(1) Koeru Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Koeru valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast.2(2)Volikogu töö vorm on istung.3(3)Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.4(4)Volikogu komisjonide töö vorm on koosolek.5(5)Volikogu istungi ja komisjonide koosoleku töökeel on eesti keel.6(6)Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu sekretär (edaspidi kantselei).7(7)Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees.8(8)Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele.
(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub Koeru valla põhimääruses sätestatud korras.2(2)Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid;22) korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist;33) tagab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise;44) võib anda vallavalitsusele ettevalmistamiseks volikogus erutusele tulevaid küsimusi;55) esindab Koeru valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;66) omab õigust saada kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks;77) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;88) annab käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks;99) valib määruse või otsuse eelnõu väljatöötamiseks komisjoni volikogu komisjonide hulgast ning vajadusel vahetab komisjoni;1010) esitab volikogu istungil kinnitamiseks istungi päevakorra projekti;1111) võib välja kuulutada volikogu istungil täiendava vaheaja;1212) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.3(3)Volikogu aseesimees:11) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid ja asendab teda;22) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu ja volikogu esimehe seatud ülesannetele;33) juhib volikogu istungit kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu.
(1) Volikogu liikmel on õigus:11) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;22) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;33) esitada volikogu menetluses olevatele eelnõudele muudatusettepanekuid;44) kuuluda alatiste ja/või ajutiste komisjonide koosseisu;55) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine ei ole seadusest tulenevalt lubatud;66) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ning esitada küsimusi;77) esitada volikogu istungil kirjalikke arupärimisi;88) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks;99) tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtu ajast ja kohast.2(2)Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale, valitsusele, valitsuse liikmele või revisjonikomisjoni liikmele või volikogu komisjoni esimehele.
(1) Volikogu kinnitab alatiste ja ajutiste komisjonide koosseisud. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu.2(2)Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Koeru valla põhimääruses.3(3)Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Koeru valla põhimääruses.4(4)Volikogu võib moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus, ülesanded ja vajadusel töökord.5(5)Volikogu komisjon:11) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajava vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;22) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;33) töötab välja tegevuskavad;44) annab arvamusi talle läbivaatamiseks edastatud õigusaktide eelnõude kohta;55) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;66) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta;77) lahendab muid temale volikogu, volikogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid;88) esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse.6(6)Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja/või volikogu esimees.7(7)Komisjoni esimees:11) juhib komisjoni tööd;22) esitab esildisi komisjoni liikmete kinnitamiseks;33) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;44) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;55) kutsub kokku komisjoni ja korraldab koosoleku ettevalmistamise;66) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule;77) juhatab komisjoni koosolekut.8(8)Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe aseesimees.9(9)Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.10(10)Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.11(11)Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.12(12)Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga.13(13)Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.14(14)Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:11) volikogu liikmel;22) volikogu komisjonil;33) vallavalitsusel;44) vallavanemal;55) vallaelanikel tulenevalt KOKS §-st 32.2(2)Volikogu võib teha vallavalitsusele ja/või komisjonile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.3(3)Volikogu õigusakti eelnõule võib lisada seletuskirja ning vajadusel eelnõu põhistavad dokumendid ja eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted.4(4)Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt.5(5)Volikogu määruse eelnõud töötatakse välja Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määruse nr 279 “Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri” nõudeid järgides.6(6)Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele.7(7)Eelnõu registreeritakse kantseleis vastuvõtmise või saabumise päeval.8(8)Volikogu esimees suunab eelnõu volikogu komisjonidele.9(9)Eelnõu, mille esitajaks ei ole vallavalitsus, võib volikogu esimees saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks.10(10)Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui volikogu või volikogu esimees ei ole otsustanud anda teisi tähtaegu.11(11)Vallasekretär esitab oma seisukoha volikogu esimehele eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks.12(12)Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti.13(13)Kantselei saadab istungi kutse volikogu liikmele posti teel, võimalusel elektrooniliselt.14(14)Päevakorras arutusele tulevad eelnõud koos juurdelisatud materjalidega saavad volikogu liikmed kätte kantseleist vähemalt 4 päeva enne volikogu istungi toimumist. Soovi korral edastatakse materjalid elektrooniliselt.
(1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 16.00, kui volikogu ei otsusta teisiti.2(2)Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.3(3)Päevakorraprojekt koos istungi kutsega saadetakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.4(4)Kutses on märgitud istungi toimumise aeg, koht ning päevakorra projektis arutusele tulevad küsimused.
(1) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.2(2)Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu.3(3)Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 1) videosalvestused avaldatakse valla veebilehel otse ülekandena ja järelvaadatuna 3 kuu jooksul; 2) videosalvestused ei ole allalaetavad; 3) videosalvestusi säilitatakse 1 aasta.
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu.2(2)Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi esitatud ettepanekud ja protestid päevakorra kohta.3(3)Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval.4(4)Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.
(1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.2(2)Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad:11) valla eelarvet;22) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;33) arengukava;44) kohalike maksude kehtestamist.3(3)Kui eelnõu on planeeritud või otsustatakse panna mitmele lugemisele, siis võib esimesel lugemisel diskussiooni ära jätta.4(4)Eelnõu järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.5(5)Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja vajadusel esitama parandatud või täiendatud eelnõu teksti.6(6)Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta.7(7)Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmistest ajalimiitidest:11) ettekanne kuni15 minutit;22) kaasettekanne kuni 10 minutit;33) sõnavõtt kuni 5 minutit;44) repliik kuni 2 minutit;55) lõppsõna kuni 3 minutit.8(8)Ettekandeks ja kaasettekandeks võib rohkem aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist.9(9)Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, võib istungi juhataja juhtida tähelepanu sellele või lõpetab tema sõnavõtu.10(10)Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi. Ühele volikogu liikmele üle kolme korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajadusel vastamise delegeerida volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele.11(11)Sõnavõtu soovist antakse märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks või protseduuriliseks ettepanekuks.12(12)Pärast läbirääkimise lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.13(13)Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele.
(1) Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel.2(2)Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimise korral, mis on salajane.3(3)Salajase hääletamise hääletamissedelid hävitatakse peale otsuse jõustumist.4(4)Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega või volikogu koosseisu häälteenamusega.5(5)Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik seadustes ettenähtud juhtudel.6(6)Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.7(7)Hääletamise tulemusi on volikogu liikmel õigus vaidlustada kohe samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(1) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra läbimist istungi juhataja sõnadega “istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.2(2)Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra läbimist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes suunab selle adressaadile.3(3)Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis.4(4)Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul kantseleile, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil. Kantselei edastab viivitamatult vastuse arupärimise esitajale.5(5)Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, valitsusele, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele.2(2)Umbusalduse avaldamine algatatakse volikogu istungil enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale.3(3)Umbusaldusavaldusele kirjutavad alla kõik algatajad ning selles märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus.4(4)Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Eelnõu esitab umbusalduse avaldajate esindaja ja vastab küsimustele.5(5)Umbusaldushääletus on avalik.6(6)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.
(1) Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt ja otsustamiselt, kui arutatav küsimus oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve korruptsioonivastase seaduse kohaselt.2(2)Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale.
(1) Volikogu istungid protokollitakse ja üldjuhul helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse seitsme päeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta.2(2)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, nende kohta tehtud ettepanekud, menetluse käigustehtud otsustused, enesetaanduse märked, hääletustulemused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.3(3)Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.4(4)Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.5(5)Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid.6(6)Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist.
Määrus jõustub 1. juulist 2007. a.