(1)Tapa Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) teenistujate koolituse kord sätestab ühtsed alused, millest lähtutakse ametnike ja töötajate (edaspidi koos nimetatud teenistujad) koolitusetegevuse puhul.
(2)Töö- ja teenistusalase koolituse (edaspidi koolitus) eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine.
Koolitusvaldkonnas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) avatud koolitus – koolitusasutuse pakutav koolitus (sh konverents, infopäev, foorum, õppereis, seminar); 2) e-õpe – õppimine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil; 3) iseseisev õpe – teenistuja iseseisev enesetäiendamine; 4) koolitus – eesmärgistatud süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille käigus luuakse tingimused teenistuja professionaalsuse ja enesearendusvalmiduse suurendamiseks ning väärtushinnangute kujundamiseks; 5) sisekoolitus – ametiasutuse teenistuja läbiviidav koolitus; 6) tellimuskoolitus – ametiasutusse tellitud koolitus; 7) koolitustegevus – loogiliselt järgnevad tegevusetapid koolituse korraldamisel.
(1)Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest.
(2)Ametiasutus võimaldab teenistujale koolitust, mille eesmärgiks on tagada teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ning täiendamine vastavalt ameti- või töökohale (edaspidi teenistuskohale) esitatavatele nõuetele, ametiasutuse vajadustele ja eesmärkidele.
(3)Lisaks ametiasutuse võimaldatud koolitusele täiendab teenistuja iseseisvalt oma teadmisi ja oskusi.
(4)Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) on ametiasutuse eelarves vahendid, arvestades ametiasutusele seatud eesmärke ning teenistujate koolitusvajadusi.
(5)Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab vallavanem.
(6)Teenistuja osalemine koolitusel on töö- või teenistusülesande täitmine.
(7)Teenistujat katseajal üldjuhul tasulisele koolitusele ei suunata, välja arvatud otseselt töö- või teenistusülesannete täitmisega seotud koolitus.
(1)Vallavanem ja struktuuriüksuste juhid määratlevad ametiasutuse iga-aastased koolitusprioriteedid, arvestades ametiasutuse strateegilisi arengusuundi ning otsustavad koolituse liigi.
(2)Vallavanem: 1) hindab struktuuriüksuse juhi ja temale vahetult alluva teenistuja koolitusvajadust; 2) hindab struktuuriüksuse juhi ja temale vahetult alluva teenistuja arengu- ja hindamisvestlusel koolituste mõju; 3) kooskõlastab struktuuriüksuse juhi ja temale vahetult alluva teenistuja koolitustaotluse; 4) allkirjastab töö- ja teenistuslähetusse saatmise käskkirjad.
(3)Vahetu juht: 1) hindab alluvate teenistujate koolitusvajadust; 2) koondab enda struktuuriüksuse koolitusvajaduse; 3) hindab teenistuja arengu- ja hindamisvestlusel koolituste mõju; 4) kooskõlastab alluva teenistuja koolitustaotluse.
(4)Teenistuja: 1) hindab pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning kannab hoolt enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete ulatuses; 2) osaleb kokkulepitud koolitustel ning rakendab saadud teadmisi ja oskusi tulemuslikult igapäevatöös; 3) viib vajadusel ja kokkuleppel läbi sisekoolituse oma teenistuskoha pädevusvaldkondade või koolitusel omandatud oskuste ja teadmiste kohta; 4) valib ise endale sobiva koolituse ning registreerub sellele, kui on saanud koolitustaotlusele vahetu juhi ja vallavanema kooskõlastuse.
(5)Vallasekretär: 1) koostab ametiasutuse koolitusaruanded ja statistika; 2) tagab ametiasutuses koolitusdokumentatsiooni korrasoleku.
Koolituskulu kaetakse vallavalitsuse eelarvest tulenevalt koolitusprioriteetidest ja teenistujate koolitusvajadustest.
(1)Koolitusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada.
(2)Teenistuja vahetu juht selgitab arengu- ja hindamisvestlusel välja teenistuja koolitusvajaduse järgmiseks kalendriaastaks. Selleks võrdleb ta teenistuja olemasolevaid teadmisi ja oskusi teenistuseesmärkide täitmiseks vajaminevatega.
(3)Vahetu juht võib teenistuja koolitusvajaduse aasta kestel ümber hinnata, kui teenistuja koolitusvajadus muutub pärast arengu- ja hindamisvestlust (nt muutuvad aasta kestel teenistuja töö- või teenistusülesanded, teenistuja töö- või teenistusülesannete täitmisega seotud õigusaktid vms).
(1)Koolituse planeerimisel lähtutakse ametiasutuse prioriteetsetest arengusuundadest ning arengu-ja hindamisvestlusel teenistujaga kokku lepitud koolitusvajadustest, võttes arvesse ametiasutuse eelarves koolituseks eraldatud vahendeid.
(2)Kui struktuuriüksustel on kattuvad koolitusvajadused, otsustavad vallavanem ja struktuuriüksuste juhid ühiselt koolituse läbiviimise viisi.
(3)Koolitusele suunamiseks täidab teenistuja koolitustaotluse, millele on lisatud koolituse päevakava. Teenistuja edastab taotluse vahetule juhile, kes otsustab taotluse kooskõlastamise või mittekooskõlastamise. Vahetu juhiga kooskõlastatud taotlus esitatakse kooskõlastamiseks vallavanemale.
(4)Koolitusel mitteosalemisest tuleb teavitada vahetut juhti ja vallasekretäri kohe, kui esinevad koolitusel mitteosalemise tingivad asjaolud.
(1)Ametiasutus hüvitab teenistuja koolituse ja koolituslähetuse kulud.
(2)Väljaspool teenistuja alalise teenistuskoha asukohta toimuval koolitusel osalemine loetakse teenistuslähetuseks, mis vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012 määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009 määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatud tingimustel ja korras.
Vahetu juht hindab teenistuja koolitustelt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistujale arengu- ja hindamisvestlusel hinnangu koolituse mõju kohta teenistuja arengule.
(1)Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest ning kavandada edasist koolitustegevust.
(2)Vallasekretär peab teenistujate kohta koolitusarvestust.
(1)Ametniku ressursimahukale koolitusele saatmise otsustab ametniku taotluse alusel vallavanem ning sellega peab olema arvestatud jooksva aasta eelarves. Ressursimahukale koolitusele saatmisel, osalemisel ning halduslepingu sõlmimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 32.
(2)Vallavanem ja töötaja võivad kokku leppida, et ametiasutus teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimisel lähtutakse töölepingu seaduse §-st 34.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.