Redaktsioonide võrdlus

Valdkonna eest vastutav minister esitab iga aasta 1. märtsiks Vabariigi ValitsuseleKaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.

(1) Sõjaväelise auastme andmine on kaitseväelasele ja reservis olevale isikule käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõjaväelise auastme esmakordne või uue sõjaväelise auastme andmine. (2) Vormiriietusel kantakse kõrgeima olemasoleva auastme eraldusmärke. 2 (2¹) Auastme eraldusmärkide kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Sõjaväeline auaste antakse isikule tähtajatult. (4) Tegevväelane võib isiku esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui isik on saanud nõutava sõjaväelise väljaõppe, omandanud hariduse ja tal on olnud olemasolev sõjaväeline auaste selleks nõutava vähima aja (edaspidi auastme vanus) jooksul. Ajateenijale võib sõjaväelise auastme anda teda ametikohale nimetamata. (5) Tegevväelase võib esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutavatema auastme vanusevanus on täitunud ja rahuaja ametikohale vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku. 5 (5¹) Tegevväelase ja isiku võib esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks enne auastme vanuse täitumist, kui ettepanekule on lisatud motiveeritud põhjendus auastme vanuse kohaldamata jätmise kohta. (6) Tegevväelasele ja reservis olevale isikule võib erandina käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ja auastme vanust arvestamata ajutiselt anda ülenevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme ajaks, mille jooksul ta osaleb rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, on tööl välisesinduses diplomaatilisel ametikohal, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelises sõjalises peakorteris. (7) Sõjaväelist auastet ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus kuriteo või käesoleva seaduse alusel määratud distsiplinaarsüüteo eest. (8) Reamehe või madruse sõjaväelise auastme võib kaitseväelasele anda olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust. (9) Maa- või õhuväe auastmega isikule võib anda samaväärse või ülenevas järjestuses järgmise mereväe auastme ja vastupidi. (10) Sõjaseisukorra ajal sõjaväelise auastme andmisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ja 8 ning käesoleva seaduse § 17.

(1) Auastme vanus on järgmine: 1) kõrgem ohvitser, kolonel ja mereväekapten – ei kehtestata; 2) kolonelleitnant, kaptenleitnant, major ja kaptenmajor – vähemalt viis aastat; 3) kapten ja vanemleitnant – vähemalt neli aastat; 4) leitnant ja nooremleitnant – vähemalt kolm aastat; 5) lipnik – ei kehtestata; 6) ülemveebel ja staabiveebel – ei kehtestata; 7) vanemveebel – vähemalt kaheksa aastat; 8) veebel – vähemalt kuus aastat; 9) nooremveebel – vähemalt neli aastat; 10) nooremallohvitser – ei kehtestata; 11) sõdur – ei kehtestata. (2) Kaitseväeteenistuses mitte oleva isiku auastme vanus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud auastme vanuse kuni kahekordne vanus.3 (3) Auastme vanust arvestatakse sõjaväelise auastme andmise otsuse kuupäevast arvates. Auastme vanust ei arvestata teise auastme põhiliiki kuuluva sõjaväelise auastme andmisel. (4) Isiku sõjaväelise auastme alandamisel arvestatakse tema senises sõjaväelises auastmes oldud aeg kõrgeima olemasoleva auastme vanuse hulka. (5) Ajutise sõjaväelise auastme omamise aeg arvestatakse ajutise sõjaväelise auastme andmisel olnud auastme vanuse hulka. (6) Isikule, kellel on täitunud sõjaväelise auastme nõutav vanus ja kelle sõjaväelist auastet on alandatud, ei või ülenevas järjestuses olevat sõjaväelist auastet anda, kui sõjaväelise auastme alandamisest on möödunud vähem kui üks aasta.

(1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tuvastatakse: 1) isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel; 3) kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus; 4) kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus. (2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele tuvastatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt järgmiselt: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. (3) Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Ameti peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. (5) Kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele hindab Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. 5 (5¹) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit ei hinnata. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud juhtudel hindab kaitseväekohustuslase terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. (7) Kaitseväe juhataja võib vajaduse korral moodustada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud terviseseisundi hindamiseks arstidest komisjoni. (8) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud juhul. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele hinnata olemasolevate andmete põhjal arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. (10) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib kaitseväekohustuslase ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata. (11) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosidosutatud tervishoiuteenuste andmed edastatakse tervise infosüsteemi. (13) Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja võivad käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(1) Kutsealusel on õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. (2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealunekui ta esitab ajapikenduse taotluse Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. (3) Kutsealusel on õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. (4) Ilma keskhariduseta kutsealusel on õigus ajapikendusele statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes õppimiseks selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. (5) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal, on õigus saada ajapikendust kuni rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestuse lõpuni, kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta. (6) Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud kutsealusel on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui ta esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga tema immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 5 ja 6 alusel võib anda ajapikendust kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 23-aastaseks.

(1) Ajateenija põhiõigusi ja -vabadusi võib piirata seaduses sätestatud juhtudel. (2) Ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe väljaõppe eeskirjast või õppekavast lähtudes võib ajateenistuskoha ülem või sõjaväelist väljaõpet läbiviiv tegevväelasest ülem ohutusnõudeid järgides seada ajateenija sõjaväelisel väljaõppel olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale lahingutegevusele. (3) Ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. (4) Ajateenija peab olema korrektse välimusega ja täitma isikliku hügieeni nõudeid. Kaitseväe juhataja võib seada piiranguid ajateenija välimusele, kui see on vajalik väljaõppe huvides või ohutuse tagamiseks. (5) Isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamine on ajateenijale lubatud, kui see ei sea ohtu teda ega teisi isikuid ja ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Ajateenija ei tohi tegevväelasest ülema loata teha Kaitseväe territooriumil salvestisi, mis annavad teavet riigi kaitsevõime või julgeoleku kohta. Muude isiklike asjade kasutamine ei tohi takistada teenistusülesannete täitmist ja seada ohtu teisi isikuid. (6) Ajateenistuses on keelatud asjad, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada Kaitseväe julgeolekut. (7) Tegevväelane võib ajateenija ajateenistuskoha ülema käsul vaadata läbi ajateenija isiklikud asjad ja võtta hoiule ajateenistuses keelatud asjad. (8) Hoiule ei võeta asju, mille omamine on seadusega keelatud. Keelatud asjade leidmisest teavitatakse pädevat ametiasutust. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel hoiulevõetud asjade kohta koostab hoiulevõtja akti, tehes samas ajateenijale ettepaneku saata need ajateenija kulul viimase nimetatud adressaadile. Kui ajateenija sellega ei nõustu, on Kaitseväel kohustus võtta asjad hoiule kuni ajateenija vabastamiseni ajateenistusest. (10) Põhjendatud juhul võib ajateenistuskoha ülem või tema volitatud tegevväelane lubada ajateenijal toimetada käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel hoiulevõetud asjad tema puhkuse või kokkusaamise ajal ajateenistuskoha territooriumilt välja, mille kohta koostab tegevväelane akti. Kiiresti riknevaid asju hoiule ei võeta ja nende hävitamine toimub ajateenistuskoha ülema käsul Kaitseväe kulul. Hävitamise kohta koostab tegevväelane akti. (11) Ajateenistuses nõutavate dokumentide ja keelatud asjade loetelu, ajateenistuses keelatud asjade hoidmise, tagastamise ja hävitamise korra ning hävitamisakti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (12) Ajateenistuses on keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajaga. (13) Ajateenijal on lubatud saada vähemalt üks kord kuus ajateenistuskohas kokku oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, välja arvatud juhul, kui see sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste leviku tõkestamise tõttu ei ole võimalik. (14) Ajateenijal on keelatud ajateenistuskohas oma poliitiliste vaadete levitamine. (15) Kui seaduses ei ole sätestatud konkreetset piirangut, võib ajateenistuskoha ülem ajateenija põhiõigusi ja vabadusi piirata vaid Kaitseväe julgeoleku või Kaitseväe territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamiseks. Piirang peab vastama inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. (16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.

(1) Ajateenija lähetamine on väljaõppe huvides tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks väljapoole tema ajateenistuskohta. (2) Ajateenija riigisisese lähetamise otsustab ajateenistuskoha ülem. (3) Ajateenija välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (4) Lähetamise otsuses märgitakse lähetuse algus- ja lõppkuupäev, lähetuskoht ning lähetamise eesmärk. (5) Ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on keelatudlubatud vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. 5 (5¹) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. 5 (5²) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel. (6) Ajateenijal on õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. (7) Ajateenistuskohast väljalubamise taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see vaadatakse läbikorra kehtestab Kaitseväe juhataja kehtestatud korraskäskkirjaga.

(1) Reservväelase vabastab reservteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui: 1) reservväelane ei ole Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arsti otsusel võimeline reservteenistuses osalema; 2) reservväelase suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 3) on jõustunud kohtuotsus, millega reservväelasele on mõistetud reaalne vangistus; 4) isik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale. (2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt reservväelase ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. 2 (2¹) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel. (3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu õppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi. (4) Reservväelase võib lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem: 1) kui reservväelane ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel; 2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.

(1) Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses viibimise aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub. (Vabatahtlik teenistus lõpeb: 1) tähtaja möödumisel; 2) Toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata; 3) Reservasendusteenistujale tagatakse erakorralise reservasendusteenistuse ajal toitlustusvabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, majutus ja transport selle asutuse või isiku poolt, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub. (millega on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus; 4) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatulekui vabatahtlik teenistuja on reservasendusteenistujalsüüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatisteletöötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal; 5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud; 7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses§ 15610 alusel ja korras; 8) vabatahtliku teenistuja surma korral. (52) KäesolevaLisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tagatistega seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.

(1) 1 (1¹) Kaitseväe põhimääruses võib ette näha rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril. Ametikohale nimetamise ettepaneku teeb Kaitseväe juhataja. 1 (1²) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane peab vastama käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele. (2) Kaitseväe juhataja ametikohale nimetab tegevväelase viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. (3) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvesse võttes nimetada Kaitseväe juhataja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aega Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. (4) 5 4 (4¹) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks. 4 (4²) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. (5) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetamise korral on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek. (6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11−3 ja 5−742 sätestatud korras tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel loetakse tegevväelane nimetatuks ka samale Kaitseväe sõjaaja ametikohale, kui seadus ei sätesta teisiti. (8) Käesoleva paragrahvi lõigete 41 ja 42 alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse käesoleva seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.

(1) Avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata tegevväelasele: 1) päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal; 2) erakorralise seisukorra ajal; 3) hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal; 4) kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist; 5) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal; 6) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal; 7) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 46–49 nimetatud ülesannete täitmise ajal; 8) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses; 9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei tohi tegevväelase tööaeg koos lisatööga kesta järjest üle 24 tunni. Lisatöö piirnorm ühe tegevväelase kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda tööd käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1−5 nimetatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (4) KäesolevatKäesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele. (5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.

(1) Tegevväelase palgale, palga komponentidele, palga vähendamise alustele, palga maksmise ajale ja viisile, palga maksmisele teenistusülesannete täitmise takistuse korral ning palga avalikustamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) 4 (4) Palgajuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Tegevväelasele ei maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest. 5 (5¹) Tegevväelasele võib maksta täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest. 5 (5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ei või ületada 30 protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast. 5 (5³) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud lisatasu maksmise korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Suunatud tegevväelasele maksab palka või töötasu suunamiskoha asutus asutuses kehtiva korra järgi. (7) Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste.

(1) Tegevteenistussuhe peatub: 1) puhkuse ajaks; 2) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses; 3) tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad; 4) ajaks, kui tegevväelane on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse tõttu või mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 5) ajaks, kui tegevväelane kannab aresti või on vahistatud, välja arvatud distsiplinaararestis oleku ajaks; 6) tegevväelase rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks; 7) tegevväelase välisteenistuses viibimise ajaks; 7¹) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks; 8) muudel juhtudel, kui tegevväelane on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. (2) Tegevteenistuse peatumist arvestatakse päevades, kuudes ja aastates. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses oldud aasta jooksul. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistuse peatumise kestus ei või ületada kolme aastat. Tegevväelase tegevteenistussuhte võib peatada rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks, kui eelmisest samalaadsest tegevteenistussuhte peatumisest on möödunud peatatud ajast kaks korda pikem aeg. (5) Tegevteenistussuhte peatumine ei või ületada tegevteenistusse võtmise käskkirjas ettenähtud tegevteenistuse lõpptähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevväelane on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tegevväelase määratud ajaga tegevteenistuse lõpptähtpäev lükkub puhkusel viibitud aja võrra edasi. (6) Tegevteenistussuhte peatumise ajal tegevväelasele palka ei maksta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Tegevteenistussuhte peatumise otsustab Kaitseväe juhataja või tegevteenistusse võtmise õigusega ülem, välja arvatud teenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 sätestatud alusel. (2) Kui puhkus on ette nähtud puhkuste ajakavas, ei pea avaliku võimu teostamise õiguse peatumist puhkuse perioodil igal üksikul juhtumil eraldi kehtestama. (3) Tegevteenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel otsustab Kaitseväe juhataja tegevväelase ametikohajärgse väeosa ülema kirjalikul nõusolekul. Nimetatud sätte alusel tegevteenistuse peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka. (4) Tegevteenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel otsustab Kaitseväe juhataja. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg arvatakse tegevteenistusstaaži hulka, kui tegevväelane jätkab rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt tagasikutsumise järel tegevteenistuses. (5) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses. 5 (5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 71 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka. (6) Vanemapuhkusel viibiv tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette. (7) Tegevväelasele, kelle teenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktipunktide 3 ja 71 alusel, ei laiene käesolevas seaduses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva ette. (8) Tegevväelasele, kelle teenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 6 alusel, ei laiene käesolevas seaduses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused ning tema suhtes kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust.

(1) Distsiplinaarvõim on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. (2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim. (3) Ülemal ei ole õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu.

(1) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväeliste auastmetega asutuse juhil, Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja laevakomandöril Kaitseväe laeval. (2) Kui kaitseväelane viibib väljaspool oma tavapärast rahuaja ametikoha asukohta ja esineb käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud alus tema suhtes distsiplinaarkinnipidamise kohaldamiseks, on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametikoha asukoha struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel, rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas Kaitseväe juhataja määratud kaitseväelasel või laevakomandöril Kaitseväe laeval. (3) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisest tuleb viivitamata teavitada distsiplinaarkinnipidamisele määratud kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoha ülemat. (4) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega isik võib kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ka temast kõrgemal auastmel olevale kaitseväelasele. (5) Kui distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine on tingitud asjaolust, et kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist valitsema ja võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara, tuleb sellest viivitamata teatada tervishoiutöötajale, kes esimesel võimalusel kohtub kinnipeetud kaitseväelasega ja tuvastab käitumishäire põhjuse. Vajaduse korral toimetatakse kaitseväelane raviasutusse. (6) Kaitseväelane vabastatakse distsiplinaarkinnipidamiselt, kui käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud alus on ära langenud ja kaitseväelasele ei ole määratud distsiplinaararesti. (7) Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse, antakse: 1) teada distsiplinaarkinnipidamise põhjusest; 2) võimalus teatada distsiplinaarkinnipidamisest tema valitud isikule; 3) võimalus selgituste andmiseks; 4) võimalus esitada vaie käesoleva seaduse §-s 214 sätestatud korras või kaebus halduskohtule; 5) võimalus tutvuda distsiplinaarkinnipidamise protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta taotlusi, mis protokollitakse. (8) Kaitseväelast, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse, ei või kohtu loata kinni pidada üle 48 tunni. (9) Kui kaitseväelast karistatakse distsiplinaararestiga distsiplinaarsüüteo eest, mille tõkestamiseks kohaldati tema suhtes distsiplinaarkinnipidamist, siis arvatakse distsiplinaarkinnipidamisel viibitud aeg distsiplinaararesti aja hulka. (10) Distsiplinaarkinnipidamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras.

(1) Distsiplinaarsüüteod on: 1) seadusestseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevateõigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning, nõuete javõi teenistusülesannete täitmata jätmine javõi nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. (2) Distsiplinaarsüüteo menetlemisel on Kaitseväel õigus töödelda kaitseväelase ja reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(1) Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude toimepanemine. (2) Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) distsiplinaartoimkond; 3) distsiplinaararest; 4) rahatrahv; 5) põhipalga vähendamine; 6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine; 7) tegevteenistusest vabastamine; 8) vabatahtlikust teenistusest vabastamine. (3) Distsiplinaarkaristus määratakse kirjaliku haldusaktiga.

(1) Distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjastkäskkirja kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. (2) Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. (3) Halduskohtunik kontrollib, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. (4) Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane vabastatakse viivitamata, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. (5) Vabastamise otsuse teinud ülem teavitab otsusest ja kaitseväelase distsiplinaararestist vabastamisest viivitamata halduskohut, Kaitseväe peainspektorit ja õiguskantslerit. (6) Kaitseväelasele hüvitatakse kahju riigivastutuse seaduses sätestatud korras.

(1) Sõjaseisukorra ajalVabatahtliku teenistuja võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohaldada kõiki käesoleva seaduse § 168 lõikes 2 sätestatud distsiplinaarkaristusi. (2) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem võib kõrvaldada tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohaltdistsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, viies ta ajutiselt teisele sõjaaja ametikohalekui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest. (3) Ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine palk. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, tema senine palk 50 protsendi ulatuses. (5) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem on kohustatud tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt vabastamisest teavitama palga kinnipidamiseks pädevat isikut viie tööpäeva jooksul ametikohalt vabastamisest arvates. (6) Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määral, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele 25 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse lõppemisest arvates. (7) Kui tegevväelane on kahtlustatavraske hooletuse tõttu või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib sõjaaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase üle viia teisele sõjaaja ametikohale senise palga säilitamisega. (8) Kui tegevväelastkui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik üle viia teisele sõjaaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametikohast tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikultvabatahtlikku teenistust jätkata.

(1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatanud isikul või tema volitatud isikul. (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus koguda distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid ja nõuda seletusi. (3) Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või et distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb algatada distsiplinaarjuurdlus. (4) Tulenevalt distsiplinaarsüüteo tehiolude keerukusest või distsiplinaarmenetluse tulemuse mõjust Kaitseväele või Kaitseliidule on Kaitseväe juhatajal õigus anda kaitseväelase suhtes tehtav distsiplinaarjuurdlus Kaitseväe põhimääruses sätestatud sõjaväepolitsei põhiülesannete täitmise eest vastutava struktuuriüksuse menetleda. (5) Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta viie tööpäeva jooksul. (6) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda kaitseväelaselt või muult isikult, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud (edaspidi tunnistaja), kirjalikku seletust distsiplinaarsüüteo kohta, ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma. Seletuse andmisest keeldumine on teenistusülesannete rikkumine, välja arvatud juhul, kui tunnistajalt nõutakse seletust tema enda, tema vanavanema, vanema, venna, õe, lapse, lapselapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase või abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanema, venna, õe või lapse teo kohta. (7) Distsiplinaarmenetluse käigus võib ametikohale nimetamise õigusega ülem distsiplinaarjuurdluse läbiviija ettepanekul kõrvaldada tegevväelase ametikohalt distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 137 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (8) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja dokumenteerimise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (9) Kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlusviiakse läbi viididistsiplinaarmenetlus, on pärast distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi. (10) Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis menetluse läbiviinud struktuuriüksuses või distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoha asukohas Kaitseväe juhataja kehtestatud korras.

Kaitseväelasel on õigus vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristus käesoleva seaduse §-s 214 sätestatud korras.

(1) Kaitseväelasel on keelatud teenistuse ajal tarbida alkoholi ning narkootilist ja psühhotroopset ainet ning viibida teenistuses alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega. (2) Ülem kõrvaldab kaitseväelase, kellel on alkoholi või narkootilise, psühhotroopse või muu sellesarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (edaspidi joobeseisund), teenistusülesannete täitmiselt kuni kainenemiseni. (3) Joobeseisundit kontrollitakse ning see tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. (4) Kaitseväelase joobeseisundi kontrollimise õigus on tegevväelasel, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval ametnikul ja politseiametnikul. Joobeseisundi tuvastamise õigus on politseiametnikul. (5) Tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel loetakse joobeseisundi kontrollimise päeval tegevteenistussuhe peatunuks käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 8 tähenduses ning selle päeva eest tegevväelasele palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid ei maksta. 6 (6) Ajateenistuse kestuse või tegevteenistussuhte peatumisest on kaitseväelase ülem kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama toetuse ning palga ja seadusega ettenähtud lisatasude kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust.

(1) Pensioni taotletakse, see määratakse ja seda indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast arvates, milleks on: 1) 2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse määramisetuvastamise päev; 3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või surnuks tunnistamise päev. (3) Kui kaitseväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud menetlusaluse isiku asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, tekib toitjakaotuspensionile õigus 12 kuu möödumisel nimetatud menetluse algatamisest. (4) 5 (5) Töövõimetuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul sellest päevastpüsiva töövõimetuse määramisest arvates. Kui toitjakaotuspensioni määramiseks on taotlus esitatud kuue kuu jooksul, määratakse pension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast. (6) Kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast. (7) Pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

TegevväelaseVabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatutseadust.