(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga, rakendada Paide vallas (edaspidi linnas) jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist. Eeskiri täiendab jäätmeseaduses kehtestatud nõudeid. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra Paide valla haldusterritooriumil. (3) Eeskirja nõudeid on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud linnas. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas heakorra ja kaevetööde eeskirjaga ning avaliku korra eeskirjaga.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 1) Jäätmekäitluse all mõistetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 2) Jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelvalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 3) Jäätmevaldaja all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või riigi või kohaliku omavalitsuse asutust, kelle valduses on jäätmed. 4) Jäätmetekitaja all mõistetakse isikut või riigi või kohaliku omavalitsuse asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 5) Olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid. 6) Segaolmejäätmete all mõistetakse liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmeid või nende sortimisjääke. 7) Ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis Jäätmeseadusega kehtestatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 8) Suurjäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada konteinerisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid. 9) Aia- ja haljastusjäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne. 10) Segapakendijäätmete all mõistetakse pakendit või pakendijäädet, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi konteinerisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina. 11) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed). 12) Ehitus- ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivaid jäätmeid ning väljaveetud pinnast. 13) Kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil. 14) Komposteri all mõistetakse orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat. 15) Käimlajäätmete all mõistetakse kuivkäimlates tekkinud jäätmeid. 16) Jäätmete kogumiskonteineri all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada. 17) Keskkonnajaama all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete ja ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud, aiaga piiratud territooriumi eelsorteeritud jäätmete paigutamiseks. Keskkonnajaamas ei toimu jäätmete töötlemist. 18) Jäätmeveo teenustasu all mõistetakse tasu, mida jäätmevaldaja maksab jäätmevedajale jäätmekonteineri tühjendamise eest. 19) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 20) Vedaja all mõistetakse ettevõtjat, kellele avaliku hanke tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas. 21) Konteineri juurdepääsutee all ei pea mõistma teed „Teeseaduse“ mõistes, vaid on jäätmekonteinerile juurdepääsu võimaldav ala. 22) Kaevise all mõistetakse looduslikust olekust eemaldatud mistahes kivimi või setendi tahke osis.
(1) Prügilasse võib ladestada neid jäätmeid, mille liigiti kogumine ja/või taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Jäätmevaldaja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele või taaskasutamisele. (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt Keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr. 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused": 1) paber ja kartong (koodiga 20 01); 2) pakendid (01); 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed); 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 01); 5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (01) ning vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02), patareid ja akud (06); 7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 38) ja plastid (20 39); 8) suurjäätmed (20 07); 9) metallid (20 40). (3) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo konkursil ainuõiguse saanud ettevõtjale (edaspidi vedajale). (4) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool jäätmekäitluskohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
(1) Jäätmehoolduse arendamist Paide linnas korraldavad Paide Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi jäätmehoolduskeskus) vastavalt põhikirjale ja halduslepingule Paide linnaga. (2) Linnavalitsus korraldab linna jäätmehooldust ja teostab järelevalvet järgmiselt: 1) nõustab linnaelanikke ja levitab jäätmealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist linna territooriumil, sh. liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3) teostab kontrolli linna territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade koristamist; 4) haldab jäätmevaldajate registrit vastavalt Paide valla jäätmevaldajate registri põhimäärusele ja menetleb korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlusi; 5) korraldab linna keskkonnajaamade tööd ja haldamislepingu alusel koostööd Paide linna jäätmejaamaga. (3) Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Paide linna jäätmehoolduse arendamisel on: 1) korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine, lepingu sõlmimine ja lepingu haldamine korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajaga; 2) Paide valla jäätmevaldajate registri põhimäärusega seatud ülesannete täitmine; 3) jäätmekogumisreidide korraldamine linnas ja jäätmehoolduse arendamine koostöös linnavalitsusega.
(1) Jäätmete kogumist ja sortimist kinnisasjal korraldab jäätmevaldaja (kinnisasja omanik) või territooriumi haldaja. (2) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) korraldama kinnistul tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise, v.a. korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmete kogumist; 2) teavitama kinnistul elavaid elanikke või seal töötavaid isikuid jäätmete sortimise ja kogumise korraldusest; 3) omama või rentima sobivas suuruses jäätmete kogumiskonteinereid; 4) järgima linnavalitsuse poolt kehtestatud nõudeid jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud kogumispunktidesse, Sargvere või Tarbja keskkonnajaama või Paide jäätmejaama; 5) üle andma jäätmed jäätmeluba, kompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 6) paigutama jäätmekonteinerid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. Konteinerid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti; 7) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 toodud korrale; 8) säilitama väljaspool korraldatud jäätmevedu tekkinud, jäätmete käitlemisega seotud dokumendid kahe aasta jooksul ning esitama need linnavalitsuse ametniku nõudmisel kontrollimiseks; 9) kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevahelised kohustused üüri-, rendi-, haldamis- või jäätmeveolepinguga.
(1) Jäätmete kogumist ja sortimist kinnisasjal korraldab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud avalikku konteinerisse, Tarbja või Sargvere keskkonnajaama või Paide jäätmejaama. (3) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud konteinerisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada. (4) Segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid; 6) suurjäätmeid; 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 8) käimlajäätmeid; 9) kogumiskaevude setteid; 10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 11) ehitusjäätmeid. (5) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(1) Paber- ja segapakendijäätmed (edaspidi pakendijäätmed) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja panna eraldi paberpakendi konteinerisse ja segapakendi konteinerisse, Sargvere või Tarbja keskkonnajaama, Paide jäätmejaama. Juriidilised isikud annavad pakendijäätmed üle otse jäätmekäitlejale. (2) Pakendijäätmed peavad olema tühjad, puhtad ja enne konteinerisse paigutamist kokku pressitud. (3) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Avalike pakendikonteinerite asukohad määrab linnavalitsus. (5) Pakendikonteiner peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetava märgistusega kogutavale pakendiliigile ja konteineri valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumbriga. (6) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine on linnas korraldatud vahetult pakendi müügikohas või Paide linna pakenditagastusautomaatides.
(1) Probleemtoodetest tekkinud jäätmed on elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed. Need jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda toote müüjale, Sargvere või Tarbja keskkonnajaama või Paide jäätmejaama. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (3) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. (4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ning üle anda patareide müügikohtade kogumiskastidesse, Sargvere ja Tarbja keskkonnajaama või Paide jäätmejaama. (5) Vanarehvid on võimalik üle anda rehvimüügi kauplusse, samuti Sargvere või Tarbja keskkonnajaama või Paide jäätmejaama. (6) Romusõidukid on võimalik üle anda romuautode kogumiskohtadele või lammutuskodadele. Nimetatud teenuseid pakkuvad ettevõtjad peavad omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Lähim lammutuskoda asub Mäeküla külas, Mäeküla autolammutus. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4, 5 ja 6 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(1) Suurjäätmed on suuregabariidilised jäätmed (näiteks: vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis on vaja viia Sargvere või Tarbja keskkonnajaama, Paide jäätmejaama või Väätsa prügilasse. Annasse rajatakse keskkonnajaam 2012. aasta lõpuks. (2) Korterelamute juures võib kinnistu omaniku või -haldaja nõusolekul suurjäätmeid paigutada segaolmejäätmete konteineri juurde, kui kinnistu haldaja ja/või -omanik organiseerib jäätmete äraveo hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele. Lähim vanametalli vastuvõtukoht on AS Kuusakoski vastuvõtukoht Paide jäätmejaamas.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, teistest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda isik, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents ja selle alusel väljastatud jäätmeluba (3) Ohtlike jäätmete kogumise konteinerid peavad olema suletavad ja valvatavad. (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras. (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas konteineris, mis välistab nende sattumise maapinnale, kanalisatsiooni või õhku. (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt. kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, teravad ja torkivad med. jäätmed, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid) tuleb viia Sargvere või Tarbja keskkonnajaama või Paide jäätmejaama. (8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (9) Juriidiline isik, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (10) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(1) Eraldikogutavad ja kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks lähimasse nõuetekohasele kompostimisväljakule, näiteks AS Väätsa Prügila kompostimisväljakule või üle anda biolagunevate jäätmete kogumissüsteemile. (2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. (3) Elamumaal kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult, et see ei tekitaks kahjureid ja haisu. Soovitav on kompostimiseks kasutada kompostrit. (4) Komposter või komposti aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid tuleb üle anda reovee käitlemisega tegelevale ettevõttele. (6) Anna kalmistul tekkinud biolagunevad haljastusjäätmed on lubatud kalmistu territooriumil kompostida kui tegevuseks on taotletud jäätmeluba.
(1) Jäätmekonteineriks võib kasutada: 1) 80, 100, 120, 140, 240, 360, 600, 800 , 2500 või 4500 liitrist kaane ja käepidemetega konteinerit, mida on võimalik jäätmekogumis pressautoga tühjendada; 2) presskonteinerit. (2) Jäätmekotiga võib jäätmeid jäätmekäitlejale üle anda erandkorras, täites selleks järgmisi tingimusi: 1) jäätmekott peab paiknema loomade eest kaitstud mahutis; 2) jäätmekoti mahuti asukoht peab olema jäätmekäitlejale teada ja seda peab olema võimalik tühjenduspäeval tühjendada; 3) jäätmekott peab mahutist auto peale laadimisel terveks jääma; 4) jäätmekäitleja ei laadi mahutist väljatõstmise käigus purunenud jäätmekotti. (3) Eri jäätmeliikide kogumiseks kasutatakse eri värvi konteinereid: 1) must, hall, roheline - olmejäätmed; 2) pruun - biolagunevad jäätmed; 3) sinine - paberi- ja papppakendijäätmed; 4) kollane - segapakendijäätmed. (4) Pakendijäätmete konteineril peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav kiri, mis viitab kogutavale jäätmeliigile ja konteineri valdaja ja seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. (5) Konteineri lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. (6) Konteiner, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.
(1) Kuni 800 liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väike konteiner tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga. (2) Suurem kui 800 liitrine konteiner paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele vedaja pääseb juurde konteineri tühjendusküljelt. (3) Tee olud peavad tagama konteineri teenindamise. Kui tee olud ei võimalda omaniku hinnangul konteinerit teenindada, informeerib omanik vedajat teeoludest hiljemalt 3 tööpäeva ette, enne graafikujärgset tühjenduspäeva. Tee omanik ja vedaja lepivad kokku konteineri uue teenindamise aja. (4) Konteineri paiknemiskoha tingimuste eest vastutab konteineri valdaja ja juurdesõidutee korrashoiu tingimuste eest tee omanik või haldaja.
(1) Jäätmekonteinereid peab üldjuhul tühjendama sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. (2) Korraldatud jäätmeveo tingimustes tühjendatakse jäätmevaldajate segaolmejäätmete konteinereid, vastavalt jäätmeseadusele, järgmiste sagedustega: 1) tiheasustusalal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul; 2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. (3) Tiheasustusala piirkonnad on esitletud kaartidel, käesoleva eeskirja Lisas 1. (4) Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib konteineri ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. (5) Pakendikonteinerit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist. (6) Jäätmeid ei ole lubatud vedada öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui linnavalitsus on selleks andnud loa. (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb jäätmevaldajal korraldada kohene äravedu. (8) Kinnistul või krundil tekkinud jäätmed, mida ei sobi konteinerisse paigutada, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja § 6 nõuetele.
(1) Jäätmete kõrvaldamine tähendab nende ladestamist prügilas. Läheduspõhimõtte järgi kõrvaldatakse linna jäätmed üldjuhul Väätsa prügilas. (2) Prügilasse võib viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke jäätmeid. Ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmeid võib kõrvaldada prügilas pärast töötlemist. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamiseks saab informatsiooni Väätsa prügilast. (3) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat on keelatud.
(1) Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on segaolmejäätmete regulaarne kogumine ja äravedu Paide valla territooriumil, illegaalse prügistamise vältimiseks. (2) Paide valla haldusterritoorium kuulub tihe- ja hajaasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma segaolmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel. (3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab Paide linnas segaolmejäätmete kogumist ja äravedu. (4) Korraldatud jäätmeveo konkursi tingimuste alusel teatab edukaks tunnistatud vedaja jäätmevaldajaid jäätmeveo algusest ette 1 kuu. (5) Tiheasustusalade piirid on määratud käesoleva eeskirja § 15 lõikes 3 ja näidatud käesoleva eeskirja Lisas 1, välja arvatud Viraksaare küla piirid. 1) Viraksaare küla on üldjuhul hajaasustuspiirkond, kus erandina teenindatakse jäätmevaldajaid ka 4 nädalase sagedusega. (6) Paide valla haldusterritoorium on üks jäätmehoolduskeskuse korraldatud jäätmeveo konkursi piirkonnast nr. 3.
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele, jäätmenimistu koodiga 20 03 01. (2) Korraldatud jäätmevedu võib edaspidi, vastavalt vajadusele kohaldada ka teistele jäätmetele. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmeveolepingu või mitte, ei vabasta jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest. (3) Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (4) Ühiskonteineri kasutamist teis(t)e jäätmevaldaja(te)ga on lubatud kirjaliku ja allkirjastatud kokkuleppe alusel. Jäätmevaldaja, kes kasutab teis(t)e jäätmevaldaja(te)ga ühiskonteinerit, on kohustatud teavitama linnavalitsust ühiskonteineri kasutamisest. Ühiskonteineri kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Jäätmevaldaja võib esitada linnavalitsusele kirjaliku taotluse enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastamiseks, juhul kui kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. (2) Kinnistut hooajaliselt kasutav jäätmevaldaja võib taotleda linnavalitsuselt perioodilist jäätmeveost vabastamist, juhul kui nimetatud perioodil kinnistut ei kasutata. (3) Taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks on jäätmevaldajal vajalik esitada iga aasta 20. jaanuariks. (4) Kui jäätmevaldaja ei esita 20. jaanuariks taotlust korraldatud jäätmeveost vabastamiseks, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist. (5) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamise otsustab Paide linnavalitsuse linnamajanduse osakond.
(1) Korraldatud jäätmeveost vabastuse kehtivus lõpeb vabastuse tähtaja möödumisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne vabastatuks lugemise tähtaja möödumist linnavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja vabastamist korraldatud jäätmeveost eeskirja § 20 lõikes 1 ja 2 nimetatud põhjustel.
(1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirja paragrahvides 6, 14 ja 15 esitatud nõuetele. (2) Vedaja on kohustatud koristama konteineri tühjendamise ajal nende ümbruse sinna paigutatud segaolmejäätmetest. (3) Üksikelamu konteiner tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et konteiner ei takista liiklust ega jalakäijaid. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud konteineri hoidma vedajale teenuse osutamiseks kättesaadavana graafikujärgsel tühjenduspäeval kella 6.00-st kuni 23.00-ni. (5) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale välja pannud konteinerit või ei võimaldanud selle kättesaamist, on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. (6) Teenuse mitteosutamisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast jäätmeveo päeva, miks ei olnud võimalik konteinerit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine. (7) Jäätmed paigutatakse konteinerisse kilekotti pakitult, et vältida jäätmete külmumist konteineri külge.
(1) Jäätmeveo teenustasu on konteineri tühjendamise eest jäätmevedajale makstav tasu. (2) Teenustasu on kindlaks määratud edukaks tunnistatud vedaja pakkumusega. (3) Teenustasud kehtivad kogu Paide valla territooriumil, korraldatud jäätmeveo konkursiga määratud ainuõiguse perioodi lõpuni.
(1) Jäätmevaldaja lisateenus on graafikuväline tellimus, mis on seotud jäätmete mahu hetkelise suurenemisega ja äraveo vajadusega. Lisateenusega lisandub tava teenustasule maksimaalselt 30%. Lisateenus ei ole vedaja eksimusega või teenuse mitteosutamisega seotud konteineri kordustühjendamine. (2) Vedaja võib osutada jäätmevaldajale, kuni 30% lisatasu eest, graafikuvälist jäätmeveo teenust. Lisateenuste osutamise tingimused ja hind peavad olema kooskõlastatud ainuõiguse andjaga. (3) Vedaja ei tohi lisatasu arvestada konteineri laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid) ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi „ehitamine“) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Kui ehitus- või lammutustööde käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine kooskõlastada ehitusloa taotlemisel või lepingu sõlmimisel vallavalitsusega ja enne kasutusloa taotlemist ja/või tööde üleandmist tellijale esitada käeoleva eeskirja Lisa 2 kohane jäätmeõiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (3) Ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed tekkivate ehitusjäätmete kohta: 1) hinnanguline kogus ja liigitus; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. (4) Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud vallavalitsuses. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see vallavalitsuses. (5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. (6) Ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub jäätmeluba, kompleksluba või kes ei oma jäätmekäitleja registreerimistõendit ehitusjäätmete käitlemiseks. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik või hoonestusõiguse omaja. (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmeveolepinguga. (5) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna konteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama linnavalitsusega konteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.
(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja kartong; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled, kiletatud paber ja -kartong. (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (4) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (5) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. (6) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti ja eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb võimalusel taaskasutada ehitusel või kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavatele ettevõtjatele. (7) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Kasvupinnasest ülejäävat pinnast käsitatakse kaevisena ning seda on lubatud kasutada vastavalt Maapõueseaduses kehtestatud nõuetele ja Keskkonnaameti nõusolekule.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni-materjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteinerisse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr. 22 “Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded” ja tööandjal peab olema linna ja Tööinspektsiooni luba. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sealhulgas ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed, ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (8) Saastunud pinnast võib käidelda vastava projekti alusel, eelnevalt ettevalmistatud käitluskohas ja jäätmeloa alusel. (9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. (10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(1) Käesoleva peatüki tähenduses on olmejäätmed sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed pakitakse tekkekohas jäätmekotti ja käideldakse vastavalt käesoleva eeskirja 5. peatüki nõuetele.
(1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele. (2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. (3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne.). (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete konteinerisse. (6) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud punasesse jäätmekotti, millel on märge „Bioloogilised jäätmed” ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20 C. Bioloogilised jäätmed võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. (2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed". Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(1) Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga. (2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida hoolikalt suletud kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Pakitud jäätmed tuleb viia jäätmehoidlase selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. (5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusele ja Järva Maakonna Kriisireguleerimiskorrale. (6) Nakkusohtliku materjali käitlemise kõigil etappidel tuleb täita vastavat Sotsiaalministri määrust.
Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust. (3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel: 1) jäätmete üleandmine vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev; 2) hävitamine tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal tuleb esitada taotlus Ravimiametile; 3) tagastamine tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev; 4) sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida; 5) erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda; 6) kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. (4) Fotojäätmete käitlemisel tuleb: 1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus; 2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele. (2) Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist. (3) Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). (4) Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav. (5) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumis konteinerit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud konteinerid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. (4) Jäätmekäitluskohaks on: 1) kompostimisväljak; 2) jäätmejaam; 3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Linnavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid Paide valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta. (6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120 - 128 ja pakendiseaduse § 29 - 31 alusel.
Väärtegude kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul. (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse linnavalitsus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib linnavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.
(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele. (2) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. (3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (4) Kui saastaja käesoleva eeskirja § 35 lg 3 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 35 lg 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohalik omavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrus jõustub 15. juunil 2011.