Puka valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:11) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, volikogu töökord;22) Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;33) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;44) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;55) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;66) muud valla tegevust reguleerivad sätted.
(1) Puka valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.2(2)Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
Kohalik omavalitsus Pukas rajaneb järgmistel põhimõtetel:11) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;22) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;33) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;44) seaduslikkuse tagamine ja vastutuslik tegutsemine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;55) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;66) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste(teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne.) osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel;77) tegevuse avalikkus.
(1) Puka vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.2(2)Puka vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Puka valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga.
Puka valla omavalitsusorganid on:11) Puka Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kui valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;22) Puka Vallavalitsus kui volikogu poolt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel moodustatud täitevorgan.
(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Puka vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, lastekaitset, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja aleviku tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita2(2)Omavalitsusorganite ülesandeks on korraldada koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide ning teiste valla omanduses olevate asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.3(3)Lisaks käesoleva paragrahvi 1.ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:11) mis on talle pandud teiste seadustega;22) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.4(4)Puka vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Puka vald on avalik- õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.2(2)Vallal on avalik – õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.
Valla omavalitsusorganitel on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liite õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.2(2)Puka vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.3(3)Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Puka valda volikogu või viimase poolt määratud esindaja.4(4)Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused Puka valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.
(1) Puka valla sümbolid on lipp ja vapp, mis vastavad heraldikanõuetele ning on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega.2(2)Puka valla vapil on kujutatud rohelisel kilbil kuldset otsavaatavat sokupead, mida ümbritsevad kolm hõbedast tähtristi.3(3)Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp mõõtmetega 105 x 105 cm.
(1) Valla vappi võib kasutada:11) volikogu, valitsuse, valla asutuste ning äriühingute, mille ainuomanikuks on vald, pitsatitel ja dokumendi blankettidel;22) valla autasudel, suveniiridel, ametlikel trükistel ja tõenditel.2(2)Lõikes1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada ainult valitsuse loal. Valitsus võib anda tasuta loa, kui seda taotleval asutusel või isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel.3(3)Valla vapi kasutamisel ärilistel eesmärkidel tuleb valitsuselt taotleda eriluba ja eraldada kokkuleppeline summa valla tuludesse.4(4)Valla lippu kasutatakse Puka valla ajaloolistel ja kultuurilistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Päevad, mil valla lipp heisatakse, määratakse valitsuse poolt kehtestatud korras.5(5)Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.
Asjaajamiskeel Puka valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel.
(1) Valda likvideerida, selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata.2(2)Volikogul on õigus Puka valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.3(3)Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
(1) Puka valla territoorium koosneb Puka alevikust ja kaheksateistkümnest külast: Aakre, Kibena, Kolli, Komsi, Kuigatsi, Kähri, Meegaste, Palamuste, Pedaste, Plika, Prange, Purtsi, Põru, Pühaste, Rebaste, Ruuna, Soontaga, Vaardi.2(2)Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.3(3)Valla piiride muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades.4(4)Valla halduspiiri tähistamiseks kasutatakse ühtse kujundusega nimetahvleid.5(5)imetahvel paigutatakse vallateede äärde kohta, kus algab valla haldusterritoorium.
Puka valla administratiivkeskus asub Valga maakonnas Puka vallas Puka alevikus Kooli tn 6.
Puka valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Puka vallas..
(1) Puka Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimisel salajasel hääletusel neljaks aastaks.2(2)Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.3(3)Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse.4(4)Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.5(5)Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ning reglemendi.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.2(2)Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.3(3)Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogu töös ning volikogu tegevusest tervikuna.4(4)Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt5(5)Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.6(6)Volikogu liikmel on õigus saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
Volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §18.
(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.2(2)Volikogu liikme volituste peatumist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19.
(1) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel ja volikogu liikme volituste peatumisel asub volikogu liikme asemele asendusliige.2(2)Asendusliikme määramist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 20.
(1) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget selles valimisringkonnas.2(2)Koondnimekirjas ainult üksikkandidaatide olemasolul lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.3(3)Volikogu liikme volituste taastumist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 201 .
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1.2(2)Volikogu võib võtta lisaks ainupädevusse kuuluvatele küsimustele enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada.3(3)Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib küsimuse lahendamise delegeerida valitsusele.4(4)Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.
(1) Volikogu töötab täiskoguna ning volikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.2(2)Volikogu töö vorm on istung. Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek.3(3)Volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine on volikogu ainupädevuses.4(4)Volikogu ja komisjonide täpsem töökord, õigused ja kohustused, komisjonide esimeeste valimise kord ning kõik istungite läbiviimisega seonduv määratakse volikogu reglemendis.
(1) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka juhul, kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks ning kutsutakse kokku uue volikogu esimese istung, sellisel juhul jääb päevakorrast ära valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.2(2)Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast volikogu koosseisu volituste ajaks salajasel hääletusel. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon.3(3)Volikogu esimehe kandidaate võivad üles seada volikogu liikmed. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.4(4)Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni.5(5)Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletuse. Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse hääletamise tulemused ning sellele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.6(6)Valituks osutub volikogu häälteenamuse saanud kandidaat.7(7)Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.8(8)Valimistulemus vormistatakse valimiskomisjoni otsusena, millele kirjutab alla valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.9(9)Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimisi käesoleva paragrahvi lõigetes2–7 sätestatud korras. Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab Puka valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele;33) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;44) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;55) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.2(2)Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees, nende äraolekul aga vanim volikogu liige.3(3)Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigustagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks.4(4)Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline.5(5)Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituse peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.2(2)Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena ning nad jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.3(3)Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid.4(4)Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees.6(6)Üldist tähtsust omavad õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele valla raamatukogudes ja valitsuses.7(7)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.8(8)Volikogu õigusaktid kehtivad Puka valla haldusterritooriumil.9(9)Volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu.
(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:11) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;22) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;33) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;44) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.2(2)Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.3(3)Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi24 lõike1 punktides 12 ja 13 ning lõikes2 nimetatud küsimusi valitsus.
Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.
Volikogu liikmel on õigus saada oma tööks volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.2(2)Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.3(3)Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.4(4)Umbusaldusmenetlust volikogus reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46.5(5)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa sellele isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab tagasiastuja avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.2(2)Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.3(3)Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse auditikomitee liikmeks ei tohi olla omavalitsuse üksuse valitsuse liige, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik.4(4)Revisjonikomisjonil on õigus:11) kontrollida ja hinnata valitsuse, valitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;22) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.5(5)Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:11) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;22) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;33) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.6(6)Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel7(7)Revisjonikomisjon koostab kontrollimise kohta akti ja esitab akti valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule.8(8)Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki tööks vajalikke dokumente.9(9)Revisjonikomisjon peab enne valla majandusaasta aruande kinnitamist volikogus oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.10(10)Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Puka valla veebilehel
(1) Puka Vallavalitsus on Puka valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib oma praktilise tegevusega ellu seadustes ja õigusaktides Puka vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti, korraldab eelarve täitmist.2(2)Valitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise, täitev-korraldava tegevuse ja kontrolli kaudu.3(3)Valitsus juhib valla allasutuste tegevust.
(1) Vallavanema valib volikogu neljaks aastaks kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.2(2)Vallavanemaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus.3(3)Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele suusõnaliselt volikogu istungil või kirjalikult. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale.4(4)Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada end ning esitada oma valimisprogramm.5(5)Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.6(6)Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.7(7)Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel8(8)Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat koosseisu häälteenamust, siis esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uued valimised vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale.
(1) Vallavanem on valitsuse juht, kes:11) juhib ja korraldab valitsuse tööd, valitsuse teenistust ja valitsuse istungite ettevalmistamist ja läbiviimist;22) esindab Puka valda ja Puka Vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele.33) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks;44) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad;55) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta.66) nimetab teenistusse valitsuse ametnikud ning sõlmib töölepinguid vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ning valla allasutuste juhtidega;77) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;88) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;99) kinnitab valla töötajate töö sisekorraeeskirjad;1010) kinnitab ametnike ametijuhendid;1111) sõlmib valla nimel lepinguid;1212) suunab lahendamiseks vallale saadetud kirjad;1313) kirjutab alla pangadokumentidele ja valla nimel saadetud kirjadele;1414) jälgib, et omavalitsusüksus ei tegeleks küsimustega, mis ei kuulu tema pädevusse;1515) täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse poolt pandud ülesandeid.2(2)Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni.
(1) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.2(2)Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema kohusetäitja, kelle vallavanem määrab oma käskkirjaga.2(2)Vallavanema ja tema kohusetäitja äraolekul asendab vallavanemat valitsuse korralduse alusel valitsuse liige.
(1) Kui valitsuse istungil võetakse vastu määrus või korraldus, mille eelnõud ei ole eelnevalt vallavanemale või tema kohusetäitjale tutvustatud ning vallavanem või tema kohusetäitja hääletab valitsuse istungil eelnõu vastu, ei ole vallavanem kohustatud seda määrust või kohustust täitma kuni volikogu vastava määruse või otsuse vastuvõtmiseni.2(2)Kui volikogu istungil võetakse vastu määrus või otsus, mille eelnõud või sinna tehtavaid muudatusi ei ole vallavanemale või tema kohusetäitjale enne istungi algust tutvustatud, võib vallavanem seda määrust või otsust mitte täita taotledes selle uuesti läbivaatamist järgmisel istungil.
Vallavanemale annab tööülesandeid volikogu määruste ja otsustega ning valitsus määruste ja korraldustega.
Vallavanem on kohustatud aru andma oma tööst kui seda taotleb volikogu oma otsusega, valitsus oma korraldusega või volikogu liige oma kirjaliku arupärimisega.
(1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada valitsus.2(2)Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil täites oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni (käesolev punkt ei kehti vallasekretärile).3(3)Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanema kaudu.4(4)Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni.5(5)Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.6(6)Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast.7(7)Valitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu.8(8)Enne valitsuse liikmeks kinnitamist annavad valitsuse liikmekandidaadid süümevande.9(9)Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse teenistuses olekuajaks.10(10)Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti valitsuse tagasiastumisel lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, mil valitsuse uus koosseis on ametisse nimetatud. Käesolev lõige ei laiene vallasekretärile.
Valitsuse pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 30.
(1) Valitsuse töö vorm on istung, valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.2(2)Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav kohusetäitja või valitsuse liige.3(3)Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu valitsuse reglemendis.
(1) Valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.2(2)Valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.3(3)Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.4(4)Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.5(5)Volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.
(1) Vallasekretär juhib valla kantseleid ja täidab talle seadusega, volikogu ja valitsuse õigusaktidega ning ametijuhendis pandud ülesandeid.2(2)Vallasekretärile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 55.3(3)Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.4(4)Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute suhtes rakendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 54¹ettenähtud sotsiaalseid garantiisid.
(1) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.2(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva ning see avaldatakse Riigi Teatajas.3(3)Valitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi.4(4)Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.5(5)Määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär.6(6)Valitsuse õigusaktid kehtivad Puka valla haldusterritooriumil.7(7)Üldist tähtsust omavad õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele valla raamatukogudes ja vallavalitsuses.8(8)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.9(9)Valitsuse õigusaktide täitmist kontrollib vallavalitsus.§49. Teenistuslik järelevalve10(10)Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.11(11)Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus:11) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;22) peatada akti kehtivus või toimingu sooritamine;33) tunnistada akt kehtetuks.12(12)Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.13(13)Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse või otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.14(14)Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.15(15)Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega.16(16)Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.17(17)Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest, ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
(1) Volikogu:11) Puka vallas valitseva olukorra analüüs, kohaliku omavalitsusega seotud probleemide väljaselgitamine ja neile põhimõtteliste lahenduste leidmine;22) koostöö vallavalitsusega valla elu küsimuste lahendamisel;33) koostöö vallavalitsusega volikogu määruste ja otsuste eelnõude väljatöötamisel ja õigusaktide täitmise kontrollimisel;2(2)Valitsus:11) vallaelu korraldamine;22) koostöö volikogu ja alatiste komisjonidega valla elu küsimuste lahendamisel;33) määruste ja korralduste andmine vallaelu küsimustes;44) volikogu poolt lahendust vajavate küsimuste tõstatamine ja ettevalmistamine koostöös volikogu alatiste komisjonidega.
Õigusaktide algatamise õigus on:11) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigusteha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele vallavolikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul;22) vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus esitatakse vallavalitsusele kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri;33) kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga;44) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
(1) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.2(2)Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul arvates õiguste seadusevastasest kitsendamisest teadasaamisest.3(3)Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul.4(4)Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi toimumise aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus anda selgitusi ja esitada küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast arvates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta.5(5)Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.
(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.2(2)Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse sellekohases korras.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi2(2)Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu, struktuuri ja koosseisu kinnitamise ning muutmise teostab vallavalitsus.3(3)Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.4(4)Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.5(5)Lepingute sõlmimiseks vallas on volitatud isikuks vallavanem.
(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist2(2)Seaduses sätestatud korras võib volikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormisi nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.3(3)Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.4(4)Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.
(1) Vallal peab olema arengukava.2(2)Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.3(3)Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta ja selles esitatakse vähemalt:11) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;22) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;33) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;44) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.4(4)Arengukava projekti koostamist valmistab ette vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule.Volikogu võib kehtestada arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra või volitada vallavalitsust seda tegema.5(5)Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.6(6)Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.7(7)Täiendavalt võib arengukava koostada:11) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;22) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;33) mitme valla või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuse üksuste omavahelisel kokkuleppel.8(8)Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse kohalikus ajalehes ja Puka valla veebilehel. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.9(9)Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise määrusega enne, kui valitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.2(2)Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Puka valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.3(3)Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla
(1) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.2(2)Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.3(3)Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.4(4)Valitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kolmeks nädalaks.5(5)Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.6(6)Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja selle muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
Planeerimistegevust korraldatakse planeerimisseaduses sätestatud korras.
Volikogu ja valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kultuuri- ja muude mälestiste või väärtuste säilitamine.
(1) Kohaliku omavalitsuse organite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine.2(2)Looduskaitseobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras.3(3)Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorraeeskirjas, valla ehitusmääruses ja volikogu määruste ja otsustega.
Puka valla eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse Puka valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korras.
(1) Eelarves võib eraldi põhitegevuse kuluna planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks.2(2)Valitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt.3(3)Reservfondi kasutamise tingimused ja kord sätestatakse reservfondi vahendite kasutamise korras
Põhimääruse võtab vastu, teeb selles muudatusi ning muudab kehtetuks volikogu.
Tunnistada kehtetuks Puka Vallavolikogu 30.05.2000 määrusega nr 19 kehtestatud „Puka valla põhimäärus“
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.