Redaktsioonide võrdlus

(1) Jälitusasutusteks oma pädevuse piirides on: 1) Kaitsepolitseiamet; 2) Politsei- ja Piirivalveamet; 3) 4) Sõjaväepolitsei; 5) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla; 6) Maksu- ja Tolliamet. 7) (2) Jälitusasutused tegelevad jälitustegevusega nii vahetult kui ka nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu. (3) Jälitusasutuse juht vastutab jälitustegevuse korraldamise ning selle tegevuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis. (4) Jälitusasutused teevad omavahelist koostööd, lähtudes käesolevast seadusest. (5) Kaitsepolitseiamet on jälitusasutus kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust.

(1) Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet võivad teeselda Eesti või välisriigi eraõiguslikku juriidilist isikut või tema struktuuriüksust või füüsilisest isikust ettevõtjat. (2) Jälitusasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse siseministri avalduse alusel vastav kanne äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kanne kustutatakse teesklemisvajaduse lõppemisel siseministri avalduse alusel üldises korras. (3) Siseminister esitab isiku registrisse kandmise avalduse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või Kaitsepolitseiameti peadirektori põhistatud taotlusel. Taotluses näidatakse: 1) isiku teesklemise vajadus; 2) teeseldava isiku liik; 3) isiku teesklemise kulud; 4) isiku teesklemise kestus; 5) andmed, mis kantakse äriregistri äritoimikusse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (sealhulgas kandeavaldus). (4) Organi teesklemise jälitustegevuse eesmärgil otsustab siseminister käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asjaolude alusel. (5) Teeseldud isiku või organi nimel tehtud tehing loetakse jälitusasutuse tehtud tehinguks. (6) Jälitusasutuse juht esitab iga kuue kuu järel Siseministeeriumile ülevaate jälitusasutuse poolt teeseldud isikute ja organite tegevuse kohta registrisse kandmisest alates.

(1) Jälitusasutused on jälitustegevuse teostamisel kohustatud: 1) koguma, talletama, analüüsima ja kasutama teavet, mis on seotud kuritegevuse ja selle infrastruktuuriga; 2) kaitsma jälitustegevuse sfääri sattunud Eesti kodanike ning teiste isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi, samuti jälitustegevusse kaasatud isikuid ning muid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on osutanud abi jälitustoimingutes; 3) kaitsma jälitustegevuses osalevaid või osalenuid ja selleks kaasatud või kaasatud olnud isikuid, vältimaks ohtu neile ning nende lähikondsete elule, tervisele, varale, aule ja väärikusele; 4) tagama koostöö salajasuse; 5) kõrvalekaldumatult järgima jälitustegevust sätestavate õigusaktide nõudeid. (2) Kui väljaspool kriminaalmenetlust teostatava jälitustegevuse tulemusena kogutud teabest ilmnevad kuriteo tunnused, alustab jälitusasutus kriminaalmenetlust või edastab teabe kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale uurimisasutusele.

(1) Jälitusmenetluse alustamise ajendid on: 1) vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses; 2) kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või süüdimõistetu kõrvalehoidumine kriminaalkaristuse täitmisest; 3) vajadus koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks; 4) isiku teadmata kadunuks jäämine; 5) vajadus otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku lubamine tööle jälitusasutusse; 6) seadusest tulenev vajadus teostada julgeolekukontrolli; 6¹) 7) vajadus otsustada politseiametniku sobivus politseiteenistusse ning politseiteenistusse ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale õppima kandideerivate isikute sobivus vastavalt politseiteenistusse võtmiseks ja politsei või piirivalve erialal õppimiseks; 7¹) tunnistajakaitse teostamiseks teabe kogumise vajadus; 8) vajadus täita välislepingutest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid kohustusi. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud jälitusmenetlust teostab Politsei- ja Piirivalveamet. 1 (1²) Sõjaväepolitsei teostab jälitusmenetlust ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud ajenditel. (2) Jälitusmenetluse alustamise ajendiks võib olla vajadus otsustada: 1) tegevusloa andmine tegelemiseks eradetektiivindusega; 2) hasartmängu tegevusloa või korraldusloa andmine; 3) tegevusloa andmine tegelemiseks turvateenuste osutamisega turvateenistuse seaduse § 3 1. lõikes nimetatud objekti puhul; 4) tegevusloa andmine ettevõtjale tegelemiseks relvaseaduse § 48 1. lõikes nimetatud tegevusalal; 5) tulirelva soetamisloa või tulirelva relvaloa andmine välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule; 6) elamis- või tööloa või Eesti kodakondsuse andmine; 7) strateegilise kauba seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–8 ettenähtud toimingu tegemine. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuse tegemise vajadus loetakse jälitusmenetluse alustamise ajendiks, kui otsuse tegemiseks pädev asutus leiab, et taotlejataust või usaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud. 4 (4)

(1) Jälitustoimikus säilitatakse jälitusmenetluse käigus kogutud teave. (2) Jälitustoimiku pidamise ja jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustamise korra kehtestab siseminister määrusega . (3) Jälitustoimik lõpetatakse jälitusmenetluse lõpetamise otsusega käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud alusel.

(1) Jälitusmenetlus lõpeb jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsusega. (2) Jälitusasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse: 1) kui jälitusmenetluse alustamist taotlenud teine jälitusasutus või ametiisik loobub oma taotlusest; 2) kui jälitusmenetluse alustamise ajendiks olnud kuritegu on avastatud, kuriteos süüdistatav isik on süüdi või õigeks mõistetud, kriminaalasi lõpetatud, kui on saabunud kriminaalvastutusele võtmise või süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaeg, samuti kui tagaotsitav süüdimõistetu on tabatud ning teadmata kadunuks jäänud isiku asukoht kindlaks tehtud; 3) kui jälitusmenetluse alustamise ajendiks olnud esialgne teave ei ole leidnud kinnitust; 3¹) tunnistajakaitse kaitselepingu lõpetamisel; 4) kui käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktis 5 või 2. lõikes nimetatud ajendil alustatud jälitusmenetluse kogutud teave on taotlejale üle antud; 5) kui jõustub jälitusmenetlust keelav või tühistav kohtulahend; 6) kui julgeolekukontroll on lõpetatud; 7) pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku kontrollimise lõpetamist. 8) pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 61 nimetatud arvamuse edastamist vastavalt Riigikohtule, Vabariigi Presidendile, Eesti Panga Nõukogule, Eesti Panga Nõukogu esimehele või kaitseministrile; 9) pärast käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktis 8 nimetatud kohustuse täitmist. (3) Jälitusasutuse juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse selle üle järelevalvet teostava prokuratuuri korraldusel. (4) Käesoleva seaduse paragrahvi 9 1. lõike punktides 1, 2, 3 ja 71 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse lõpetamise kohta saadetakse prokuratuurile kirjalik teade, milles on nimetatud jälitustoimiku number ja lõpetamise kuupäev.

¹.

(1) Käesoleva seaduse § 12 31. lõikes nimetatud jälitustoimingute tegemiseks annab loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Kohtunik vaatab esitatud taotluse viivitamata läbi ja annab loa või keeldub põhjendatult selle andmisest oma määrusega. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa jälitustoimingu tegemiseks võib kohus anda kuni kaheks kuuks ja seda võib riigi peaprokuröri või tema määratud prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra. (4) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seaduse § 12 3 1. lõikes nimetatud jälitustoiminguid teha Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema määratud ametniku määruse alusel ilma kohtuniku loata. Tehtud jälitustoimingust teatab riigi peaprokurör või tema määratud prokurör viivitamata kohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(1) Jälitusasutustel on õigus kaasata vabatahtlikule salajasele koostööle jälitustegevuses täisealisi isikuid nende nõusolekul. (2) Jälitusasutus, muu riigiasutus või riigiametnik, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse ametnik võib teavet koostöös osalenu kohta avaldada ainult koostöös osalenu kirjalikul loal pärast seda, kui salastatuse tähtaeg on möödunud või seda on muudetud. (3) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustegevuses kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika. (4) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustegevuse ülesannete täitmisest oma lähedaste isikute suhtes. (5) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus lõpetada salajane koostöö, täites käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes esitatud nõudeid saladuste hoidmise suhtes. (6) Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikmeid, kohtunikke, prokuröre, advokaate ja vaimulikke ning Riigikogu poolt valitavaid ja nimetatavaid ametiisikuid on õigus Tallinna Halduskohtu esimehe või tema määratud sama kohtu halduskohtuniku kirjalikul loal kaasata ajutisele salajasele koostööle kriminaalmenetluse üksikute jälitustoimingute teostamiseks vaid juhul, kui nad on samas kriminaalasjas menetlusosalised või tunnistajad.

(1) Salajane koostöö jälitusasutusega töölepingu alusel arvatakse isiku tööstaaži üldalustel. (2) Kui jälitustegevusse lepingu alusel salajasele koostööle kaasatud isik on püsivalt töövõimetuks tunnistatud või hukkub seoses salajase koostööga, makstakse talle või tema omastele ühekordset toetust samas määras, mis on politsei ja piirivalve seadusega ette nähtud politseiametnikule teenistusülesannete täitmisel püsivalt töövõimetuks tunnistamise või hukkumise korral, kui ei ole kehtestatud suuremat toetusmäära. Toetuse maksab välja jälitusasutus. (3) 4 (4) Jälitusasutused on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, vältimaks ohtu, mis ähvardab salajasele koostööle kaasatud isikute ja nende perekonnaliikmete elu, tervist, au ja väärikust ning vara.

(1) Jälitustoimikud, mis on lõpetatud käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 3 alusel, tuleb pärast nende lõpetamist hävitada. Muud jälitustoimikud hävitatakse pärast säilitustähtaja möödumist. (2) Kui jälitustoimingus tehtud teabetalletust ei ole vaja säilitada, võib jälitustoimingule allutatud isik või muu isik, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud, pärast jälitusmenetluse lõpetamist taotleda selle hävitamist. (3) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletused hävitab komisjon, mille moodustab jälitusasutuse juht. Jälitustoimiku ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud jälitustoimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.

³.

(1) Igaüks võib esitada jälitusasutuse juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaide või prokuratuurile kaebuse jälitusasutuse tegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. (2) Igaühel on õigus seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud tema õigusi ja vabadusi.

(1) Jälitusasutuste kõrgemalseisvad organid kontrollivad nende haldusse kuuluvate ametkondade jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust. (2) Järelevalvet uurimisasutuseks oleva jälitusasutuse poolt käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1, 2, 3 ja 71 nimetatud ajenditel alustatud jälitusmenetluse üle teostab prokuratuur. (3) 4 (4) Julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon kuulab ära Kaitsepolitseiameti peadirektori, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhi aruande § 12 2. ja 3. lõikes sätestatud kohtu luba nõudvate jälitustoimingute teostamisest vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. 4 (4¹) Kaitseväe juhataja, Maksu- ja Tolliameti peadirektor ja vangla direktor esitavad läbi asjaomase ministri käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud Riigikogu komisjonile kirjaliku aruande nende poolt teostatud § 12 1. ja 2. lõikes sätestatud kohtu luba mittenõudvate jälitustoimingute kohta vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. (5) Jälitustegevuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust kontrollivad riigikontrolör või tema määratud Riigikontrolli ametnik ning rahandusministri määratud ametnik. (6) Kontrolli või järelevalvet teostavale asutusele või ametiisikule ei esitata andmeid isikute kohta, kes on või olid kaasatud salajasuse alusel jälitustegevusse.

(1) Jälitustegevust finantseeritakse riigieelarvest. 2 (2)

(1) Jälitusasutuse töötaja või jälitustegevusse kaasatud isik, kes on rikkunud kehtestatud korda või ületanud oma võimupiire, kannab vastutust seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras. (2) Jälitusasutuse töötaja või jälitustegevusse kaasatud isik kannab seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras vastutust salajaste või avaldamiseks keelatud andmete avaldamise või levitamise eest. (3) Muu riigiametnik või kohaliku omavalitsuse ametnik, kes avaldab salastatud teavet jälitustegevuses osalenu või jälitustegevusse kaasatu kohta, kui selleks ei ole jälitusasutuse ning jälitustegevuses osalenu või sellesse kaasatud isiku kirjalikku luba ja ei ole möödunud salastatuse tähtaeg, kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.