Redaktsioonide võrdlus

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) vara – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu; 2) kohustis – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse; 3) omakapital – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist; 4) tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali; 5) kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed; 6) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti finantsaruandluse standard – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täpsustab käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend); 8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad raamatupidamist, ja üldtunnustatud finantsaruandluse standardid; 9) üldtunnustatud finantsaruandluse standardid – Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl International Financial Reporting Standards), väikese ja keskmise suurusega ettevõteteettevõtja (edaspidi VKE) rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS for SMEs – ingl International Financial Reporting Standard for Small and Medium-sized Entities), Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Rahvusvahelise Avaliku Sektori Arvestusstandardi Nõukogu (International Public Sector Accounting Standards Board (IPSASB)) kinnitatud rahvusvahelised avaliku sektori finantsarvestuse standardid (IPSAS – ingl International Public Sector Accounting Standards) ja muud analoogsed standardid; 9¹) Euroopa kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid (ESRS – ingl European Sustainability Reporting Standards), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76) artikli 29b lõike 1 alusel; 9²) Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid VKE jaoks (ESRS for SME – ingl European Sustainability Reporting Standards for small and medium-sized undertakings), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 alusel; 9³) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid – Rahvusvaheliste Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB – ingl International Sustainability Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised kestlikkusaruandluse standardid (IFRS S – ingl IFRS Sustainability Disclosure Standards), Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI – ingl Global Reporting Initiative) kinnitatud kestlikkusaruandluse standardid ja muud analoogsed kestlikkusaruandluse standardid, arvestades Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardite samaväärsust käsitleva rakendusakti nõudeid; 10) 11) tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); 12) kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); 13) majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum; 14) mikroettevõtja – osaühingraamatupidamiskohustuslane, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustelearuandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku kuni 175450 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest; 15) väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühingraamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületadakaks ei ületa järgmisi tingimusinäitajaid: varad kokku 47 500 000 000 eurot, müügitulu 8aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest; 16) keskmise suurusega ettevõtja – Eestis registreeritud äriühingraamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületadakaks ei ületa järgmisi tingimusinäitajaid: varad kokku 2025 000 000 eurot, müügitulu 40tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest; 17) suurettevõtja – Eestis registreeritud äriühingraamatupidamiskohustuslane, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurotkes ei ole mikroettevõtja, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimestväikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja; 18) väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäevaaruandekuupäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 15 nimetatud tingimusi; 19) keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike konsolideerimisgrupp ja kelle aruandeaasta bilansipäevaaruandekuupäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 16 nimetatud tingimusi; 20) suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad käesoleva paragrahvi punktis 17 toodud tingimusikes ei ole väike ega keskmise suurusega konsolideerimisgrupp.

(1) Masintöödeldava algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse kokku tehingupartnerite vahel, kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti. Tehingupartneri puudumisel määrab masintöödeldava algdokumendi vormingu kindlaks raamatupidamiskohustuslane. (2) Masintöödeldava algdokumendi käitlemisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus, riigi julgeolek ning ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kes soovib, et talle esitatakse üksnes masintöödeldavaid arveid (edaspidi e-arve), või e-arvete käitlemise teenuse osutamiseks temaga asjakohase lepingu sõlminud isik edastab selle kohta info äriregistrile. Äriregister märgib raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve käitleja tunnuse või muu e-arve vastuvõtu kanali andmetega. (4) 5 (5) 6 (6) 7 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase standardi kasutamises. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 nimetatud nõudeid ei pea kohaldama, kui: 1) masintöödeldav algdokument esitatakse julgeolekuasutusele; 2) masintöödeldav algdokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet; 3) masintöödeldava algdokumendi andmetele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus; 4) masintöödeldava algdokumendi vormingu ja esitamise kohta on seaduse või selle alusel antud määrusega ette nähtud käesolevas seaduses sätestatust erinev kord. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1−–3 nimetatud juhtudel lepitakse algdokumendi vorming ja esitamise tingimused kokku tehingupartnerite vahel. (10) 11 (11)

(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. (3) Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. (4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1−–4 nimetatud dokumente ja andmeid säilitatakse masintöödeldavalt. Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus ja tõendusväärtus peavad olema tagatud kogu säilitustähtaja jooksul. Dokumente ja andmeid võib säilitada muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole dokumentide ja andmete masintöödeldavalt säilitamise võimalust ning selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

(1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. (2) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. (3) Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. (4) Riigi, samuti riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta.

(1) Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavad aruandevormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, määrates kindlaks ka taksonoomia standardi, elemendid ja taksonoomia haldaja. (2) 3 (3) Raamatupidamiskohustuslane lähtub majandusaasta aruande ja lõpparuande ning nendega koos esitatavate dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud taksonoomiast ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest. (4) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis raamatupidamiskohustuslane on seaduses sätestatud korras esitanud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega. (5) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik võib raamatupidamiskohustuslaselt nõuda taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, kui: 1) andmeid nõutakse enne, kui raamatupidamiskohustuslane on andmed registrile esitanud ja kui registrile majandusaasta aruande esitamiseks sätestatud tähtaega ei ole võimalik ära oodata; 2) andmeid nõutakse registrile esitatud andmetega võrreldes erineva perioodi kohta ja kui registrile esitatud andmetest ei ole võimalik soovitud andmeid mõistlikult tuletada; 3) nõutavate andmete mõisted ei ole taksonoomia elementide mõistetega identsed ja kui taksonoomia elementide andmetega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. 5 (5¹) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik võib andmete esitamisega kaasneva halduskoormuse vähendamise eesmärgil võimaldada raamatupidamiskohustuslasel esitada majandusaasta aruandes ning sellega koos esitatavates dokumentides avaliku sektori andmebaasides ristkasutatavaid andmeid. (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse, Eestis registreeritud avalik-õigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandele, filiaali aruandele ning välismaa äriühingu aruandele, mille esitab filiaali juhataja registrile avaldamiseks. (7) Käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei pea lähtuma raamatupidamiskohustuslane, kes korraldab oma raamatupidamist käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel või kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse tähenduses finantsteenuste osutamine või kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande.

(1) Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. 2 (2¹) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (edaspidi lühendatud raamatupidamise aastaaruanne). 2 (2²) Mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. 2 (2³) Väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. (3) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. (4) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest. (5) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes).

(1) Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). (2) Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). (3) Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab kasutama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemidest. Raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub käesoleva seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest, võib esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjeid kasvavas likviidsuse järjekorras. 3 (3¹) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. 3 (3²) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes võibvõivad mikro- ja väikeettevõtja esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. 3 (3³) Suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes lähtub käesoleva seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest, peab esitama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande asemel raamatupidamise aastaaruande lisades. (34) Käesoleva seaduse § 141 lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemist ja lisas 2 esitatud ühest kasumiaruande skeemist, võib: 1) esitada bilansikirjete alaliigendusi bilansi asemel lisades; 2) avaldada ebaolulisi bilansi ja kasumiaruande kirjeid summeeritult, lähtudes olulisuse printsiibist; 3) täpsustada bilansi ja kasumiaruande kirjete nimetusi; 4) lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi või kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. (4) Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades esitatutest erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Nimetatud skeemi valikul tuleb muu hulgas lähtuda käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud raamatupidamise aastaaruande eesmärgist ning vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate õigusaktide nõuetest.

(1) Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu ja olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna); 5) töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse § 251 lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa; 6) ülevaate aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt raamatupidamiskohustuslasele mitteturutingimustel eraldatud vahenditest, sealhulgas saadud riigiabist, ja nende kasutamisest; 7) sihtasutusest raamatupidamiskohustuslase soodustatud isikute nimekirja või viite allikale, kui see teave on avalikust allikast kättesaadav; 8) mittetulundusühingust raamatupidamiskohustuslase liikmete arvu füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa; 9) muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise aastaaruande lisas ülevaate aruandeaastal arvestatud audiitorettevõtja kliendilepingu tasude suurusest, jaotatuna: 1) auditi tasudeks; 2) ülevaatuse teenuse tasudeks; 3) muude kindlustandvate teenuste tasudeks; 4) seonduvate teenuste tasudeks; 5) muu äritegevuse, sealhulgas maksunõustamisteenuse tasudeks. (3) Väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt: 1) teabe selle kohta, et tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega ja et see on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga; 2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted; 3) õiglases väärtuses kajastatavate bilansikirjete hindamise olulised eeldused ning nende kirjete saldode muutuste analüüsi; 4) bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma; 5) tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks); 6) kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse; 7) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused; 8) erandliku tulu ja kulu kirje, mis on harvaesinevas suuruses või laadis, summa ja olemuse; 9) nende pikaajaliste kohustiste summa, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat; 10) materiaalse ja immateriaalse põhivara muutuste kirjelduse rühmade kaupa (soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ning jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud, müüdud ja üle kantud põhivara; perioodi kulum ja muud muutused); 11) olulised sündmused pärast bilansipäevaaruandekuupäeva; 12) oluliste bilansis kajastamata tehingute olemuse ja ärilise eesmärgi kirjelduse; 13) keskmise töötajate arvu; 14) selle konsolideerimisgrupi, kuhu väikeettevõtja kuulub, konsolideeritud finantsaruandeid koostava konsolideeriva üksuse nime ja registrijärgse asukoha. (4) Mikroettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 6 ja, 7 ja 13 ning § 24 lõikes 510 nimetatud teabe. (5) Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardile. (6) Kui tegevjuhtkond jõuab järeldusele, et Eesti finantsaruandluse standardi järgimisest ei piisa raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamiseks, tuleb raamatupidamise aastaaruande lisas anda informatsiooni, mis on vajalik asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni saamiseks. (7) Kui Eesti finantsaruandluse standardi mõne sätte järgimine takistab raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamist, on sellest sättest lubatud kõrvale kalduda, selgitades raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavaid arvestuspõhimõtteid kirjeldavas lisas kõrvalekaldumise põhjuseid. 8 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandele.

(1) Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 2 ja 4 nimetatud kestlikkusaruande koostaja peab märgistama oma tegevusaruande, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 8 kohaselt avalikustatava teabe, kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), täpsustatud elektroonilise aruandlusvorminguga. (2) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande heakskiitmisega kinnitavad tegevjuhtkondja muude asjakohaste dokumentidega kinnitatakse, osanikud või füüsilisest isikust ettevõtjaallkirjastatakse ja esitatakse äriregistrile äriseadustikus ning selle alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud korras. Majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile kinnitavad tegevjuhtkonna liikmed majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostation koostatud kooskõlas käesoleva seaduse §-des 17 lõikes 1ja 24 nimetatud finantsaruandluse standardigaasjakohaste aruandlusstandarditega ning et see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta võija annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni. (23) Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks. (3) Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta Majandusaasta aruande allkirjastab viivitamata pärast selle heakskiitmist vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. (4) Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea sellele lisama e-allkirja. Erandit ei kohaldata auditeeritava majandusaasta aruande puhul.

(1) Filiaalile, kes on kohustatud esitama äriregistrile filiaali aruande, kes koostab oma majandusaasta aruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja kelle näitajatest mitte ükski või vaid üks ületab aruandeaasta bilansipäevalaruandekuupäeval käesoleva seaduse § 3 punktis 15 nimetatud tingimusi, kohaldatakse käesolevas seaduses väikeettevõtja kohta sätestatut. (2) Filiaal, mille kohta ei pea koostama majandusaasta aruannet, lähtub oma raamatupidamise korraldamisel käesoleva seaduse §-dest 1–12 ja § 31 lõigetest 7–10.

(1) Suurettevõtja ning audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud äriühingust avaliku huvi üksus, kes tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19), artikli 41 tähenduses, esitab majandusaasta aruande lisana lepinguriigi või mittelepinguriigi (edaspidi kolmas riik) valitsussektori üksustele tehtud maksete aruande. (2) Valitsussektori üksustele tehtud maksete aruandes tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 43 nõutud informatsioon. (3) Suure konsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi, kuhu kuulub äriühing, mis on avaliku huvi üksuseks audiitortegevuse seaduse § 13 tähenduses, konsolideeriv üksus esitab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande lisana valitsussektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruande, kui mõni grupi üksustest tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 44 lõike 1 tähenduses. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamiskohustuslane ei pea esitama valitsussektori üksusele tehtud maksete aruannet, kui tema tehtud maksed kajastuvad liikmesriigi konsolideeriva üksuse koostatud valitsussektorile riigieelarve seaduse § 2 tähenduses tehtud maksete konsolideeritud aruandes. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded loetakse täidetuks raamatupidamiskohustuslasel, kes esitab majandusaasta aruande lisana valitsussektorile tehtud maksete aruande, mis on koostatud kolmanda riigi nõuete kohaselt, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklites 43 ja 44 sätestatuga. (6) Valitsussektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruanne peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklites 43 ja 44 nimetatud informatsiooni iga konsolideerimisgruppi kuuluva mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegeleva konsolideeritava üksuse kohta. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada valitsussektori üksusele tehtud maksete aruandele esitatavad täpsustatud nõuded.

(1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 7 sätestatud kohustust rakendatakse 2017Kui konsolideerimisgrupi esmane emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi poolt liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, kelle käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viiest viimasest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 16. juulistjaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 7 nimetatud isikud on kohustatud vastu võtma sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastavaid arveid alates 2017. aastalõikes 1. märtsist ja e-arveldamise nimetatud kestlikkusaruandes võib esitada Euroopa standardile vastavaid arveid arvates 18 kuu möödumisest selle standardiParlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe vaid liikmeriigis asutatud tütarettevõtja kohta käiva viite avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. (3) Riigi Infosüsteemi Amet jätkab dokumendivahetuskeskuse kaudu e-arvete edastamist avaliku sektori asutustele vastavalt nendeKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruanne koostatakse ja arveid vahendavate eraõiguslike isikute vahel sõlmitud lepingutele, kuni e-arvete saajad on sõlminud lepingu e-arveid edastava eraõigusliku isikuga või kasutusele võtnud uue X-tee dokumendivahetusprotokolliavaldatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile. (4) Rahandusministeerium analüüsib 2021. aasta 1. oktoobriks käesolevas seadusesKäesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud regulatsiooni mõju masintöödeldavate algdokumentide kasutamisele ning vajaduse korral esitab ettepanekud õigusaktide muutmisekserandi kohaldamisel käsitatakse konsolideeritud kestlikkusaruannet konsolideerimisgrupi aruandena. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks käesoleva seaduse § 3 punktis 93 nimetatud standarditele.

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2003 või hiljem, ja riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2004 või hiljem. Majandusaasta aruanded varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, mis kehtis enne käesoleva seaduse jõustumist. Riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi valitseva mõju all olev avalik-õiguslik juriidiline isik viivad 2003. aasta majandusaasta aruande koostamisel bilansikirjete saldod vastavusse alates 2004. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavate arvestuspõhimõtetega. Seoses üleminekuga konsolideeritud aruannete koostamisele on riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi valitseva mõju all oleva avalik-õigusliku juriidilise isiku 2003. ja 2004. aasta majandusaasta aruannetes lubatud konsolideerimisest tulenevad hälbed, mille kohta tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada vastav selgitus. 1 (1¹) 1 (1²) Vabariigi Valitsus võib määrusega kindlaks määrata asutused ja avalikke ülesandeid täitvad isikud, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 141 lõikes 4 nimetatud keeldu kuni kahe aasta jooksul arvates keelu kehtestamisest. Vabariigi Valitsus võib määrusega eelnimetatud üleminekuaega lühendada. 1 (1³) Käesoleva seaduse § 141 lõiget 7 kohaldatakse 2012. aasta 1. jaanuarist. (2) Käesoleva seaduse § 17 lõige 2 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2005 või hiljem. (3) Käesoleva seaduse § 46 punkt 8, § 47 punktid 1–4, 6 ja 7, §-d 49–52, § 54 ning § 55 punktid 1 ja 2 jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. (4) Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 3, § 29 lõigete 1 ja 4, § 30 lõigete 2 ja 3 sätteid enne 2005. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis ning § 4 punkti 1, § 6 lõike 2, § 7 lõike 4, § 9, § 11 lõike 1, § 12 lõike 5, § 14 lõike 1, § 15 lõike 2, § 20 lõike 3, § 23 lõike 1, §-de 24–26, § 28 lõike 3, § 31 lõike 2 punkti 8, lisa 1, lisa 2 ja lisa 3 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis. (5) Käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punkti 1 ja seaduse lisa 3 lõiget 4 kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2008. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (6) Käesoleva seaduse § 15 lõige 2, § 242, § 28 lõige 1, § 30 lõige 2 ja § 312 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem. (7) Käesoleva seaduse § 23 ei kohaldata majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem. (8) Aruandeperioodidele, mis algasid 2010. aasta 1. jaanuaril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-de 37 ja 38 sätteid enne 2010. aasta 15. novembrit kehtinud redaktsioonis. (9) Käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele. (10) Käesoleva seaduse § 242 lõike 4 ja § 312 lõike 4 redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (11) Käesoleva seaduse §-de 37 ja 38 redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (12) Aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 31. detsembril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse toimkonna juhendeid enne 2017. aasta 1. jaanuari kehtivas redaktsioonis. (13) Aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse toimkonna juhendeid 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem kehtivas redaktsioonis. (14) Käesoleva seaduse § 35 redaktsiooni, mis jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele. (15) Toimkonna juhendid ja üldeeskiri tuleb viia käesoleva seaduse § 3 punktide 1−–5 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga kooskõlla 2017. aasta 1. jaanuariks. (16) Käesoleva seaduse § 141 lõike 6 ja § 44 muudatused, mis jõustuvad 2021. aasta 31. detsembril, kohalduvad pärast muudatuste jõustumist algavale majandusaastale. (17) Käesoleva seaduse § 3 punkte 14–17 kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (18) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse sellise äriühingust suurettevõtja ja sellise suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (19) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2027. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (20) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse sellise VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (21) Käesoleva seaduse §-des 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruande koostamise kohustust kohaldatakse järgmiste äriühingute aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem: 1) kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE; 2) väike ja mittekeerukas finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses, kes on suurettevõtja või audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksusest VKE. (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud raamatupidamiskohustuslased lähtuvad käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud kestlikkusaruande koostamisel § 3 punktides 91 ja 92 nimetatud kestlikkusaruandluse standarditest. (23) Käesoleva seaduse § 25 lõiget 4 kohaldatakse majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (24) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 7–10 kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.