(1) Paldiski linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Paldiski linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Paldiski linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Eeskiri ei reguleeri Paldiski linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist ja võõrandamist.
(1) Linnavara valitsejad on: 1) Paldiski Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus); 2) linnavalitsuse struktuuriüksused; 3) linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavara valitsejad peavad, vastavalt kehtivatele õigusaktidele, arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta. (3) Linnavara valdajateks on: 1) Paldiski Linnavolikogu (edaspidi volikogu) ja –valitsus; 2) linnavalitsuse struktuuriüksused; 3) linnavalitsuse hallatavad asutused; 4) kolmas isik, kes on valduse saanud linnavara valitsejalt. (4) Linnavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) valitsemise otstarbel; 3) tulu saamiseks. (5) Avalikul otstarbel kasutatakse linnavara, mis oma olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt. (6) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on linnavara valitsejale vajalik oma õiguste ja kohustuste teostamiseks ning täitmiseks. (7) Tulu saamiseks kasutatakse linnavara, mis pole kasutatav avalikul või valitsemise otstarbel. (8) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitseda ja kasutada olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu ning otstarbekohase kasutamise eest.
(1) Linnavara soetamine linnale toimub vastavalt käesolevale eeskirjale. (2) Linnale pärandi või kingitud asja vastuvõtmise otsustab linnavalitsus, kui pärandaja või kinkija ei ole ette näinud teisiti. Kui vara pärandatakse või kingitakse linnale ilmselt suuremate kohustustega kui on asjaga kaasnevad varalised õigused, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise volikogu. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. (4) Leiu omandamise otsustab linnavalitsus sõltumata leitud vara väärtusest.
(1) Linnavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, üürile, rendile või kasutusvaldusesse. (2) Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustus-, enampakkumise ja konkursi korras. (3) Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras. (4) Linnavara andmise kolmandate isikute kasutusse otsustab linnavolikogu, kui: 1) linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) antakse tasuta kasutusse kinnisasju (ehitisi kui vallasasju) või nende osi; (5) Kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta volikogu, otsustab linnavara andmise kolmandate isikute kasutusse linnavalitsus või teised linnavara valitsejad. (6) Teised linnavara valitsejad otsustavad linnavara kolmandate isikute kasutusse andmise, kui: 1) kasutusse antakse vara bilansilise maksumusega kuni 100 000 krooni; 2) kasutusse antakse linnavara valitseja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega; 3) kasutusse antakse linnavara valitseja kasutuses olevaid transpordivahendeid; 4) punktides 1-3 nimetatud vara võib kasutusse anda, kui seda ei vajata linnavara valitseja enda, linnavalitsuse ning teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevuseks. (7) Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada.
(1) Linnavara võib otsustuskorras kasutusse anda: 1) linna osalusega äriühingule; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele või sihtasutustele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikust huvist; 5) kui linnavara kasutusse andmine on enampakkumise korras või konkursi korras ebaõnnestunud. (2) Linnavara kasutusse andmist otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja avalikku huvi põhjendama. (3) Kasutuse tasu suuruse määrab linnavalitsus. (4) Linnavara võib tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest või kui vara antakse kasutada: 1) hoolekandeasutusele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) linna osalusega äriühingule; 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel.
(1) Linnavara võib anda kasutusse konkursi korras, kui üürnik, rentnik jne on kohustatud linnavaraga tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning kui: 1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud tööde tegemine või teenuste osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 3) nimetatud tööde tegemine või teenuste osutamine on erilise iseloomuga. (2) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (3) Konkurss võib olla: 1) avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud - kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. (4) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara kasutusse andmise otsustamine. (5) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. (6) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu, hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. (7) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale pakutud hinna suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu. (8) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahv 12 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud üüri- või rendihind osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks.
(1) Enampakkumine toimub avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab linnavara valitseja enampakkumise läbiviimise komisjoni. (3) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus või muu linnavara valitseja: 1) enampakkumise viisi; 2) enampakkumise alghinna; 3) enampakkumise korraldaja; 4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse; 5) lepingu põhitingimused; 6) muud vajalikud tingimused. (4) Volikogu pädevuses olevate otsustuste korral määrab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 – 3 loetletud tingimused volikogu. (5) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ning vajadusel kohalikus või üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) kasutusse antava vara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 5) enampakkumise alghind; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused pole ära näidatud kuulutuses; 8) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring, kui see on piiratud. (6) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja.
(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad varalised kohustused.
(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. Pakkujale, kes on täitnud kõik pakkujatele esitatavad tingimused, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad isikute ringi, kellel pole õigust enampakkumisel osaleda, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (5) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (6) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele. Sellise keeldumise korral otsustab linnavalitsus, kas leping sõlmitakse osavõtjaga, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui linnavalitsus otsustab paremuselt teist pakkujat enampakkumise võitjaks mitte nimetada või kui teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. Allkirja andmisest keeldumisel tagatisraha ei tagastata. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu ei tagastata. (7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud üüri(rendi) summa; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise või füüsilise isiku esindaja puhul volikiri; 6) pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta esitatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. Enampakkumise läbiviija annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. Täiendav pakkumine ei tohi olla väiksem esialgsest pakkumisest. Võrdsete pakkumiste korral, millele ei ole esitatud täiendavat pakkumist, otsustab linnavalitsus, kas enampakkumine tunnistada nurjunuks. (5) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada soovi korral kirjalikult kaebusi või märkusi enampakkumisega seonduva kohta ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab volikogu, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub volikogu pädevusse, või linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava linnavara valitsejaks. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kahe kuu jooksul, kui kinnitajaks on volikogu; 2) kahekümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 3) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on muu linnavara valitseja. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda või enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda või osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku või enampakkumise võitis isik, kellel ei olnud õigus enampakkumisel osaleda, või enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga vastav leping. Lepingu sõlmib linnavalitsus. (6) Enampakkumise võitjale saadetakse või teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu teatis või lepitakse võitjaga teatamise osas muul viisil kokku. Teates peab olema ära märgitud lepingu sõlmimise aeg ja koht. Kõrgeima või parima pakkumise teinud pakkuja on kohustatud ilmuma lepingut sõlmima teates näidatud ajal ja kohta. (7) Kui enampakkumise võitja keeldub enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta väljastatud korralduse vastuvõtmisest või ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.
(1) Kasutuslepingute muutmise ja uuendamise otsustab linnavalitsus või volikogu, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse. (2) Linnavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab linnavalitsus.
(1) Linnavara kasutaja peab tema kasutusse antud linnavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama linnavalitsusega enne vastavate töödega alustamist. (2) Linnavara kasutaja poolt linnavara parendamisel tehtud kulusid võib hüvitada ainult juhul, kui see tuleneb linnavara kasutamise lepingust. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele võivad kuuluda vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud dokumenteeritud kulud.
(1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või linnavara muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam linnale vajalik; 2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (3) Linnavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 1 000 000 krooni; 2) võõrandatav vara on kinnisvara; 3) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 500 000 krooni; 4) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 500 000 krooni; 5) linnavara antakse üle linna osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks. (4) Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 1 000 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 500 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning kui vara bilansiline maksumus ei ületa 500 000 krooni. (5) Linnavara võõrandamise otsustab muu linnavara valitseja käesolevas lõikes nimetamata juhtudel põhimäärusele või põhikirjale (välja arvatud kinnisasjad) vastavalt. (6) Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras. (7) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (8) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad); 2) nende abikaasad ja otseliinis sugulased.
(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ning vajadusel kohalikus või üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus ja iseloomustus või täiendava informatsiooni ja võõrandatava varaga tutvumise võimalused; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised; 6) alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmääraks on 2000 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. (4) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra paragrahvide 10–12 sätetega, arvestades käesolevas korras linnavara võõrandamisele sätestatud erisusi.
(1) Enampakkumise alghinna määrab enampakkumise korraldamise otsustaja. Alghinna määramisel võib kasutada eksperdi, audiitori jt spetsialistide arvamust. (2) Alghinda võib vähendada või ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib varale ostjat mitte leida. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus.
(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab volikogu, kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub volikogu pädevusse, muudel juhtudel linnavalitsus või muu linnavara valitseja. (2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) 30 päeva jooksul, kui kinnitajaks on volikogu; 2) 10 päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus või muu linnavara valitseja. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales käesoleva korra paragrahvi 15 lõikes 8 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja.
(1) Linnavalitsus võib korraldada linnavara müügi ka eelläbirääkimistega enampakkumisel. (2) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast. (3) Lisatingimusteks võivad olla: 1) teatud sihtotstarbe tähtajalise kasutamise kohustus; 2) investeeringute kohustus; 3) keskkonnakaitseliste tingimuste täitmine; 4) linnavolikogu poolt kehtestatud muud lisatingimused. (4) Eelläbirääkimistega enampakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 1) alghinda kuulutuses ei avaldata; 2) kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused ning osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht; 3) enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised kolme päeva möödumisel kirjalike pakkumiste esitamise lõpptähtajast, registreerib pakkumised ja eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende pakkujatele läbirääkimiste aja ja koha; 4) kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei ole esitatud, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 5) eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 6) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 7) tulemuste kinnistamisel rakendatakse käesoleva eeskirja paragrahvi 18.
Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui linnavara võõrandatakse: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) linna osalusega äriühingule; 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja nende liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 8) kui enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 9) kui võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 10) kui võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 11) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel.
Linnavara võõrandamisel, mis seadusest tulenevalt on käsitatav erastamisena, kohaldatakse erastamisseadust ja teisi erastamise kohta käivaid õigusakte.
(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate saamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. (6) Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud (riigilõivud, notaritasud jne) kannab ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Linnavara koormamise all mõistetakse linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.
(1) Linnavara koormamise otsustab: 1) volikogu, kui koormatakse kinnisasja; 2) linnavalitsus, kui koormatakse vallasasja. (2) Linnavara võib pantida üksnes linna enda kohustuste täitmise tagamiseks.
(1) Linnavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik või kui see tuleneb seadusest. (2) Linnavara mahakandmise otsustab: 1) volikogu, kui vara bilansiline maksumus on üle 1 000 000 krooni (kaasaarvatult); 2) linnavalitsus, kui vara bilansiline maksumus on alla 1 000 000 krooni; 3) muu linnavara valitseja kui linnavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 40 000 krooni (k.a).
(1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus või linnavalitsuse korralduse alusel muu linnavara valitseja. (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud või kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine otstarbekam nõude edasimenetlemisest, võib nõude esitamisest või hagist loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on suurem kui 1 000 000 krooni (kaasaarvatult); 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 1 000 000 krooni; 3) muu linnavara valitseja kui linnavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni (k.a.). (3) Linnavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik.
[Kehtetu - Paldiski LVK 10.03.2009 määrus nr 4 - jõust. 15.03.2009]
(1) Käesolev määrus jõustub 25. jaanuaril 2007. a. (2) [Käesolevast aktist välja jäetud.]