(1) Puudega lapse hooldajatoetus on 3-18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, riigieelarvest eelarveaastaks linna eelarvesse eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus. (2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda raske või sügava puudega lapse vanemal, eestkostjal või võõrasvanemal, kelle enda ja kelle puudega lapse elukohana on rahvastiku registri andmetel Narva-Jõesuu linn ja kelle tegelik elukoht on Narva-Jõesuu linnas ning kes elab puudega lapsega samal aadressil ning ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu. (3) Hooldajatoetus määratakse hooldajale, kui hooldusvajadusega lapse iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada sotsiaalteenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. (4) Hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust linnavalitsus.
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kehtiva puude raskusastme korral: 1) 3-16-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 300 krooni/ 19.17 eurot; 2) 16-18-aastase raske puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 240 krooni/ 15.34 eurot; 3) 16-18-aastase sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 400 krooni/ 25.56 eurot. 4) keskmise puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu makstakse hooldajatoetust erandjuhtudel vanema põhjendatud taotluse, lapse hooldusvajaduse hindamise akti ja linna sotsiaalkomisjoni otsuse alusel summas, mis on käesoleva määrusega sätestatud vastavalt puudega lapse vanusele. (2) Hooldajatoetust ei maksta 1) vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kellele on määratud raske või sügav puue ning vanemale, kes saab riiklikku pensioni või saab vanemahüvitist ning vanemale, kes elab hoolekandeasutuses või viibib haiglas hooldusravil ning vanemale, kes on piiratud teovõimega; 2) vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale kui laps õpib nõustamiskomisjoni otsuse alusel eri-vajadustega laste koolis ja ööbib õpilaskodus.
(1) Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse koos vajalike dokumentidega: 1) hooldaja kirjalik vormikohane avaldus (lisa 1); 2) taotleja isikuttõendava dokumendi ja lapse sünnitunnistuse koopia; 3) koopia lapse kehtiva puude määramist tõendavast dokumendist. Vanem kinnitab avaldusel oma allkirjaga mittetöötamist puudega lapse kasvatamise tõttu (2) Täiendavate dokumentidena esitatakse nende olemasolu korral: 1) eestkostja määramise kohtuotsuse koopia; 2) hooldatava rehabilitatsiooniplaani koopia; 3) nõustamiskomisjoni otsus. (3) Linnavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või doku¬mente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kuni kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist. (4) Toetuse taotluse läbivaatamisest on õigus keelduda, kui kümne tööpäeva jooksul taotluse esita¬-misest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud vajalikke dokumente.
(1) Toetuse määramisel aluseks on sotsiaaltöötaja poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise akt (lisa 2), hooldaja vastavus käesoleva korraga sätestatud tingi¬mustele ja linnavalitsuse korraldus hooldaja määramise või mittemääramise kohta. (2) Hooldusvajaduse hindamiseks võib kasutada sotsiaalministeeriumi soovitatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni poolt väljatöötatud puuetega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahendit. (3) Sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid. (4) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole. (5) Linnavalitsus teeb otsuse toetuse maksmisest või sellest keeldumisest 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. (6) Vajadusel võib linnavalitsus hooldusvajaduse hindamise läbiviimise ja hooldaja määramise aega pikendada, teavitades sellise vajaduse tekkimisest viivitamatult avaldajat. (7) Vajadusel võib linnavalitsuse sotsiaaltöötaja teha korduv kodukülastuse enne hooldaja määramist. (8) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse vajadusel.
(1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks. (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Toetus kantakse hooldaja arveldusarvele.
Hooldajatoetuse maksmine peatatakse linnavalitsuse korralduse alusel: 1) kui hooldaja asub tööle; 2) kui laps paigutatakse ajutiselt vähemalt üheks kuuks intervallhooldusele; 3) kui laps on suunatud õppima õpilaskoduga õppeasutusse.
(1) Toetuse maksmine lõpetatakse linnavalitsuse korralduse alusel: 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel; 2) hooldaja või hooldatava surma korral; 3) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel; 4) hooldaja ja hooldatava elama asumisega teise omavalitsusse; 5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele või asjaolu korral, mis välistab käesoleva korra kohase hooldajatoetuse maksmise. (2) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast on linnavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole. (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise või lõpetamise kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest. (2) Kui asjaoludest ei teatatud, siis on linnavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras.
(1) Isik, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide maavanemale või pöörduda halduskohtu poole. (2) Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Määrust rakendatakse 1. märtsist 2009.