(1) Käesolev kord sätestab Alatskivi valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, koormamise, võõrandamise ja muul viisil käsutamise korra. (2) Korra kohaldamisel lähtutakse asjaõigusseadusest, erastamisseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi rendiseadustest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.
(1) Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Alatskivi valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallas asjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara käsutamise ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või töövõtulepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti.
(1) Tervikvaraks on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihtpärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast osa eraldamine ja lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult Alatskivi volikogu otsuse alusel.
(1) Valdus on tegelik võim asjade üle, samuti reaalserviduudi teostamine. (2) Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavalitsuse struktuurüksus; 4) vallaasutus. (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad, vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus, selle struktuuriüksus või vallaasutus. (4) Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajateks. (5) Vallavara valdaja on kohustatud tagama vallavara säilitamise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.
(1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara üleandmise ühe struktuurüksuse või vallaasutuse valdusest teisele otsustab vallavalitus. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja- ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus.
(1) Vallavara arvestuse korraldab vallavalitsus. (2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel. (3) Valdaja peab vara kohta raamatupidamisarvestust ja vastutab andmete õigsuse eest. Vallavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida.
(1) Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. (2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) vallavolikogu kui;a) omandatava vara hind ületab 25 000 krooni;b) omandatakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vara hind ületab 7000 krooni, kuid ei ületa 25 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuurüksuse või vallaasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 7000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuurüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. (3) Vallavara arvelevõtmise normatiivdokumendid kehtestab vallavalitsus. (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale tasuta üleantud, vallale pärandatud või vallale kingitud vara vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara või kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuurüksus või vallaasutus, kes on testamendis või kinke lepingus näidatud pärijana või kingisaajana. Kui pärijaks, kingi saajaks või tasuta üleantud vara saajaks on Alatskivi vald, määrab vara, pärandi või kingi valdaja vallavolikogu. Tasuta saadud vara, kingitus või pärand võetakse vallavarana arvele vara hariliku väärtuse järgi.
(1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu, kui: 1) võetakse laenu; 2) võetakse teisi varalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. (2) Muudel juhtudel otsustab varaliste kohustuste võtmise vallavalitsus.
(1) Vald osaleb ettevõtluses, kui selline osaluse vajadus tuleneb valla arengukavast. 1) Valla osaluse vajadus mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ja osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. 2) Valla esindaja valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavolikogu. (2) Vallaasutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras.
) valla üldiseks otstarbeks; 2) valla valitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks.
(1) Üldiseks otstarbeks kasutatavat vallavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, avalikud veekogud, pargid ja rannad. Üldotstarbelise vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. (2) Üldiseks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel, mille avalikustab vallavalitsus.
(1) Valitsemise otstarbeks kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ja selle struktuurüksustele nende põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbeks kasutatava vallavarana käsitatakse omavalitsuse asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende asutuste põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu.
(1) Vallavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu eesmärgil. (2) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara peab otsene valdaja kasutama rendi- üüri või pandi lepingu kohaselt.
(1) Kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras tasuta kasutusse, rendile või üürile; 2) enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusesse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (2) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui; a) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle viie aasta; b) vallavara bilansiline jääkväärtus ületab 25 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui: a) vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutusse tähtajaga alla viie aasta; b) vallavara bilansiline maksumus ei ületa 25 000 krooni. (3) Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallas asja puhul üle viie aasta; 2) kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 25 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) tervikvara puhul üle 25 aasta. (4) Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada.
(1) Vallavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutusele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle 2/3 aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud juhtudel antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus: 1) kortereid või muid valla eluruume; 2) vallasvara, mille maksumus ei ületa 25 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 4) vara, mille suhtes või mille abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 5) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi.
(1) Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu ühes kohalikus ajalehes ja vajadusel muus ajalehes või raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu suurus on 200 krooni. Tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmääraks on 2000 krooni; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 20; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (paragrahvi 21 lõige 2). Teises lõikes nimetatud kuulutus kuulub avaldamisele tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud vallavalitsus.
(1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventari-seerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (-päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registripant) ning muid vallas pante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. (2) Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldise maksumuse; 3) abinõud, mis rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse.
(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastav rendileping ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine, ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased); 2) valla rendivõlglased.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o. nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised ja segapakkumised viiakse läbi rendile antava vara asukohas.
(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) lõppenuks pärast kõrgema pakutud rendisumma kolmekordselt teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, koheldakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumisest osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumisest osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta nimetatud nõuetele enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbiviimise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumisetele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumiste protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleeritavaid sätteid (paragrahvi 22 lõiked 5,6 ja 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (paragrahv 20) ja puudulike (paragrahvi 23 lõiked 1 ja 3) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalikele enampakkumiste korral on enampakkumistest osavõtjatel pärast enampakkumiste läbiviimist õigust tutvuda enampakkumiste protokolliga.
Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele paragrahvis 22 sätestatut ja kirjalike pakkumistele paragrahvis 23 sätestatut arvestades alljärgnevalt: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellele keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbiviimist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendileandmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, või vallavalitsus, kui vallavara rendileandmise otsustamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel vallavalitsuse struktuurüksus või asutus, kes on vastava vallavara valdajaks. (2) Enamapakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus; 3) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsuse struktuurüksus või vallaasutus. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnita, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub paragrahvis 20 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevusse on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumistulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13,14 ja 15, samuti muud olulised andmed; 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast ( saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (8) Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 22 lõikes 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised, nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 22 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping. (10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks.
Vallavara rendileandmine konkursi korras toimub enampakkumisest reguleeritavate sätete alusel vajalike muudatustega,. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleeritavaid sätteid (paragrahv 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.
(1) Lisaks enampakkumise korra paragrahvis 18 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendileandmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuste täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole paragrahvi 27 lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist.
(1) Kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuste täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama, osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamise otsustamine ning nende suuruse määrab vallavalitsus. Osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ei või olla suurem paragrahvi 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud määradest.
(1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik - kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud - kui pakkumisi kogutakse isikutele, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursis osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursis osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse lõikes 3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks paragrahvi 17 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 15 kuni 60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjatele antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendileandmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta , samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega.
(1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskust ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. (3) Konkursi tulemusi ei kinnita lisaks paragrahvi 25 lõikes 3 ettenähtud juhtudel, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks.
Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei ole valitsemise otstarbel vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on vajalik heategevuslike ja avalikke huve teenindavatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 5) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 6) vallavara ei anna tulu; 7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemise vajalikkuse (lõige1 punkt 1) või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. (3) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab vallavalitsus teistele vallavalitsuse struktuurüksustele ja asutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusesse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse struktuurüksus või asutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle struktuurüksuse või asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on.
Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 25 000 krooni; b) võõrandatav vara on kinnisvara; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 5 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui: a) võõrandatav vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 25 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta, kui selle vara bilansiline maksumus on väiksem kui 10 000 krooni; c) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 5000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuurüksus või asutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt nende põhimäärusele.
(1) Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muud võõrandamise korda.
(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 20 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub paragrahvi 32 lõike 1 punktides 3 ja 4 ettenähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 7) vallavara ei ole valitsemise otstarbel vajalik või on vallale kahjulik. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekande alastel eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) Aostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsema iseloomustuse koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalust tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmed võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmääraks on 10 protsenti alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui kaks tuhat krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korral määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaal-määraks on kaks tuhat krooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused koostab ning lõikes 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghinna või selle ärajätmise (paragrahv 37) kinnitab vallavalitsus.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised tunnustused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus või tema määratud ekspert.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased.
(1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse 4. osa 2. peatüki paragrahvide 21,22,23,ja 24 sätetega, arvestades käesolevast paragrahvist sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumisega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse.
(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus või struktuurüksus või asutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vallavara valdaja. (2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus või struktuurüksus või asutus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 38 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumisest tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. (5) Enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mitteasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. (6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul , kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutuses. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka.
(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavalitsuse poolt volitatud isik. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamisteate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamisteate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.
(1) Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallas asjade koormamist piiratud asjaõigusega. (2) Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse valla omandis olevat vallavara; 2) vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. (3) Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. (4) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kelle on selleks Eesti Vabariigi seadusest või muudest õigusaktidest tulenev õigus; 3) koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise või vallavara majandamise kavaga.
(1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui 50 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 50 000 krooni. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas.
(1) Alatskivi valla halduspiirides riigi omandis olevale maale toimub hoonestusõiguse seadmine Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Alatskivi valla omandis olevale maale toimub hoonestusõiguse seadmine vallavolikogu kehtestatud korras.
(1) Vallavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. (2) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuurüksus või asutus, kui vara maksumus ei ole suurem kui 1000 krooni.
(1) Nõudeid võlgnike vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, vallavalitsuse struktuurüksus või asutus. (2) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. (3) Lootusetust nõudest loobumine või nõude vähendamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui nõude suurus on üle 10 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõude suurus ei ületa 10 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuurüksus või asutus, kui nõude suurus ei ole suurem kui 1000 krooni.
Munitsipaalasutus Liivi Muuseum vara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätestab muuseumi põhimäärus ja muuseumiseadus.