(1) Narva- Jõesuu linna ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Narva-Jõesuu linnas.
(2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooniga seotud juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Narva-Jõesuu linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kinnitatud Narva-Jõesuu ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas toodud tähenduses.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule kasutatakse eeskirjas mõisteid järgmises tähendustes: 1) abonenttasu – tasu, mille mõiste on sätestatud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses; 2) arvestusperiood – veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta esitatakse kliendile arve; 3) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seade, nagu olmevesi jms, koht; 4) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 5) joogivesi – joogivesi Veeseaduse mõistes; 6) kontrollkaev – nõuetele vastav kanalisatsiooni vaatluskaev proovi võtmiseks kinnistult ärajuhitavast reo- ning sademeveest; 7) mõõdukaev – kaev, kus asub mõõdusõlm; 8) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 9) reovee kanalisatsioon – ehitised ja seadmed reovee ärajuhtimiseks; 10) sisendustoru – kinnistu veevärgi torustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 11) ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine või nende reo- ning sademevee ärajuhtimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond.
(3) Ühisveevärgi ja –-kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Reo- ning sademeveena käsitletakse reovett või sademevett eraldi või mõlemat koos.
(1) Ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub linnavolikogu otsusega tegevuspiirkonda määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale.
(2) Ühisveevärgist klientidele antava vee kvaliteet ja kvaliteedikontroll peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja.
(3) Ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse kinnistu omaniku või valdajaga.
(4) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale arvestades kehtiva seadusandlusega .
(5) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade alusel vastavalt teenuslepingule.
(6) Ühisveevärk on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 1) joogi- ja tuletõrjevee saamiseks; 2) ainult joogivee saamiseks.
(7) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 1) reovee kanalisatsiooni puhul reovee ärajuhtimiseks; 2) sademevee kanalisatsiooni puhul sademevee ärajuhtimiseks; 3) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul reo- ja sademevee ärajuhtimiseks.
(8) Ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb järgida Ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni seaduse kohaseid kitsendusi. Vee-ettevõtja loata, kaitsevööndis keelatud tegevuse eest, karistatakse õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses.
(9) Isikuid, kes on tekitanud ühisveevärgi ja
(1) Ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vaheliseks piiriks on vee-ettevõtja poolt määratud liitumispunkt. Nõuded liitumispunkti paigutusele esitatakse liitumistingimustes. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni oluline osa.
(2) Liitumispunkt määratakse lähtudes Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduse § 3 sättest.
(3) Veevärgil on liitumispunktiks peakraan ja kanalisatsioonil vaatluskaev (toru). Kui olemasoleval torustikul peakraan või vaatluskaev puudub, või see asub kinnistu piirist kaugemal kui üks meeter ning liitumispunkti asukoht ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt poolte vahel kokku lepitud teisiti, määratakse liitumispunkt kuni torustiku vajaliku ümberehituseni.
(4) Liitumispunkt fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on koos liitumislepingu ja liitumistingimustega teenuslepingu lahutamatu osa.
(5) Avalike teede, tänavate ja väljakute sademevee äravooluehitiste liitumispunkt määratakse opereerimislepingu lisana.
(6) Kinnistute piiride või hoonestuse muutmiseks detailplaneeringuta tuleb kliendil see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega tekib vajadus liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga ning kulud liitumispunktide või teiste veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks kannab detailplaneeringu omanik.
(7) Kinnistute piiride muutmisel detailplaneeringuga esitab vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise nõuded planeeringu läbivaatamisel ning vee-ettevõtja veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja ümberehitamise kulud kannab detailplaneeringu omanik.
(1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reo- ning sademevee ärajuhtimist ajutisteks tarvidusteks (ehituseks, kaubanduseks, kastmiseks) väljastatavate tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel eelneva liitumislepinguta. Tähtajalise veekasutuse tehniline lahendus tuleb eelnevalt kirjalikult kokku leppida vee-ettevõtjaga ning kõik tähtajalise veekasutuse tehnilise lahendusega kaasnevad kulud kannab klient. Tähtajalise veekasutuse või reo- ning sademevee ärajuhtumise tähtaeg ei või olla kauem kui 6 kuud arvates tähtajalise veekasutuse tehnilise lahenduse kooskõlastamise päevast vee-ettevõtja poolt.
(2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu alusel taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.
(3) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kohustused. Liitumispunktiks ajutiste torustike ja ühisveevärgi või –ühiskanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetorustiku ühinemiskohal peab olema sulgur ja tagasilöögiklapp. Liitumispunkti tehniline lahendus tuleb eelnevalt vee-ettevõtjaga kirjalikult kooskõlastada.
(4) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada omal kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti kui taotleja ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ning tehniliste normdokumentide ja eeskirjaga. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel tohib kasutada ainult nendeks töödeks vastavat õigust omavaid ettevõtjaid.
(2) Vee-ettevõtja nõudmisel klient on kohustatud esitama vee-ettevõtjale dokumendid, mis tõendavad, et kinnistu veevärk ja kanalisatsiooni oli ehitatud: 1) vastavateks töödeks luba omava firma poolt, 2) vastavalt õigusaktidele ja tehnilistele normdokumentidele (ehituspäevik, tööprojekt, teostusdokumentatsioon, torustiku survekatsetuse protokoll, tagasitäite tiheduse protokoll, veeanalüüs).
(3) Vee tagasivoolu vältimiseks kinnistu veevärgist ühisveevärki peab kinnistu veemõõdusõlme olema paigaldatud tagasilöögiklapp.
(4) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
(5) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.
(6) Klient on kohustatud: 1) hoidma ja kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni sellises korras, et need ei oleks ohuks kinnistul viibijatele, ei kahjustaks ühisveevärki või –-kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist teistele klientidele; 2) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks juurdepääsetavana ning sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul sellest teatama vee-ettevõtjale; 3) lubama kinnistu veevärgile paigaldada ja hooldada veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse vastavalt eeskirja §-s 18 ja §-s 19 toodule; 4) kinni pidama eeskirja § 15 ja § 16 kohastest nõuetest ärajuhitavale reoveele; 5) lubama vee-ettevõtjal võtta kinnistuvõrgust vee- ja reo- ning sademeveeproove ja tervisekaitse teenistusel veeproove; 6) hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad tuletõrje hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele; 7) jälgima liitumispunktide luukide ja ühisveevärgi tähissiltide seisundit, nende vigastustest ja kaotsiminekust teatama vee-ettevõtjale.
(7) Kinnistul on keelatud ühendused mis ohustavad veevärgi ja kanalisatsiooni tööd või nende kasutajaid. Keelatud ühendusteks loetakse: 1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest nii normaal kui alarõhu korral veevärgis; 2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita, jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja
(1) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurit ja hüdranti; 2) vee- ja reoveearvesti liitmikut ning arvesti elektritoite ja –-ülekandesüsteemi; 3) kinnistu veevärgi ning kanalisatsiooni sisendus- ja väljund torustikkuväljundtorustikku; 4) trassi ühendused mis võimaldavad veevõttu enne veearvestit.
(2) Plommide paigaldamine vormistatakse kahepoolse aktiga millega klient vastutab plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kaotsiminekust ja rikkumisest.
(3) Kliendil on keelatud ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni juurde kuuluvate ning kinnistuvõrkudel plommitud sulgurite omavoliline avamine või sulgemine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhtudel.
(4) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.
(5) Eemaldatud plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient.
(1) Vee-ettevõtjal on õigus klienti eelnevalt kirjalikult hoiatades, kuid mitte varem kui kahe nädala möödumisel hoiatusest, katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine kui klient: 1) on viivitanud veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve või muude maksekohustuste tasumisega üle kahe nädala, alates maksetähtaja saabumisest; 2) ei võimalda kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimist, veearvesti hooldust või vee- ja reoveearvesti näitude lugemist, plommimisi kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil ning võtta vee ja reo- ning sademevee proove; 3) ei ole täitnud eeskirjast tulenevaid vee-ettevõtja või volitatud isiku tähtajalisi ettekirjutusi; 4) ei ole taganud reo- ning sademevee ärajuhtimise nõuetest või liitumistingimuste kohasest veetarbimise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise hulgast ning nõuetest kinnipidamist; 5) ei ole täitnud eeskirja § 5 lõike 6 kohast nõuet või ei ole kinni pidanud teostustähtajast.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine: 1) omavolilise veevõtu või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul; 2) kinnistu veevärgist või kanalisatsioonist lähtuva ühisveevärki või –-kanalisatsiooni ohustava reostuse ja/või hüdraulilise löögi tekitamise korral; 3) lekke ilmnemisel sisendustorust.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel tegutsemisel ei ole rikkumise või puuduse kohta vormistatud akti üleandmisega klienti katkestamise põhjusest teavitatud tuleb klienti katkestamise põhjustest esimesel võimalusel kirjalikult teavitada.
(4) Veeandmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine taastatakse peale katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude ning võimalike hüvitiste tasumist kliendi kirjaliku taotluse alusel. Omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt kliendi kinnistule vee andmise ja reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.
(6) Vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt vastavate teenuste eest arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud.
(1) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkemisel teostab klientide veega varustamist või reo- ning sademevee ärajuhtimist vee-ettevõtja lähtudes linnavalitsuse poolt antud korraldustest ja operaatorlepingus kokku lepitust.
(2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuste korral remonttööde tõttu tagab vee-ettevõtja mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt 10 tunni pärast, ajutise veevõtu võimaluse klientide esmasteks vajadusteks.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud hoidma oma kodulehel informatsiooni plaanitavatest veekatkestustega seotud remonttöödest. Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest veeandmise ja reo- ning sademevee vastuvõtu piiramistest või katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult vähemalt viis päeva enne tööde algust. Avariiliste tööde puhul teavitatakse kliente tööde alustamisest koheselt. Kirjalikuks teavitamiseks loetakse ka vastavate kleepsude paigaldamist klientide kinnistutele hästinähtavatele kohtadele (väravad, uksed, postkastid jne).
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohastest teavitustest mittekinnipidamise korral vastutab vee-ettevõtja plaaniliste remonttööde puhul kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.
(5) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see toimus vääramatu jõu tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni hooldus- või remonttööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile kahjustusi või ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulud.
(6) Teede või tänavate pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumiste korral tähistab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega ja likvideerib purunemise või vajumise kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.
(1) Omavoliliseks veevõtuks või reo- ning sademevee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit mil: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 9 lõikes
(4) sätestatud juhud; 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on rikutud või eemaldatud; 5) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 6) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, väljaarvatud eeskirja § 4 lõikes 4 sätestatud juhul; 7) vee-ettevõtja loata fekaalide ja sadevett purgimine või juhtimine ühiskanalisatsiooni, vaatlus- või muu kaevu kaudu.
(2) Omavolilise veekasutamise või reo- ning sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja rikkumist määratleva akti.
(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.
(2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavad ained; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke aineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.
(3) Ärajuhitava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 25o C25 oC.
(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti ja tootmisjäätmeid.
(5) Reovee ärajuhtimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.
(6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ühiskanalisatsiooni ohustavat reostust, mille kohta pole kehtestatud piirväärtusi või see pole lubatud teenuslepinguga. Sellise reostuse leidmisel kliendi reo- või sademeveest võib vee-ettevõtja seda käsitleda ühiskanalisatsiooni ohustavana.
(7) Avariijuhtudest mis põhjustasid ärajuhitava reo- ning sademevee reostusnäitajate tõusu või täiendavate, kanalisatsioonirajatistele, inimesele või keskkonnale ohtlike reoainete sattumist ühiskanalisatsiooni on klient kohustatud viivitamatult teatama juhtumist vee-ettevõtjale ohutusmeetmete rakendamiseks.
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused on järgmised: NrJrk.nr Reoained Mõõt-ühik Lubatud väärtus, SG 0 SG 1. SG 2 SG 3 Piirväärtus (LPK) 1 KHT(hapniku keemiline tarbimine) mg/l <208 208-440 441-770 771-1100 1100 2. BHT7 (hapniku bio-keemiline tarbimine) mg/l <95 95-200 201-350 351-500 500 3. Heljum (HA) mg/l <89 89-100 101-110 111-120 120 4. Üldlämmastik (N) mg/l <
(1) Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.
(2) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.
(1) Kliendil on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja on võimalik kasutada olemasolevaid ühendustorusid ja vee- ja kanalisatsiooni varustuse süsteemid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise taastamise kulud ja abonenttasud lepingu lõpetamisest möödunud aja eest.
(2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja –-kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuseid kasutada, tuleb sõlmida liitumisleping.
(1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu linnavolikogu 13[Käesolevast tekstist välja jäetud.04.2000.a. määrusega nr 19 kinnitatud Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.]
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.