Paldiski linna põhimääruses sätestatakse Paldiski linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, aga samuti Paldiski linna sümbolid ja nende kasutamise kord.
(1) Paldiski linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida Paldiski linna elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, säästva arengu põhimõtetest ning arvestades Paldiski linna arengu iseärasusi. (2) Paldiski linna omavalitsuse esinduskogu on Paldiski Linnavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad Paldiski linna hääleõiguslikud elanikud. (3) Paldiski linna omavalitsuse täitevorgan on Paldiski Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), mille moodustab volikogu. (4) Asjaajamiskeeleks Paldiski linna omavalitsusorganites ja nende struktuurüksustes on eesti keel.
(1) Paldiski linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega ja muude isikutega. (2) Paldiski linna ülesandeks korraldada oma linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, aga samuti korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, koolide, huvialakooli, raamatukogu, muuseumi, spordibaaside, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. (3) Kulud lõikes 2 näidatud ülesannete täitmise osas kaetakse Paldiski linna eelarve vahenditega või seaduses sätestatud juhtudel kaetakse kulud kas riigieelarvest või muudest allikatest.
(1) Paldiski linna omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. (2) Volikogu valib volikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse, rahvakohtunikke jt esindajad seaduste alusel ja volikogu määratud korras. (3) Paldiski linn võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohalike omavalitsuste liitudesse.
(1) Paldiski linna, kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, esindavad: 1) volikogu; 2) volikogu esimees; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. (2) Volikogu esindab linna: 1) volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga ja selle struktuuridega; 3) suhetes parteidega (erakondadega) ning ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 4) suhetes Vabariigi Valitsusega. (3) Linnavalitsus esindab Paldiski linna: 1) linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) tehingute tegemisel füüsiliste- ja juriidiliste isikutega; 3) suhetes Vabariigi Valitsusega. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel esindab Paldiski linna volikogu esimees. Juhul, kui tal ei ole võimalik esindust teostada või ei ole see otstarbekas, määratakse volikogu otsusega Paldiski linna esindama mõni teine volikogu liige. (5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel esindab Paldiski linna linnapea. Juhul, kui tal ei ole võimalik esindust teostada või ei ole see otstarbekas, määratakse linnavalitsuse korraldusega Paldiski linna esindama mõni teine linnavalitsuse liige. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikutel on õigus esindada linna volikirjata. (7) Paldiski linna võivad esindada ka käesolevas paragrahvis nimetamata isikud, kes esindavad linna vastava esinduse sisu ja mahtu sätestava volikirja alusel.
(1) Paldiski linna sümbolid on tema ajalooline vapp ja lipp, mille kirjeldus on kehtestatud volikogu poolt järgmiselt: 1) Hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, müüritud, alt lainelõikelised sadamamuulid. Parempoolsel muulil on punane torn. Sinisel lainelõikelisel vapitüvel on võrdsete vahedega kuus hõbedast lainelõikelist varrast, neist ülemine eraldab muulid vapitüvest; 2) Paldiski linna vapi laiuse ja kõrguse suhe on 7:9; 3) Paldiski linna lipul on kujutatud sinisel põhjal kahte paralleelset valget horisontaaltriipu laiusega 1/9 ning vahekaugusega 1/9 osa lipu laiusest; 4) Paldiski linna lipu mõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. (2) Paldiski vappi võib kasutada volikogu, linnavalitsuse ja tema allasutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. (3) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtude võib kasutada linna vappi ainult linnavalitsuse loal. Linnavalitsuse poolt Paldiski vapi kasutamiseks loa andmise korra ja selle eest võetava tasu määramise alused kehtestab volikogu. (4) Paldiski lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Paldiski lipp asub lippude poolt vaadatuna riigilipust ja teiste riikide lippudest vasakul.
(1) Paldiski linna elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastiku registri järgi on Paldiski linn. (2) Paldiski linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele.
Paldiski linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Paldiski linna aukodaniku nimetuse. Linna aukodaniku nimetuse annab volikogu vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud Paldiski linna aukodaniku statuudile.
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadusest, volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest ning elanike vajadustest ja huvidest. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse mõistes. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, volikogu kehtestatud määrades ja korras. (9) Volikogu liikme volituste peatumisel astub tema asemele seaduses sätestatud juhtudel volikogu asendusliige. Volikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõpevad.
(1) Volikogu ainupädevuses on "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" §22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal ja teistel isikutel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud juhtudel. 1 (1¹) Eelnõu, mis ei ole algatatud linnavalitsuse poolt, tuleb enne volikogu istungil arutamist esitada linnavalitsusele seisukoha saamiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. (3) Volikogul on õigus linna territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi, mis viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale.
(1) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis viie tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Paldiski Linnaraamatukogus ja Paldiski linna veebilehel. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid võib avalikustada lisaks linnavalitsuse kantseleile seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus või/ja volikogu otsusel ajalehes. (3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad nende teatavakstegemisest.
(1) Linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, samuti linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust, kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule, saada seaduses ettenähtud korras oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavalitsuse kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata ühe kuu jooksul või sama aja jooksul volikogu istungil.
(1) Linnavolikogu töötab täiskoguna ning tema töövormiks on istung. Volikogu tööorganid on volikogu alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (2) Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavalitsuse- ja volikogu kantselei.
(1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Paldiski linna vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogul on vähemalt üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Volikogu esimees teavitab volikogu aseesimeest oma äraoleku kestvusest. (3) Aseesimehe tööülesanded otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 piires volikogu esimees. Aseesimees täidab talle ka muid volikogu õigusaktidega ja seadusega pandud ülesandeid.
(1) Volikogu uue koosseisu istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja ja volikogu esimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimehe tagasiastumisel, umbusaldamisel või muudel juhtudel, kui volikogu istungit juhatab esimehe asendaja, korraldab uue volikogu esimehe valimise volikogu poolt kinnitatud häälte lugemise komisjon ning valimise tulemused kinnitab volikogu oma otsusega. (2) Volikogu valib volikogu esimehe oma liikmete hulgast, salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolme liikmeline häälte lugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häälte lugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui volikogu esimehe kohale esitatud kandidaat või kandidaadid ei saanud valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust, siis esitatakse samal istungil koheselt uus kandidaat või kandidaadid ning viiakse läbi volikogu esimehe kordusvalimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (7) Kandidaadi või kandidaatide valituks mitteosutumine ei ole takistuseks nende ülesseadmisel kordusvalimistel. (8) Kui ka kordusvalimistel ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis viiakse uued volikogu esimehe valimised läbi järgmisel volikogu istungil. (9) Volikogu aseesimehe valimine toimub peale volikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvi lõigetes 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 sätestatud korras.
(1) Volikogu alalised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Kohustuslikult moodustab volikogu revisjonikomisjoni. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (2) Enne komisjoni moodustamist otsustab volikogu komisjoni nimetuse, arvulise koosseisu ja määratleb tegevusvaldkonna. (3) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. (Paldiski LVK 10.01.2010 määrus nr 1, jõustus 24.01.2010) (4) Volikogu komisjoni esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse vähemalt kolme liikmeline häälte lugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häälte lugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Volikogu komisjoni esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. (8) (Kehtetu - Paldiski LVK 10.01.2010 määrus nr 1 - jõustus 24.01.2010). (9) Komisjoni liikmed (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse volikogu poolthääleenamusega komisjoni esimehe ettepanekul.
(1) Komisjon koostab ja valmistab ette volikogu õigusaktide eelnõud, vastavalt oma tegevusvaldkonnale, annab nende suhtes arvamusi ja vastab arupärimistele. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele, mis lisatakse komisjoni arvamusele. (2) Komisjonil on õigus saada linnavalitsuselt ja tema hallatavatelt asutustelt tema tööks vajalikku teavet ja dokumente. (3) Komisjon võib volikogu istungil esitada motiveeritud taotluse õigusakti eelnõu võtmiseks komisjoni menetlusse. Taotluse rahuldamise korral lülitatakse eelnõu kõige varem volikogu järgmise korralise istungi päevakorda. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. (5) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni vanim liige. (Paldiski LVK 10.01.2010 määrus nr 1 - jõustus 24.01.2010) (6) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeerib komisjoni kokkukutsuja komisjoni liikmeid vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku algust ning vajadusel esitatakse tutvumiseks õigusaktide eelnõud. (7) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest (s.h komisjoni koosoleku juhataja). (8) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollija määrab komisjoni juhataja. (10) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning see tehakse teatavaks linnavolikogu istungil vastava küsimuse arutelul. (11) Komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni vanim liige (Paldiski LVK 10.01.2010 määrus nr 1 - jõustus 24.01.2010): 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni tööplaanid ja koosolekute päevakorra projektid; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise ja protokollide vormistamise eest.
(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast vastavalt käesolevas põhimääruses volikogu komisjoni esimehe valimiseks sätestatud korrale. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teostab linnavalitsuse tegevuse kontrollimist oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjoni liige ei tohi kontrolli teostamise ajal häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(1) Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt nelja liikmeline rühm võib end registreerida volikogu fraktsioonina. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. (2) Fraktsioon valib endale esimehe. Soovi korral võib fraktsioon valida ka aseesimehe. (3) Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada linnavolikogu määruste ja otsuste projekt. (5) Volikogus esitab fraktsiooni seisukohad selle esimees või fraktsiooni volitatud esindaja. (6) Fraktsiooni kuulumine ei võta volikogu liikmelt õigust esineda volikogus ka iseseisvalt.
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Volikogu istungit ei saa katkestada. (3) Volikogu istungist osavõtt registreeritakse istungi juhataja juures istungi alguses. Linnavolikogu liige loetakse istungilt lahkunuks, kui ta on oma lahkumise istungi juhataja juures registreerinud. (4) Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta. (5) Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu istungi käik protokollitakse. Lisaks protokollile võib istungist teha helisalvestuse, mida säilitatakse linnakantseleis vajaduse möödumiseni. Linnakantselei tagab istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (2) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht, päevakord ning arutusele tulevad küsimused koos määruste ja otsuste eelnõudega tehakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit volikogu liikmetele teatavaks elektrooniliselt. Paldiski Linnavalitsus tagab 7 (seitsme) päeva jooksul alates volikogu liikme volituste algusest igale volikogu liikmele tema volituste ajaks isikliku elektroonilise posti aadressi [email protected]. (3) Määruste ja otsuste eelnõud vormistatakse eelnõu esitaja poolt digitaalselt teksti – ja/või tabeltöötlusprogrammi dokumendina. Paberkandjal eelnõusid volikogu liikmetele välja ei trükita.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (3) Sõnavõtud on volikogu istungil ajaliselt piiratud järgnevalt: 1) ettekanne ei tohi ületada 15 minutit; 2) kaasettekanne ei tohi ületada 10 minutit; 3) puldist sõnavõtt ei tohi ületada 5 minutit; 4) kohalt sõnavõtt ei tohi ületada 2 minutit. (4) Istungi juhataja võib ettekandjale või kaasettekandjale anda loa ületada käesolevas paragrahvis nimetatud ajalimiite, aga ainult enne neile sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda või katkestab sõnavõtu. (5) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühes päevakorrapunktis antakse ühele linnavolikogu liikmele küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna kuni kaks korda. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavalitsuse või komisjoni liikmele. (6) Sõnavõtusoovist annavad saadikud märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (7) Samas päevakorrapunktis ühele linnavolikogu liikmele üle ühe korra sõna ei anta. See piirang ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. (8) Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja. (9) Kui on ka teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile 2 korda järjest sõna ei anta. (10) Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Eelnõude saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu lihthäälteenamusega. (11) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu volikogu menetlusest välja. Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu esitaja. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. (12) Enne eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. (13) Muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude kohta esitatakse kirjalikult. (14) Istungi juhatajal on õigus võtta istungi jooksul kuni kolm ühetunnist vaheaega. (15) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub vastavalt seadusele.
(1) Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamise korraldab istungi juhataja. (2) Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletusel. (3) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (4) Hääletamise korral teeb volikogu otsustused poolthäälteenamusega. Seaduses ning käesoleva põhimääruse paragrahv 10 lõike 1 punktides 2, 4, 6 – 10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Hääletamise vajalikkuse selgitab välja istungi juhataja. Kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab, paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamust. 6 (6)
(1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib ellu õigusaktides Paldiski omavalitsusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide aktide andmise, täitva ja korraldava tegevuse, linna majandustegevuse, elanike kaasamise kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutusi ja teostab seadusega ettenähtud korras osaniku-, aktsionäri-, asutaja või liikmeõigusi linna osalusega äriühingutes, linna poolt asutatud sihtasutustes, samuti mittetulundusühingutes, mille liikmeks on Paldiski linn. (Paldiski LVK 27.09.2007 määrus nr 13 - jõustus 01.10.2008). (4) Linnavalitsus võib seaduses ettenähtud juhtudel oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni.
(1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab linnavalitsust. (2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed. (3) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (4) Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. (6) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (7) Linnavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär.
(1) Linnapea on linnavalitsuse juht. (2) Volikogu valib linnapea seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. (3) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või linnavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Linnapea ametitunnus on linnapea ametiraha. (5) Linnapead asendab tema poolt määratud abilinnapea või mõni teine linnavalitsuse liige. (Paldiski LVK 27.09.2007 määrus nr 13 - jõustus 01.10.2008).
(1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Linnapeakandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Linnapeaks kandideeriv isik peab: 1) omama kõrgemat haridust; 2) valdama eesti keelt kõnes ja kirjas; (4) Enne linnapea valimist võib volikogu kehtestada täiendavaid nõudeid linnapeakandidaadi isiku- ja kutseomadustele. (5) Peale nimekirja sulgemist valitakse vähemalt kolme liikmeline häälte lugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häälte lugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Kui linnapea ametikohale esitatud kandidaat või kandidaadid ei saanud valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust, siis esitatakse samal istungil koheselt uus kandidaat või kandidaadid ning viiakse läbi linnapea kordusvalimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (7) Kandidaadi või kandidaatide valituks mitteosutumine ei ole takistuseks nende ülesseadmisel kordusvalimistel. (8) Kui ka kordusvalimistel ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis viiakse uued linnapea valimised läbi järgmisel volikogu istungil.
(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab linnavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana. (3) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub volikogu poolthäälteenamusega linnavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (4) Enne linnavalitsuse liikmete kinnitamist kinnitab volikogu linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri. (5) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu linnapea ettepanekul. Volikogu kinnitab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme. (6) Linnavalitsuse liikme saab ametist vabastada ka talle volikogus umbusaldust avaldades.
(1) Oma pädevuses olevate küsimuste paremaks lahendamiseks võib linnavalitsus moodustada komisjone. (2) Komisjoni esimees valitakse linnavalitsuse liikmete hulgast. (3) Komisjoni liikmed kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega komisjoni esimehe ettepanekul. (4) Komisjon koostab ja valmistab ette linnavalitsuse õigusaktide eelnõud vastavalt oma tegevusvaldkonnale, annab nende suhtes arvamusi ja vastab arupärimistele. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele, mis lisatakse komisjoni arvamusele. (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. (6) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollija määrab komisjoni esimees.
(1) Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on õigustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi ja volikogu õigusaktidega ning linna põhimäärusega pole antud riigi või volikogu ainupädevusse. (2) Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus. (3) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (4) Linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
(1) Linnavalitsuse istungile esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning linnavalitsuse määruse või korralduse vormistamist. (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või teda asendav abilinnapea. (3) Istungist võivad hääleõiguseta osa võtta küsimusi ja õigusaktide eelnõusid ette valmistanud isikud. (4) Linnavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval. (5) Istungi alguses kinnitab linnavalitsus linnapea või teda asendava isiku poolt esitatud päevakorra. Ettevalmistatud päevakorras võib teha muudatusi juhul, kui selle poolt on vähemalt pooled linnavalitsuse istungist osa võtvad linnavalitsuse liikmed. (6) Küsimusi linnavalitsuse istungi päevakorda võivad esitada linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. (7) Päevakorda lülitatavates küsimustes on ettepaneku esitaja kohustatud ette valmistama linnavalitsuse õigusakti eelnõu. (8) Juhul, kui päevakorda lülitatava küsimuse esitaja ei ole linnasekretär, esitab ta linnavalitsuse õigusakti eelnõu linnasekretärile hiljemalt korralisele istungile eelneva nädala neljapäevaks. (9) Linnavalitsuse õigusakti eelnõu esitanud isik on kohustatud selle koostamisel järgima järgmisi nõudeid: 1) sõnastus peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 2) pealkiri peab vastama dokumendi sisule ning õigusakti preambulas peab olema toodud õigusakti vastuvõtmise õiguslik alus ja motivatsioon; 3) küsimuse lahendamiseks vajalikud abinõud peavad olema esitatud konkreetselt; 4) näidatud peavad olema õigusakti täitjad, täitmise tähtajad ja kontrolli teostajad. (10) Linnavalitsuse õigusakti eelnõu kvaliteedi ja selles toodud andmete õigsuse eest vastutab selle esitanud isik. (11) Kiireloomulise küsimuse läbivaatamiseks ja otsustuste vastuvõtmiseks võib linnapea lühendada istungi ettevalmistamiseks ja õigusakti eelnõu esitamiseks ettenähtud tähtaegu. (12) Linnavalitsuse istungit protokollib linnasekretär. (13) Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla linnapea või teda asendav abilinnapea ja linnasekretär, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (14) Istungi protokolli säilitatakse linnakantseleis. (15) Linnavalitsuse istungi võib erandkorras läbi viia elektrooniliselt. 1) Elektroonilise istungi toimumise otsustab linnapea või teda asendav abilinnapea 2) Elektrooniline istung viiakse läbi alati reaalajas ja see salvestatakse selleks, et seda oleks võimalik hiljem üle kuulata. 3) Erandkorras elektroonilise istungi toimumisest peavad olema eelnevalt teadlikud kõik linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär või tema asendaja.
(1) Linnavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse linnakantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (3) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad tutvumiseks kõigile isikutele linnakantseleis viimase tööaegadel.
(1) Omavalitsusteenistus on töötamine Paldiski linna kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Linna ametiasutusteks on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega ja volikogu kantselei. Ametiasutust finantseeritakse linna eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. (3) Omavalitsusteenistust Paldiski linna ametiasutuses reguleerib avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Paldiski linna põhimäärus.
(1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistuslikku järelevalvet viiakse läbi vastavalt seaduses sätestatud alustele ja korras.
(1) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised. (2) Linnasekretäri või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel, võib talle maksta ametiasutuse juhi otsusel hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses, juhul kui vabastatavale ei laiene seadusest tulenevad hüvitised. (3) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel võib talle maksta ametiasutuse juhi otsusel hüvitust lisaks seaduses ettenähtule kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui teenistuja on töötanud linna ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat. (4) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud palgalisele valitsuse liikmele võib volikogu otsusel maksta ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (Paldiski LVK 17.03.2011 määrus nr 5 - jõustus 21.03.2011)
(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21 aastase Eesti kodaniku: 1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või; 3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Linnasekretär juhib linnakantseleid ja täidab talle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja muude seadustega ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri äraolekul asendab teda linnapea käskkirjaga määratud isik. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1–3 linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele. (Paldiski LVK 17.03.2011 määrus nr 5 - jõustus 21.03.2011)
(1) Arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab linnavalitsus. (3) Arengukava eelnõu avalikustatakse linnakantseleis. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab linnavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. (4) Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ette nähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta.
(1) Paldiski omavalitsusorganite ülesanne on seaduse ettenähtud korras tagada linna territooriumil asuvate olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamise ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu määrustega ja otsustega ning muude kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.
(1) Linna eelarve koostamise aluseks on linna arengukava. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Eelarve eelnõu avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis. Täiendavalt on eelnõu kättesaadav Paldiski linna veebilehel. (4) Linna eelarve vastuvõtmine ja jõustumine toimub seaduses ettenähtud tähtajal.
(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse, seaduses ettenähtud korras. (2) Majandusaasta aruanne avalikustatakse volikogu õigusaktide avalikustamiseks ettenähtud korras.
(1) Paldiski linna munitsipaalomandiks on Paldiski linna omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara). (2) Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vastavas linnavaraeeskirjas.
(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või linnavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või linnapea või volikogu või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Linnavalitsuse struktuuriüksustel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida Paldiski linna nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni linna nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.
(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib linnavalitsus.
(1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. (3) Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt. Linna ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Paldiskil on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimuse, otsustab volikogu. (3) Paldiski omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide linnade ja omavalitsusüksustega väljapoole Eesti Vabariiki.
(1) Paldiski arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõpruslinnadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Paldiski arengu ja elanike huvides. (2) Paldiski linna omavalitsusorganid oma struktuurüksustega osalevad Paldiski arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. (3) Paldiski linna omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused linnale või täiendavad kulutused linnaeelarvest.
(1) Põhimääruse võtab vastu või muudab linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(1) Käesolev määrus jõustub 25. jaanuaril 2007. a. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]