutsuda täiendava eestseisuse koosoleku vastavalt vajadusele.3(3)Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigustäiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele.4(4)Eestseisuse koosolekul volikogu istungi päevakorra kavandi arutamisel kuulatakse ära eelnõu esitaja ja komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist soovitada volikogu esimehele volikogu istungi päevakorra kavandisse lülitamiseks.5(5)Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks volikogu esimehe hääl.6(6)Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla volikogu esimees. Eestseisuse koosoleku protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja avalikustatakse linna ametlikul veebilehel ning säilitatakse valitsuse arhiivis.7(7)Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab volikogu kantselei kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul ülesande täitjatele.
(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt viis liiget. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda ainult ühte fraktsiooni.2(2)Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimese istungi juhatajale või volikogu esimehele enne istungi algust. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks volikogu esimese istungi juhataja või volikogu esimehe poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil.3(3)Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest või fraktsiooni poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimees ja aseesimehed ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.
(1) Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.2(2)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, teavitades sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.3(3)Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.4(4)Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt tema kuuluvus fraktsiooni.5(5)Fraktsiooni liikmete arvu langemisel alla viie liikme loetakse fraktsiooni tegevus lõppenuks. Fraktsiooni tegevuse lõppemise teeb teatavaks volikogu esimees volikogu istungil.
Fraktsioonil on õigus:11) algatada volikogu õigusakte;22) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;33) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;44) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;55) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;66) esitada põhimääruse § 42 kohaseid arupärimisi;77) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.
(1) Volikogu moodustab õigusaktiga linnaelu valdkondades volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning läbivaatamiseks alatisi komisjone.2(2)Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.3(3)Alatiste komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimine toimub põhimääruse §-s 39 sätestatud korras.4(4)Vähemalt pool alatise komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast).5(5)Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.6(6)Kui komisjoni liige ei ole mõjuval põhjusel osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul, on komisjoni esimehel õigus esitada esildis komisjoni kooseisu muutmiseks käesoleva paragrahvi lg 5 alusel.7(7)Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda.8(8)Volikogu liige võib kuuluda korraga kahte alatisse komisjoni.9(9)Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(1) Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja. Komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;33) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;44) kutsub kokku komisjoni koosoleku;55) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;66) juhatab komisjoni koosolekut;77) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;88) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.2(2)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.
(1) Volikogu alatine komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;33) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni koosolekut esitatud muudatusettepanekute kohta;44) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;55) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.2(2)Komisjonil on õigus:11) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha volikogu kantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks;22) saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.3(3)Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.4(4)Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.
(1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni kokkukutsumise teade avalikustatakse linna ametlikul veebilehel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.2(2)Põhimääruse paragrahvis 32 nimetatud juhtivkomisjon otsustab, kas kiita heaks eelnõu arutamine volikogu istungil, vastupidisel juhul esitab komisjon põhjendused eelnõu sobimatuse kohta. Päevakorrapunktides, kus komisjon ei ole juhtivkomisjon, toimub hääletamine juhul, kui mõni komisjoni liige seda nõuab.3(3)Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadab volikogu kantselei eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.4(4)Komisjoni esimehel on õigus piirata komisjoni liikme poolt eelnõu kohta esitatavate küsimuste arvu kuni kolme küsimuseni.5(5)Komisjonis vastuseta jäänud küsimustele tuleb eelnõu esitajal kirjalik vastus edastada volikogu kantseleile hiljemalt volikogu istungile eelneva eestseisuse koosoleku alguseks.6(6)Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.7(7)Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja volikogu kantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt komisjoni esimehele enne komisjoni koosoleku algust.8(8)Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse 5 tööpäeva jooksul ja edastatakse koheselt volikogu kantseleisse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.9(9)Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.10(10)Protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja linna ametlikul veebilehel.
(1) Revisjonikomisjon teostab kontrolli enda kinnitatud tööplaani või volikogu otsuse alusel:11) kohaliku omavalitsuse üksuse, tema valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu (edaspidi kontrollitav asutus) tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;22) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste (edaspidi kontrollitav asutus) tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;33) raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust;44) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele;55) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;66) linna ametiasutuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja tulemuslikust;77) linna eelarve täitmist.2(2)Revisjonikomisjon annab hinnangu linna majandusaasta aruandele, milles antakse hinnang:11) linna tegevusele, tuginedes tegevusaruandele;22) finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmisele;33) tegevusaruande korrektsusele;44) eelarve täitmisele, lähtudes eelarve täitmise aruandest;55) linna finantsseisule, lähtudes raamatupidamise aruandest;66) raamatupidamise aruande korrektsusele, tuginedes audiitori aruandele ja järelotsusele.
(1) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed (edaspidi kontrollija), kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus:11) saada kontrollitavast asutusest teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;22) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse;33) kaasata oma tegevusse spetsialiste.2(2)Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjoni-komisjoni esimees. Kontrolliülesanne tehakse teatavaks kontrollitava asutuse juhile.3(3)Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.4(4)Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada kontrollitava asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele.5(5)Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.6(6)Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis:11) riigi ja linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;22) linnavara kasutamise õigsust;33) linnaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;44) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;55) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.7(7)Akt peab sisaldama:11) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;22) faktilise olukorra kirjeldust;33) järeldust, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;44) järeldust, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.8(8)Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.9(9)Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.10(10)Revisjonikomisjoni akt saadetakse valitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne tööpäeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(1) Volikogu töö vorm on istung.2(2)Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust.3(3)Volikogu istungid toimuvad reeglina iga kuu viimasel kolmapäeval algusega kell 15.00 (edaspidi korraline istung). Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui korralise istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi toimumise aega määrab volikogu esimees istungi toimumise uue aja ning informeerib istungi uuest ajast volikogu eelneval istingil.4(4)Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.5(5)Volikogu istungist võtavad osa sõnaõigusega linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär või tema asendaja. Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungist osa võtvatele isikutele sõna andmise otsustab volikogu esimees.6(6)Raadio-ja teleülekandeid ning foto-, video- ja helisalvestusi võib teha volikogu esimehe loal ja tingimusel, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist ega volikogu liikmete tööd.7(7)Volikogu liikmed registreeritakse istungil osalejaks sellekohasel registreerimislehel.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.2(2)Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt üks neljandik volikogu liikmetest või valitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist volikogu kantseleis.3(3)Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu kantselei poolt dokumendihaldussüsteemi vahendusel vähemalt 4 tööpäeva enne korralist istungit. Kui volikogu liige soovib infovahetuseks kasutada muud viisi, informeerib ta sellest kirjalikult volikogu kantseleid. Volikogu istungi kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused.4(4)Istungil arutelule tulevad volikogu õigusaktide eelnõud (edaspidi eelnõud) ja muud vajalikud materjalid seletuskirja ja eelnõu juurde lisatud muude materjalidega, välja arvatud suuremõõtmelised plaanid ja muud dokumendid peavad olema kättesaadavad linna ametlikul veebilehel.5(5)Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse hiljemalt kaks tööpäeva enne volikogu istungi toimumist linna ametlikul veebilehel.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) volikogu fraktsioonil;44) valitsusel;55) linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras;66) linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.2(2)Volikogu võib valitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.3(3)Valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.4(4)Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme, volikogu komisjoni või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.
(1) Õigusaktide eelnõud esitatakse elektrooniliselt volikogu kantseleile. Volikogu kantselei edastab eelnõud koheselt dokumendihaldussüsteemi kaudu volikogu liikmetele arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks. Eelnõud, mis ei ole algatatud valitsuse poolt, edastatakse valitsusele arvamuse avaldamiseks.2(2)Volikogu istungi päevakorda mineva õigusakti eelnõu esitatakse koos asjassepuutuvate dokumentidega volikogu kantseleisse hiljemalt kaks nädalat enne istungi algust välja arvatud põhimääruse paragrahvi 29 lõikes 2, sätestatud juhtudel, mille eelnõud esitatakse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust.3(3)Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema juriidiliselt, normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.4(4)Volikogu määruse eelnõu koostatakse arvestades Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ alusel eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.5(5)Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud koostaja nimega ja tema või tema esindaja allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, teeb volikogu esimees eelnõu koostajale ettepaneku viia eelnõu nõuetega vastavusse. Kui eelnõu koostaja ei kõrvalda puudusi, tagastab volikogu esimees eelnõu selle koostajale.6(6)Määruse eelnõu seletuskiri peab sisaldama:11) eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva;22) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;33) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;44) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;55) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta;66) andmeid selle kohta, millised rakenduslikud õigusaktid on veel esitatud õigusakti eelnõu rakendamiseks vajalikud, kes need koostab ja millistel tähtaegadel;77) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.7(7)Volikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni või linnaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab volikogu kantselei kooskõlastatult eelnõu koostajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.
(1) Volikogu esimees määrab eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutamiseks vajadusel juhtivkomisjoni. Vajadusel võivad eelnõusid menetleda ja eelnõude kohta ettepanekuid teha teised volikogu alatised komisjonid.2(2)Kui eelnõu ei saa juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes tagastab selle eelnõu koostajale koos juhtivkomisjoni tehtud muudatusettepanekute ja põhjendustega, ning eelnõu langeb istungi päevakorrast välja. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt juhtivkomisjonis poolthäälte enamust, jääb eelnõu volikogu istungi päevakorda. Juhul kui teistkordsel komisjoni koosolekul kvoorumi puudumise tõttu ei ole juhtivkomisjon eelnõud heakskiitnud ega volikokku suunanud, otsustab eelnõu istungi päevakorda võtmise volikogu esimees, kuulanud ära eestseisuse arvamuse.3(3)Kõigis alatistes volikogu komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, linna arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.4(4)Volikogu istungil teeb juhtivkomisjon eelnõu kohta kaasettekande, kui see on määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kolmandas lauses nimetatud juhul.5(5)Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud valitsuse poolt, saadetakse valitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Valitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha seitsme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab valitsuse seisukoha volikogu istungil.6(6)Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni eestseisuse koosoleku alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse volikogu kantselei kaudu volikogule, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle volikogu esimehele. Vajadusel võib teha vaheaja ettepaneku kirjalikuks vormistamiseks.7(7)Eelnõu koostaja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti volikogu esimehele.8(8)Vajadusel võib eelnõu koostaja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu hiljemalt 48 tundi enne istungit, siis edastatakse eelnõu volikogu liikmetele elektrooniliselt. Muudetud eelnõu hilisemal esitamisel esitatakse eelnõu volikogu liikmetele paberkandjal ja elektrooniliselt.
(1) Eelnõu koostaja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.2(2)Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.
(1) Vähemalt kahel lugemisel on kohustuslik menetleda järgmisi eelnõusid:11) linnaeelarve vastuvõtmine;22) linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;33) linna eelarvestrateegia ja arengukava vastuvõtmine ja muutmine;44) kohalike maksude kehtestamine ja muutmine.2(2)Linna lisaeelarve ei vaja kaht lugemist.3(3)Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu koostaja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.4(4)Juhul, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.5(5)Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.6(6)Eelnõu, mis otsustati saata järgmisele lugemisele, tuleb järgmisele lugemisele esitada hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui eelnõu koostaja ei esita eelnõu järgmisele lugemisele eelmises lauses toodud tähtajal, langeb eelnõu menetlusest välja.7(7)Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu koostaja esitama parandatud või täiendatud teksti.
(1) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.2(2)Volikogu istungil tehakse 15-minutine vaheaeg iga 2 tunni töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Lõunavaheaja, mille kestus on 30 minutit, alguse otsustab volikogu esimees.
(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees või volikogu esimehe käskkirjaga määratud üks aseesimeestest.2(2)Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorra küsimuse arutamiseks ettekandja ja vajadusel kaasettekandja.3(3)Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.4(4)Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada arupärimisi põhimääruse § 41 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud isikutele, anda üle volikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldusega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka linnavalitsuse liikmed ja volikogu esimehe poolt kutsutud teised isikud. Istungil esitatud eelnõud esitatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval ka elektrooniliselt volikogu kantseleisse.
(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu koostaja või tema esindaja kuni 20 minutise ettekandega. Eelnõu koostaja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja või teiste istungile kutsutute kuni 10 minutised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib volikogu esimees ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Volikogu esimees annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega.2(2)Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab volikogu esimees teda või lõpetab sõnavõtu.3(3)Pärast ettekannet ja kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele, linnasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Volikogu esimehel on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorraküsimuses sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks kuni 2 minutiseks sõnavõtuks kohalt või kuni 5 minutiseks kõneks kõnepuldist. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks volikogu nõusolekul.4(4)Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega.5(5)Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3 minutiliseks lõppsõnaks.6(6)Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 5 minutist vaheaega nõupidamiseks.
(1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.2(2)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.3(3)Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6 - 10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 27 1 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.4(4)Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Avalikul hääletamisel võib volikogu liige taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Nimelisel hääletamisel fikseeritakse volikogu liikme otsustus tema allkirjaga.5(5)Volikogu liige hääletab isiklikult.6(6)Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega põhimääruse §-s 39 sätestatud korras. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused.7(7)Volikogu lõpphääletused fikseerib volikogu esimees haamrilöögiga.8(8)Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.9(9)Volikogu esimees paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.10(10)Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.11(11)Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.12(12)Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui mõni volikogu liige, fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust volikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.13(13)Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele.14(14)Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
(1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on:11) volikogu liikmetel;22) volikogu fraktsioonidel.2(2)Ülesseatud kandidaadid annavad suulise või istungil puudumise korral kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.3(3)Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5 minutist vaheaega.4(4)Pärast nimekirja sulgemist kuulutab volikogu esimees välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimistel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.5(5)Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.6(6)Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimisel kohaldatakse valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatud, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.7(7)Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.8(8)Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.9(9)Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.10(10)Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.11(11)Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.12(12)Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.13(13)Hääletamise lõppemise kuulutab välja volikogu esimees.14(14)Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.15(15)Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on:11) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli;22) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime;33) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“.16(16)Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.17(17)Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle volikogu esimehele.18(18)Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.19(19)Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid. Hääletussedelid hävitatakse istungisaalis.
(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse põhimääruse §-des 37 ja 38 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.2(2)Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu koostaja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. Volikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust iga eelnõu kohta. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.3(3)Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb volikogu esimees eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.4(4)Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti.
(1) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.2(2)Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või linnavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud valitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust. Volikogu liikme taotlusel võib volikogu esimees anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.3(3)Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.4(4)Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb volikogu esimees umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi:11) linnapeale;22) linnavalitsuse liikmetele;33) omavalitsusliitude volikogusse ja üldkoosolekule kuuluvatele volikogu esindajatele;44) omavalitsusliitude juhatusse kuuluvatele volikogu liikmetele;55) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu nõukogu või juhatuse esimehele.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.3(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või volikogu kantseleile. Volikogu kantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.4(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud arupärimised esitatakse linnakantseleile. Linnakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile ning suulise vastuse soovi korral vastavale komisjonile koos taotlusega võtta arupärimisele vastamine komisjoni koosoleku päevakorda.
(1) Arupärimisele, välja arvatud põhimääruse paragrahvis 42 lõikes 1 punktis 5 nimetatud isikule esitatud arupärimisele, vastamise viisideks on:11) suuline vastus volikogu istungil;22) kirjalik vastus;33) suuline vastus volikogu istungil ja kirjalik vastus.2(2)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.3(3)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda.4(4)Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. Volikogu liikme taotlusel võib istungi juhataja anda sõna täiendavate suuliste küsimuste esitamiseks.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingule esitatud arupärimisele vastamise viisideks on:11) suuline vastus vastava volikogu komisjoni koosolekul;22) kirjalik vastus;33) suuline vastus vastava volikogu komisjoni koosolekul ja kirjalik vastus.2(2)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata linnakantseleile 30 päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Linnakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale.3(3)Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust vastava volikogu komisjoni koosolekul, võtab komisjoni esimees arupärimisele vastamise komisjoni koosoleku päevakorda arupärija ja arupärimise adressaadiga kokkulepitud ajal hiljemalt 2 kuu jooksul arupärimise esitamisest. Komisjoni koosoleku toimumisest teavitatakse arupärimise esitajat.4(4)Komisjoni koosolekul arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja komisjoni liikmetel õigus esitada arupärimise vastajale täpsustavaid küsimusi.
(1) Volikogu istungi lõpetab volikogu esimehe sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.2(2)Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb volikogu esimees hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.3(3)Kui eelnõu lõpphääletuse ajal ei ole täidetud põhimääruse § 28 2. lõikes sätestatud kvooruminõue, lõpetatakse volikogu istung.4(4)Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.
(1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse, kinnise küsimuse arutelu ei avalikustata. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal. Helisalvestisi ei ole lubatud kopeerida ega volikogu kantseleist välja viia.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.3(3)Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.4(4)Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees.5(5)Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad volikogu kantseleis ja avalikustatakse linna ametlikul veebilehel.
(1) Valitsus ametiasutusena on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan mille põhiülesandeks on valitsuse töö funktsioneerimise kindlustamine, valitsuse asjaajamise korraldamine, mis viib praktilise tegevusega ellu volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid alljärgnevate teenistuste kaudu:11) majandusteenistus;22) finantsteenistus;33) sotsiaalteenistus;44) arenguteenistus;55) linnakantselei.2(2)Teenistuse juhiks, v.a linnasekretär on vastava valdkonna abilinnapea, kelle nimetab ametisse linnapea ettepanekul volikogu.3(3)Linnakantseleid juhib linnasekretär.4(4)Valitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu.5(5)Valitsus juhib linnavalitsuse hallatavate asutuste ja linna omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.6(6)Valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone halduslepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.7(7)Valitsuse tööd juhib linnapea või teda asendav isik.
(1) Linnapeaks, võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses omab kõrgharidust ning oma töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus.2(2)Linnapea valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. Linnapea leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu.3(3)Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks salajasel hääletamisel.4(4)Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl ja iga volikogu liige võib üles seada ühe linnapea kandidaadi.5(5)Linnapea valimine toimub põhimääruse § 39 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.6(6)Valituks osutunud linnapea nimetatakse ametisse volikogu otsusega.
Linnapea täidab talle seaduste, põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid, sealhulgas:11) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;22) esindab linna ja valitsust vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires;33) sõlmib ja allkirjastab linna nimel lepingud;44) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse teenistujate koosseisu ja struktuuri;55) täidab linnavalitsuse teenistujate suhtes ametisse nimetamise õigust omava isiku või tööandja kohustusi seadusega sätestatud ulatuses või volitab selleks teisi isikuid;66) täidab muid talle seaduse ja põhimäärusega pandud ülesandeid.
(1) Linnapea äraolekul asendab linnapead üks linnapea poolt määratud abilinnapea või vanim kohal olev abilinnapea.2(2)Linnapea surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.3(3)Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib volikogu uue linnapea või määrab linnapea asendaja kuni uuele valitsusele volituste andmiseni.
(1) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kohta.2(2)Valitsusse kuuluvad linnapea ja teised linnavalitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja valitsuse struktuurile.3(3)Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid.4(4)Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu linnapea ettepanekul tema volituste ajaks.
(1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:11) isikliku avalduse alusel;22) linnapea esildisel;33) umbusalduse avaldamisel;44) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;55) tema teovõime piiramisega valimisõiguse osas;66) uue valitsuse ametisse kinnitamisega;77) surma korral;88) muudel seaduses sätestatud juhtudel.2(2)Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega.3(3)Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust seaduses ja õigusaktides sätestatud alustel ja ulatuses.
Lisaks seaduses sätestatule, valitsus:11) koostab linnaeelarve projekti, korraldab linnaeelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;22) käsutab linna eelarve reservfondi volikogu kehtestatud korras;33) kinnitab ametisse linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid;44) kinnitab linnavalitsuse hallatavate asutuste põhimäärused;55) moodustab linnavalitsuse hallatavate asutuse hoolekogud;66) kehtestab oma korraldusega valitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad;77) valdab, kasutab, käsutab ja kontrollib linnavara seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras.
Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu linnavalitsuse põhimäärusega.
(1) Linna ametiasutused on valitsus ja volikogu kantselei. Valitsus ja volikogu kantselei on linnaeelarvest finantseeritavad asutused, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Valitsuse kui ametiasutuse ülesanded tulenevad seadustest, põhimäärusest, linnavalitsuse põhimäärusest ning volikogu poolt kehtestatud määrustest ja otsustest.3(3)Volikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning volikogu ja selle komisjonide töö korralduse.4(4)Volikogu kantselei juhi nimetab ametisse volikogu esimees konkursi alusel.5(5)Volikogu kantselei asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.6(6)Linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu.
(1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei teosta avalikku võimu.2(2)Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.3(3)Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab linnapea ettepanekul ametisse valitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib, peatab ja ütleb üles töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud ametiisik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.4(4)Linna ametiasutuse hallatavate asutuste struktuuri, koosseisud ja töötasustamise korra kinnitab valitsus.
(1) Linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.2(2)Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.3(3)Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse ning peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat linna ametlikul veebilehel.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõlas linna arengukavaga eelseisva nelja aasta kohta.2(2)Eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamist korraldab ja projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna kinnitamiseks volikogule valitsus, arvestades järgnevat:11) esitatud eelnõu peab läbima kaks lugemist, vastavalt põhimääruse § 34 lõike 1 punktile 3;22) arengukava või selle muudatused kinnitatakse enne järgmise aasta linnaeelarve eelnõu esitamist;33) arengukava või selle muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.2(2)Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab volikogu.3(3)Eelarvestrateegia võib koostada arengukava osana, see tähendab ühise arengukava dokumendina.4(4)Arengukava ja eelarvestrateegia ning nende menetlemise kohta koostatud volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise linna ametlikul veebilehel tagab volikogu kantselei.
(1) Linna eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb linna ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.2(2)Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.3(3)Eelarve ja lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist linna ametlikul veebilehel. Seletuskiri peab olema linna ametlikul veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.4(4)Eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogu komisjonidele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära valitsuse arvamus. Valitsus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.5(5)Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel. Lisaeelarve eelnõu arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel.6(6)Eelarve koostamise, kinnitamise, avalikustamise ja täitmise detailsema korra kehtestab volikogu.7(7)Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koos seletuskirja ja menetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustab volikogu kantselei seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Eelarveaasta jooksul võib linna eelarvet muuta lisaeelarvega.2(2)Lisaeelarve menetlemine ja avalikustamine toimub põhimääruse § 60 linnaeelarve menetlemisele ja avalikustamisele ettenähtud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.3(3)Lisaeelarvet ei pea koostama seaduses ettenähtud juhtudel.
(1) Linna finantsjuhtimisena käsitletakse linna, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks.2(2)Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel:11) kaasaegne eelarvekorraldus;22) kassapõhine eelarvestamine;33) rakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega;44) arengukava koostamine ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine;55) finantsdistsipliin on tagatud;66) linna ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna;77) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava;88) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlus.
(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.2(2)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.3(3)Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil.
(1) Linna õigusaktid võetakse vastu põhimääruses sätestatud korras.2(2)Volikogu ja valitsuse määrused kuuluvad avalikustamisele. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.4(4)Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Õigusaktide ärakirjad saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist asjaosalistele. Ärakirjade kaaskirjad koostab eelnõu koostaja ning ärakirja õigeaegse väljasaatmise eest vastutab väljaandja ametiasutuse kantselei.6(6)Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees.7(7)Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär, nende puudumisel nende asendajad.8(8)Linna õigusaktid vormistatakse väljaandja ametiasutuse kantselei poolt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja poolt viseeritud eelnõu alusel.9(9)Avalikustamisele kuuluvad linna õigusaktid avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.10(10)Linna õigusaktid loetakse avalikustatuks väljapanemisega väljaandja ametiasutuse kantseleis ning avalikustamisega linna ametlikul veebilehel.11(11)Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab linnakantselei linnasekretäri juhtimisel.12(12)Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist teistele asjaosalistele korraldab volikogu kantselei juhataja.13(13)Linna õigusakte säilitatakse dokumendihaldussüsteemis ja arhiivis.
(1) Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. septembri 1994. a määrus nr 76„Kohtla-Järve linna vapi ja lippu kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.2(2)Kohtla-Järve Linnavolikogu 21.detsember 1994.a määrus nr 93 „ Kohtla-Järve linna lipu ja vapikujutise kasutamise korra kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.3(3)Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 1998.a määrus nr 32„Kohtla-Järve linnaasutuste asutamise, haldamise ümberkujundamise ja lõpetamise kord.“ tunnistatakse kehtetuks.4(4)Kohtla-Järve Linnavolikogu 23. mai 2000.a määrus nr 18“ Kohtla-Järve linna põhimäärus uues redaktsioonis kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.5(5)Kohtla-Järve Linnavolikogu 28. juuni 2000. a määrus nr 24 „Kohtla-Järve Linnavolikogu reglemendi uues redaktsioonis kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 1. novembril 2013. a.