Eeskirja ülesanne ja ulatus
-
-
Laimjala, Leisi, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala valdade haldusterritooriumid on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, välja arvatud järgmised piirkonnad: (1) Leisi vallas Täätsi küla kogu ulatuses, Liiva küla kogu ulatuses, Nava küla kogu ulatuses, osaliselt Peederga küla (Uuetalu mv, Luki mv, Tõnise mv), osaliselt Mujaste küla (Kalda mv), osaliselt Õeste küla (Kiviaia mv); (2) Muhu vallas Kesselaid; (3) Orissaare vallas Kõinastu laid; (4) Pöide vallas Are küla kogu ulatuses, Kakuna küla kogu ulatuses, Keskvere küla kogu ulatuses, Koigi küla kogu ulatuses, Kübassaare küla kogu ulatuses, Leisi küla kogu ulatuses, Metsara küla kogu ulatuses, Muraja küla kogu ulatuses, Nenu küla kogu ulatuses, Reina küla kogu ulatuses, Sundimetsa küla kogu ulatuses, Talila küla kogu ulatuses, Unguma küla kogu ulatuses, osaliselt Neemi küla (Niitamäe mv) osaliselt Oti küla (Saare mv, Kraavi mv, Mäeotsa mv, Kalda mv, Mäe mv, Hoppi mv, Ojavoolu mv, Vahtraaugu mv, Loigu mv, Suuremetsa mv, Tamme mv) osaliselt Ardla küla (Uustalu mv, Kaomäe mv, Ristati mv, Aasa mv), osaliselt Iruste küla (Kabuna mv, Torupilli mv, Kase mv), osaliselt Kahutsi küla (Pauluse mv, Madise mv, Tohvri mv, Tänava mv, Teisi mv), osaliselt Kõrkvere küla (Vana-Koplimäe mv, Koplimäe mv, Tika mv, Kuuse mv, Õunapuu mv), osaliselt Mui küla (Vana-Tooma mv, Tooma mv, Kalmedu mv, Olli mv, Andruse mv, Kopli mv), osaliselt Puka küla (Mulgu mv, Puka mv, Pähklimetsa mv, Kasesalu mv), osaliselt Uuemõisa küla (Olli mv, Mäe mv, Mulgu-Lille mv), osaliselt Veere küla (Antsu mv, Põlde mv), osaliselt Välta küla (Sika mv, Hansu mv, Kiudu mv, Koordi mv, Nurme mv); (5) Valjala vallas Väkra küla kogu ulatuses, osaliselt Jursi küla (Niidi mv), osaliselt Kogula küla (Aru mv, Kalmu mv, Välja mv), osaliselt Kuiste küla (Sikka mv), osaliselt Lööne küla (Ado mv, Niidi mv), osaliselt Männiku küla (Aaviku mv, Jaani-Jurna mv), osaliselt Põlluküla küla (Linnumäe mv, Oti mv), osaliselt Röösa küla (Kaasiku mv, Lepna mv, Pärdi mv, Tammiku mv), osaliselt Siiksaare küla (Põessaare mv), osaliselt Turja küla (Vaidla mv), osaliselt Vanalõve küla (Künka mv, Tammevälja mv), osaliselt Veeriku küla (Vete mv), osaliselt Vilidu küla (Rauna mv, Tõnu mv, Vilidu-Jaagu mv), osaliselt Võrsna küla (Loja mv).
Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga käesoleva eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega alas loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga ning peab sõlmima käesoleva eeskirja § 11 nimetatud jäätmevedajaga jäätmelepingu. (1) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (JS § 69 lg 2). (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba (JS § 69 lg 4¹). (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest (JS § 69 lg 4). (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad (JS § 69 lg 44). (5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks vastavat kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates (JS § 69 lg 5-51). (6) Käesoleva eeskirja § 11 nimetatud jäätmevedaja on kohustatud võimaldama käesoleva eeskirja § 12 nimetatud jäätmeliikide veoteenust piirkonna jäätmevaldajatele, sealhulgas piirkonnas asuvatele jäätmejaamadele vastavalt kehtivale korraldatud jäätmeveo teenustasu suurusele sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei rakendata piirkondades, kus eeskirja § 11 nimetatud jäätmevedaja poolt kasutatavale veotehnikale ei ole tagatud juurdepääs jäätmemahutitele.
Eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühe veopiirkonna.
Veopiirkonnas veab jäätmeid konkursi korras valitud jäätmevedaja. (1) Jäätmevedajal on kinnitatud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus konkursitingimustega kehtestatud ajaks. (2) Veo ainuõigus ei hõlma jäätmevaldajaid, kes on eeskirja § 9 lg 2 või § 9 lg 3 alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.
Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 01) ja segaolmejäätmete sortimisel järele jäävad jäätmeid (jäätmekood 20 98), mis on ette nähtud prügilasse viimiseks (edaspidi ühisnimetusena segaolmejäätmed).
Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.
Korraldatud jäätmeveo sagedus on järgmine: (1) Korterelamul on jäätmemahuti maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Ühepereelamul on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit. (2) Hajaasustuses võivad jäätmevaldajad kasutada individuaalset jäätmemahutit või ühiskasutuses jäätmemahutit, kusjuures jäätmevedajaga lepingu sõlminud isik peab esitama asukohajärgsesse omavalitsusse nimekirja elanikest, kes on sõlminud kokkuleppe ühiskasutuses jäätmemahuti kasutamiseks. (3) Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal paiknevate elamute puhul vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal paiknevate elamute puhul vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul. (4) Ettevõtted ja asutused valivad jäätmemahuti suuruse vastavalt kinnistul toimuvate tegevuste iseloomust tingitud olmejäätmete sarnaste jäätmete tekkele, kuid minimaalne jäätmemahuti maht peab olema 140 liitrit kinnistu kohta. Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal paikneva kinnistu puhul vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal paikneva kinnistu puhul vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul. (5) Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, saab jäätmevaldaja tellida eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt kehtivale hinnakirjale. (6) Juhul, kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärastest väiksem, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda erandkorras väiksemate konteinerite paigaldamist.
Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu.
Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt veoettevõtja esitatud arvetele. Teenustasu kujuneb vastavalt järgmistele põhimõtetele: (1) Sortimata olmejäätmete veo teenustasu ühikmaksumus pannakse paika veokonkursiga. (2) Sortimata olmejäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast. (3) Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses.
Käesoleva eeskirja § 14 lg 6 toodud erandite kohta sätestatakse järgmist: (1) Koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, milleks on täidetud küsimustik jäätmetekke kohta. (2) Erandi saanud jäätmevaldaja on kohustatud asukohajärgsele vallavalitsusele esitama kord aastas aruande jäätmete tekitamise ja käitlemise kohta. Aruande esitamise tähtaeg märgitakse erandi tegemise otsusesse. (3) Erand kehtib kuni 1 aasta + aruande läbivaatamiseks kuluv aeg (maksimaalselt 1 kuu). (4) Otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel ja ainult pärast § 17 lg 2 nimetatud aruande läbivaatamist.
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Määrus jõustub 27. detsembril 2010. a.
Määrust rakendatakse pärast seda, kui selle on vastu võtnud kõigi samasse jäätmeveo piirkonda kuuluvate kohalike omavalitsuste volikogud.