Määrusega kehtestatakse Vilsandi saare üldkogu reglement ja saarevanema valimise kord.
) väikesaar - Vilsandi saar (edaspidi saar); 2) püsiasustus - alaliselt ja peamiselt väikesaarel elamine; 3) püsielanik - isik, kes alaliselt ja peamiselt elab väikesaarel ja kelle elukohaandmed on kantud rahvastikuregistrisse väikesaarel asuva asustusüksuse täpsusega; 4) üldkogu koosolek - on Vilsandi saare püsielanike koosolek, mis võidakse kokku kutsuda saarevanema, vähemalt 1/3 Vilsandi saare püsielanike, vallavalitsuse või volikogu poolt. Esimese üldkogu kutsub kokku valla volikogu.
(1) Üldkogu on Vilsandi saare elanike esindusorgan, kes annab kooskõlastusi: 1) saare arengukavale; 2) üldplaneeringule; 3) maakasutuse üldistele põhimõtetele; 4) transpordiühenduse arendamisele suursaarega; 5) üldkogu reglemendile; 6) saarevanema valimise korrale; 7) teistele valla põhimääruses sätestatud küsimustele; (2) Üldkogu valib saarevanema. (3) Üldkogule kutsutakse ja üldkogul omavad hääleõigust kõik vähemalt 15-aastased saare püsielanikud (edaspidi üldkogu liikmed), kuid üldkogust võivad osa võtta kõik saareelanikud. (4) Üldkogu toimub vähemalt üks kord aastas. (5) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hääleõiguslikud püsielanikud. (6) Hääletamine üldkogus võib olla kas avalik või salajane. (7) Üldkogu koosolekud protokollitakse. (8) Üldkogu tööd juhib saarevanem.
(1) Üldkogu liikme õigused on: 1) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid; 2) esineda sõnavõttudega, teha vahemärkusi ning märkusi reglemendi rikkumise kohta; 3) nõuda ettepanekute hääletamist ja protokollimist; 4) seada üles kandidaate; 5) osaleda hääletamisel; 6) igal liikmel on üks hääl; 7) delegeerida oma hääletusõigus volituse alusel vabalt valitud üldkogu liikmele; 8) vajadusel esindada Vilsandi saarel asuvate kinnistute omanike palvel nende huve, kellele seaduses ettenähtud korras ei laiene Vilsandi saare püsielaniku staatus, kuid kes huvituvad Vilsandi saare elu ja arengu edendamisest. (2) Üldkogu liikme kohustused on: 1) üldkogu liikmel on moraalne ja eetiline kohus osaleda üldkogu koosolekutel, s.t. mitte puududa ilma mõjuva põhjuseta.
(1) Üldkogu koosoleku päevakorra projekti koostab saarevanem. (2) Üldkogu koosoleku juhtimiseks valitakse juhataja ja protokollija. (3) Üldkogu liikmed ja omavalitsus võivad teha päevakorda täiendusi ja muudatusi hiljemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. (4) Protokollis kajastatakse toimumise aeg ja koht, osavõtjad (osavõtuleht), päevakord, küsimuste arutelu käik, tehtud ettepanekud ja otsused. (5) Protokollile kirjutavad alla juhataja ja protokollija 7 päeva jooksul. (6) Protokoll edastatakse vallavalitsusele.
(1) Saarevanema valimise või tagasikutsumise koosolekust teatatakse vähemalt kaks nädalat ette. Üldkogu koosoleku teatel peab olema näidatud kokkukutsuja. Vastav kirjalik teade pannakse välja küla teadete ülespanemise kohta ja levitatakse muudel asjakohastel viisidel. (2) Saarevanema valimised viib läbi komisjon, mis moodustatakse üldkogu poolt. (3) Saarevanem valitakse täisealiste saareelanike hulgast kohalolevate üldkogu liikmete lihthäälteenamusega. (4) Saarevanema kandidaatide esitamise arv ei ole piiratud. (5) Saarevanema valimine toimub salajasel hääletamisel. (6) Ühe kandidaadi puhul osutub ta valituks, kui tema poolt hääletas üle poole üldkogu kohalolevatest liikmetest. (7) Juhul kui on esitatud kaks kandidaati, osutub valituks see, kelle poolt hääletas üle poole üldkogu kohalolevatest liikmetest. (8) Juhul kui kandidaate on esitatud enam kui 2 ja esimeses hääletusvoorus ükski neist ei kogu nõutavat arvu hääli, siis peale lühiajalist pausi (kuni 20 min) korraldatakse teine hääletusvoor, kuhu pääseb kaks (2) enam hääli saanud kandidaati. (9) Saarevanema volitused hakkavad kehtima järgmisel päeval peale valimisi. (10) Saarevanema ennetähtaegse tagasikutsumise koosolek võidakse kokku kutsuda vähemalt 1/3 rahvastikuregistrijärgsete püsielanike algatusel. (11) Saarevanem kutsutakse tagasi üldkogul kohalolevate üldkogu liikmete lihthäälteenamusega. (12) Saarevanema volitused lõpevad peale otsustamist järgmisel päeval. (13) Saarevanema volitused kestavad kuni 5 aastat.
(1) Esindada saareelanikke omavalitsuses, riigiasutustes ja muudes intitutsioonides. (2) Kutsuda kokku üldkogu koosolekuid ja lahendada saareelanike poolt algatatud küsimusi. (3) Moodustada saareelanikest töögruppe. (4) Nõuda saareelanike huve puudutavate küsimuste arutamist omavalitsuses. Avaldada arvamust saare probleemide lahendamiseks. (5) Taotleda saareelanike nimel rahalisi vahendeid, lähtudes üldkogu koosolekul kinnitatudotsustest ja arengukavast. (6) Saada omavalitsuselt oma tegevuseks vajalikku teavet. (7) Osaleda sõnaõigusega Kihelkonna Vallavolikogu istungitel. (8) Juhtida saareelanike tähelepanu probleemidele, mis puudutavad heakorda, avalikku korda jm. (9) Astuda saarevanema kohalt tagasi, eelnevalt kokkukutsudes üldkogu uue saarevanema valimiseks. (10) Osutuda valituks uueks ametiajaks.
(1) Edastada saareelanike ühised ettepanekud ja probleemid omavalitsusele, riigiasutustele ja muudele institutsioonidele. (2) Edastada saareelanikele omavalitsusest ja mujalt tulnud informatsiooni, mis saareelanikke puudutab. (3) Teavitada saareelanikke omavalitsuse õigusaktidest ja riigi seadustest ning nendemuudatustest. (4) Algatada saare arengukava koostamist ja muutmist. (5) Ärgitada saareelanikke koostööle. (6) Organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul erialase abi saabumiseni. (7) Korraldada vähemalt üks kord aastas üldkogu koosolek ja esitada saareelanikele aruanne oma tegevuse kohta. (8) Viia ellu saareelanike otsuseid.
(1) Saarevanemaks olemine on usaldusamet. (2) Saarevanemale võidakse kompenseerida avalike ülesannete täitmisest tulenevad otsesed kulutused Kihelkonna Vallavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. (3) Saareelanikud võivad moodustada oma kassa, kust võidakse katta saarevanema kulutusi ja muid saareelanike ühistegevusega seotud kulutusi.
Määrus jõustub 03. novembril 2008 ja on lisa Kihelkonna Vallavolikogu määrusele nr 19 „Kihelkonna valla põhimäärus”.