Ülikooliseaduse ülesanne on sätestada ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise vormid ja tingimused, ülikooli varade õiguslik seisund, finantseerimise kord, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning haldusjärelevalve ülikooli tegevuse üle.
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ainepunkt – õppemahu arvestusühik. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas. Ühisõppekava välisriigi õppeasutuses läbiviidavas osas võib rakendada käesolevas punktis sätestatust erinevat õppemahu arvestamise süsteemi; 2) akadeemiline kraad – bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille ülikool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument; 3) institutsionaalne akrediteerimine – välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale; 3¹) õppekavagrupi kvaliteedi hindamine – välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks; 3²) õppejõu atesteerimine – perioodiline õppejõu töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine, mille eesmärgiks on õppejõu arengu ja karjäärivõimaluste toetamine ning millega määratakse kindlaks atesteeritava töötaja sobivus ametikohale; 4) bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe – õpe arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneri õppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavade järgi, mille läbimine annab magistrikraadi; 5) ametialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises; 6) erialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks; 7) kutsealane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks; 8) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõestatud nõutav teadmiste ja oskuste tase; 9) kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument; 10) 11) 11¹) tegevustoetus – riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu eraldatav toetus õppeasutusele kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks ja arendamiseks ning õppeasutuse võimekuse parandamiseks; 11²) sihtotstarbeline toetus – riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu õppeasutusele vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks kõrgharidustaseme õppes ja doktoriõppe tulemustasude eraldamiseks; 12) teaduskraad – doktorikraad, mille ülikool annab õppekava täies mahus täitnud ja lõputöö kaitsnud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument, või magistrikraad käesoleva seaduse § 56 lõikes 7 nimetatud juhul; 13) õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused; 13¹) ühisõppekava – õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on ühisõppekava ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud. Ühisõppekava suhtes kohaldatakse õigusaktides õppekava puhul kehtestatud nõudeid, arvestades neis ühisõppekava puhul kehtestatud erisusi; 13²) ühisõppekava koostööleping – ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vaheline leping, kus on kokku lepitud ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamise üksikasjades; 14) 15) 16) õppekulud – ülikooli kulutused ühe õppekoha finantseerimiseks konkreetsel õppeaastal; 17) õppesuund – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis kuulub õppevaldkonda ning hõlmab teoreetilistelt alustelt lähedasi õppekavade rühmi; 17¹) õppekavagrupp – kõrgharidusstandardis kehtestatud liigitus, mis hõlmab õppesuundi või õppekavade rühmi ja mille alusel saab õppeasutus taotleda ja Vabariigi Valitsus anda õppeasutusele õiguse viia läbi kõrgharidustaseme õpet ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid; 18) õppevaldkond – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppesuundi; 19) 20) semester – viis õppekuud või õppeasutuse otsusel sellest pikem ajavahemik, mille maht ainepunktides on pool õppeaasta mahust.
(1) Käesolev seadus reguleerib Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegevust. Käesolevat seadust kohaldatakse Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile niivõrd, kuivõrd vastavalt Tartu Ülikooli seadus ja Tallinna Tehnikaülikooli seadus ei sätesta teisiti. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraülikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel. Doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel. (2) Ülikooli ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadus- ning muul loometegevusel põhinevaid teenuseid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke. (3) Oma missiooni täitmisel teevad ülikoolid koostööd nii omavahel kui ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- või muu loometegevusega ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist ning luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi nii rahvusvaheliseks koostööks, teaduslikule käsitlusele rajaneva kõrghariduse omandamiseks kui ka elukestvaks õppeks. (4) Sõna «ülikool» või selle sõna võõrkeelset vastet võib oma nimes kasutada ülikool, kus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes teadusvaldkonnas ning toimub õppetegevus mitmes õppevaldkonnas kõigil kõrgharidustaseme astmetel.
(1) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu. (2) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise korraldab Riigikogu otsuse alusel Haridus- ja Teadusministeerium.
(1) Ülikooli asutamise algatab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. (2) Ülikooli asutamise kohustuslikud tingimused on: 1) uue ülikooli asutamisvajaduse põhjendus; 2) ülikooli kompleksne arengukava, mis sisaldab õppe- ja teadustegevuseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu ainelise baasi ning rahaliste ressursside olemasolu või saamisviisi, samuti õppekavu akadeemilise kõrghariduse omandamiseks ning nende realiseerimiseks vajalike õppejõudude olemasolu või saamisviise. (3) Ülikooli vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium. Kontrolli tulemused esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele. (4) Ülikooli asutamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu. (5) 6 (6) 7 (7)
(1) Ühinemine seisneb ülikoolide ühendamises üheks ülikooliks või ühe ülikooli liitmises teise ülikooliga. Jagunemine seisneb ülikooli jagamises kaheks ülikooliks või ühe ülikooli eraldamises teisest. (2) Ülikooli ühinemise ja jagunemise ettepanek esitatakse juhul, kui see on vajalik teadus- ja haridussüsteemi arenguks ning õppe- ja teadustegevuse taseme tõstmiseks. (3) Ühinemise ja jagunemise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb valdkonna eest vastutav minister. (4) Ülikooli ühinemise ja jagunemise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu. (5) Jagunemisel või ühendamisel tekkiva uue ülikooli puhul rakendatakse ülikooli asutamiseks käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud korda. 6 (6)
(1) Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele. (2) Ülikool lõpetatakse, kui: 1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus; 2) pole võimalik ülikooli finantseerida; 3) 4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 2 (2¹) (3) Ülikooli tegevuse lõpetamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb valdkonna eest vastutav minister. (4) Ülikooli lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.
(1) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. (2) Ülikooli põhikirja kinnitab ülikooli nõukogu. Ülikooli õigusvõime tekib tema põhikirja kinnitamise hetkest. (3) 4 (4) Ülikool on käesoleva seadusega sätestatud ulatuses autonoomne. (5) Ülikoolil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega sätestatud ulatuses. Nende õiguste loetelu ei välista muid juriidilise isiku õigusi, mis on kooskõlas käesoleva seaduse, muude seaduste ja ülikooli eesmärkidega. (6) Ülikooli põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ülikooli täielik nimi eesti ja inglise keeles ning asukoht; 2) ülikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, ülikooli tegevuse valdkonnad (õppe-, teadus-, arendustegevus jm.); 3) õppetingimused ja õppekord, õppekavade koostamise kord; 4) ülikooli liikmeskond, tema õigused ja kohustused; 5) ülikooli nõukogu, tema moodustamise kord, tegevuse alused; 6) ülikooli struktuur, selle kujundamine ja muutmise kord, struktuuriüksuste juhtimine; 7) aruandlus ja kontroll; 8) üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise kord. (7) Ülikool ja ülikooli asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
(1) Kõrghariduse kvaliteediagentuur: 1) korraldab ja viib kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes läbi institutsionaalset akrediteerimist; 2) korraldab ja viib läbi kõrgharidustaseme õppekavagruppide kvaliteedi hindamist; 3) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Kõrghariduse kvaliteediagentuur koosneb hindamist korraldavast büroost ning hindamist läbiviivast hindamisnõukogust. (3) Hindamisnõukogusse kuulub igast õppevaldkonnast vähemalt üks ekspert. Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, registreeritud kutse- ja erialaliidud, tööandjate ühendused ning üliõpilaskondade liidud. Ühest ülikoolist, rakenduskõrgkoolist, teadus- ja arendusasutusest, registreeritud kutse- ja erialaliidust, tööandjate ühendusest ning üliõpilaskondade liidust ei saa hindamisnõukogusse kuuluda rohkem kui kaks liiget. (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse lisaks hindamisnõukogu liikmetele eksperte, lähtub oma tegevuses rahvusvahelistest põhimõtetest, kehtestab ja avalikustab institutsionaalse akrediteerimise ja kvaliteedihindamise tingimused ja korra eri tüüpi õppeasutuste erinevustest lähtudes ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise. (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma sihtasutus, kellega sõlmitakse vastav haldusleping. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidab sihtasutus, kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 toodud nõudeid arvestades hindamisnõukogu moodustamise tingimused ja korra, määrab hindamisnõukogu liikmete arvu ja nimetab hindamisnõukogu liikmed sihtasutuse nõukogu.
(1) Ülikoolil on kohustus tagada, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul. (2) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu. Kui ülikool taotleb õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbiviimist välisriigi kvaliteediagentuurilt, kaetakse hindamisega seotud kulud riigieelarvest reaalselt tehtud kulude ulatuses ja mahus, mis ei ületa kulusid, mis kuuluksid katmisele siseriiklikult korraldatava õppekavagrupi kvaliteedi hindamise puhul.
Haridus- ja Teadusministeerium võib riigieelarves tegevustoetuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist, sealhulgas ühisõppekava alusel, välisriigi ülikoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase välisriigis õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja või Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.
(1) Ülikooli kollegiaalne otsustuskogu on ülikooli nõukogu, mille moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri. (2) Ülikooli nõukogusse kuuluvad: 1) rektor; 2) prorektorid; 3) õppejõudude ja teadustöötajate esindajad; 4) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 ülikooli nõukogu koosseisust; 5) teised põhikirjas ettenähtud isikud. (3) Ülikooli nõukogu: 1) kinnitab ülikooli põhikirja ning teeb selles muudatusi; 2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused ning üliõpilaskonna põhikirja; 3) võtab vastu ülikooli arengukavad ja esitab need teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile; 4) kinnitab ülikooli õppekavad; 4¹) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 4²) kinnitab ühisõppekava ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise; 5) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused; 6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded; 6¹) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra; 7) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid tegevustoetuse eraldamise lepingu kohta; 8) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra; 9) 10) kinnitab ülikooli eelarve ja majandusaasta aruande; 10¹) kinnitab käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikooli finantsplaani; 11) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad; 12) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust; 13) kehtestab korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad; 13¹) kehtestab õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra; 13²) kehtestab ülikooli asutuse direktori töölevõtu konkursi tingimused ja korra; 14) valib korralised professorid; 15) võib anda emeriitprofessori ning emeriitdotsendi nimetusi; 16) otsustab käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras ülikooli varaga seotud küsimusi; 17) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded; 18) võib avaldada umbusaldust rektorile; 19) 20) otsustab rektori või ülikooli nõukogu liikmete poolt seisukoha võtmiseks esitatud teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja ülikooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.
(1) Ülikooli nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid. (2) Ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja ülikooli nõukogu sekretär, ning see tehakse teatavaks ülikooli töötajatele ning üliõpilastele. (3) Ülikooli nõukogu seisukoht üksikküsimuses vormistatakse otsusena, millele kirjutab alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja nõukogu sekretär. 4 (4)
(1) Ülikooli juhib rektor. Ta kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Rektor: 1) teostab ülikoolis oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu; 2) kinnitab ülikooli sisekorraeeskirjad; 3) kinnitab ülikooli asjaajamiseeskirjad; 4) teeb korraldusi ja annab käskkirju, mis on ülikooli liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud; 5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja nende tegevusvaldkonnad; 6) nimetab ametisse prorektorid ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud; 7) tagab ülikooli nõukogu määruste ja otsuste täitmise; 8) omab õigust ühekordseks vetoks ülikooli nõukogu määruse või otsuse suhtes; 9) võib moodustada operatiivseks juhtimiseks ülikooli valitsuse ning määrab kindlaks selle tegevuse alused ja korra; 10) hoolitseb õppetegevuse ja teadusuuringute otstarbeka korralduse eest; 11) tagab ülikooli eelarveprojekti koostamise; 12) tagab ülikooli eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande ülikooli nõukogule; 13) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid käesoleva seaduse ning ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses; 14) lahendab teisi seaduse ja ülikooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi; 15) on aruandekohustuslik ülikooli nõukogu ees.
(1) Rektor valitakse kuni viieks aastaks ülikooli põhikirjaga kehtestatud korras. (2) Rektor astub ametisse ametivande andmisega ülikooli nõukogu ees. (3) Ülikooli nõukogu vanim liige sõlmib ülikooli nimel rektoriga kuni viieks aastaks lepingu, millega määratakse kindlaks rektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. (4) 5 (5) Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist ülikooli nõukogu: 1) 2) 3) kui ülikooli nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega rektorile umbusaldust. (6) Rektori volitused lõpevad lepingutähtaja möödumise päeval, omal soovil ametist tagasiastumise päeval või ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päeval. (7) Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale, kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist.
Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.
(1) Ülikooli struktuuri, selle kujundamise ja muutmise korra sätestab ülikooli põhikiri, lähtudes käesolevast seadusest, ülikooli eesmärkidest, tegevuse ulatusest ja iseärasustest ning võimaluse korral regionaalsetest vajadustest. (2) Ülikooli struktuuriüksuste tegevuse alused määratakse ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärustega. (3) Ülikooli põhikirjas nimetatud struktuuriüksusi juhivad ülikooli põhikirjas või struktuuriüksuse põhimäärusega sätestatud kollegiaalsed otsustuskogud ja valitavad või nimetatavad töötajad. 3 (3¹) Ülikooli struktuuri võivad kuuluda ülikooli asutused, mis tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel. 3 (3²) Ülikooli asutuse direktor valitakse avaliku konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Ülikooli asutuse direktoriga sõlmib töölepingu rektor. (4) 5 (5) 6 (6)
(1) Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda. (2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus , kuulates ära ülikooli seisukoha. (3) Kuratoorium teeb ettepanekuid valdkonna eest vastutavale ministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes. (4) Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta. (5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.
(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kõrgharidusstandardis ühtsed nõuded kõrgharidustaseme õpetele. (2) Kõrgharidusstandardis kehtestatakse: 1) õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas ühisõppekavale esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded; 2) kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted; 3) õppejõududele esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted, sealhulgas õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile esitatavate nõuete kehtestamise põhimõtted; 4) õppevaldkondade ja -suundade loetelu; 5) õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
(1) Ühisõppekava avamiseks esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, millele lisatakse andmed ühisõppekava vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 222. (2) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust nõuetele. Nõuetele vastav ühisõppekava kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. (3) Kui ühisõppekava taotluse ja sellele lisatud andmete kontrollimisel ei selgu, kas ühisõppekava alusel läbiviidava õppe kvaliteet on piisav ning kas ühisõppekavas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad, korraldab Haridus- ja Teadusministeerium ühisõppekavale ekspertiisi. Haridus- ja Teadusministeerium kaasab ekspertiisi läbiviimisesse kõrghariduse kvaliteediagentuuri. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on negatiivne, siis ühisõppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi ei kanta ning ühisõppekava ei avata. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannavad ekspertiisi kulud ühisõppekavas osalevad õppeasutused ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud korras. (6) Kui ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei ole õppekavagrupis, millesse ühisõppekava kuulub, õppe läbiviimise õigust, ning ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad nõuetele, annab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 223 lõikes 2 nimetatud korras õppeasutusele õiguse viia ühisõppekava osas läbi õpet ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid õppekavagrupis, millesse ühisõppekava kuulub.
(1) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Ülikooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded. (2) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti. (3) Üliõpilane määrab ülikooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab ülikool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse üliõpilast ülikoolist välja arvamata. 3 (3¹) Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis- ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht.
(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus kolmel astmel: rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes, magistriõppes ning doktoriõppes. (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes omandatav kõrgharidus on kaheastmeline.
(1) 2 (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele ülikoolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse rakenduskõrgharidusõpet reguleerivad sätted.
(1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat. (3) Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. (4) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule antakse bakalaureusekraad. (5) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat. Bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat. (3) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. (4) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega. Magistriõppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad. (5) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(1) Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat. Proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse nominaalkestus on viis aastat. 1 (1¹) Arstiõppe kliiniline õpe korraldatakse Tartu Ülikooli kliinikumis. 1 (1²) Loomaarstiõppe kliinilist õpet korraldab Eesti Maaülikool. (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. (3) Klassiõpetaja õpetajakoolitus, proviisoriõpe ja loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Arstiõpe ja hambaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega. Arhitektiõpe ja ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. (4) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. 4 (4¹) Loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmiseks vajalik lisafinantseerimine toimub veterinaarkorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (5) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Eksternõppes on isikul võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. (2) Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tasemekoolituse sätted. (3) Eksternid ei ole üliõpilased. Eksternide ja täiendusõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid.
(1) Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga. 1 (1¹) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 13 või 14 ühisdiplom või diplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga. (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule võib valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega (cum laude). (3) Magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule väljastab ülikool ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Õppeasutuse otsusel võib bakalaureuseõppe lõpetanud isikule ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljastamine toimuda ainult isiku vastava taotluse alusel. Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastavad ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutused alati ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement), olenemata läbitud kõrgharidusastmest. 3 (3¹) Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab ülikool isikule tasuta. (4) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Täiendusõpe on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. (2) Ülikoolis korraldatava täiendusõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu. (3) Täiendusõppe õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased ning teised õigusaktides ja ülikooli põhikirjas nimetatud isikud.
(1) Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks. (2) Ülikooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises. Muude teadusasutuste teadustöötajad ning teised nõutavat kvalifikatsiooni omavad isikud osalevad magistri- ja doktoriõppe läbiviimises ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse ametisse konkursi korras. (4) Konkurssi välja kuulutamata võib korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoha täita kvalifikatsiooninõuetele vastava õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega ja sõlmida temaga tähtajalise töölepingu, kui: 1) õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud või 2) ametikohal tehtav töö on ajutise tähtajalise iseloomuga. 4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud juhul sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni ametikoha täitmiseni konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (5) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi silmapaistvaid loomeisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid. (6) Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab ülikooli nõukogu, lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest.
(1) Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest. (2) Professor on rahvusvahelisel tasemel teadus-, arendus- või muus loometegevuses aktiivselt osalev oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ja viib läbi oma ainevaldkonna õpet, juhib teadus-, arendus- või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid. (3) Emeriitprofessori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud või vähemalt kahel korral korraliseks professoriks valitud isikule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras. (4) Emeriitprofessori tasu maksmist toetatakse riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas.
(1) Dotsent on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi oma ainevaldkonna õpet, osaleb aktiivselt teadus-, arendus- või muus loometegevuses ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude. (2) Emeriitdotsendi nimetuse võib ülikooli nõukogu anda ülikoolis vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud õppejõule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Emeriitdotsendi nimetuse andmisel võib ülikool dotsendi tööstaaži hulka lugeda ka töötamise professori või uurija-professorina. Emeriitdotsendil on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise dotsendi ametikohta, ja saada emeriitdotsendi tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras. (3) Emeriitdotsendi tasu maksmist toetatakse riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas.
(1) Lektor on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi õpet kõrghariduse esimesel kahel astmel või juhul, kui lektoril on teaduskraad, kõigil kõrgharidustaseme astmetel. Lektor juhendab kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning võib olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse. (2) Assistent viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume ja harjutustunde. Assistent võib juhendada kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse. (3) Õpetaja viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume, harjutustunde, täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid, võib juhendada kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilasi ja olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
Teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus.
(1) Ülikool atesteerib oma korralist õppejõudu ja teadustöötajat tema iga viie tööaasta jooksul vähemalt ühe korra. (2) Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi atesteerimist, võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Ülikooli teiste töötajate õigused ja kohustused määratakse kindlaks töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
(1) Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täiskoormusega või osakoormusega õppesse. (2) Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastu (immatrikuleeritakse) igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse, kus ta õpet läbib.
(1) Üliõpilastel on õigus: 1) mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras; 1¹) omandada kõrgharidust õppekulusid hüvitamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; 2) õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jne.) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata; 2¹) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis; 3) kasutada tasuta auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras; 4) ülikooli või mõne tema õppekava sulgemise korral jätkata õpinguid teise õppekava alusel või teises ülikoolis; 5) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse; 6) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest; 7) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 8) saada kord igas kõrgharidusastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; 9) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme ja muud informatsiooni; 9¹) õpi- ja karjäärinõustamisele; 10) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni; 11) saada üliõpilaspilet valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras; 11¹) üliõpilasomavalitsusele §-s 43 sätestatud tingimustel ja korras; 12) kasutada muid seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi. (2) Üliõpilased peavad jälgima käesoleva seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.
(1) Ülikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna. (2) Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele – otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest. (3) Üliõpilaskonnal on õigus: 1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse; 3¹) teha ettepanekuid ülikooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt ülikooli vastavas tegevuses; 4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus-, täite- ja järelevalveorganite moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus, nende organite töökorralduse põhimõtted, üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskond ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. (5) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõikidel ülikooli üliõpilastel. Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga, Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste, asutuste ja isikutega. (6) Ülikooli asutamise, ühinemise või jagunemise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond ja üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes. (7) Üliõpilasesindus käsutab käesoleva seaduse paragrahvi 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.
(1) Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Ülikool on õigustatud omama ainult sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks. (2) Ülikooli vara on: 1) vara, mille riik annab ülikooli omandisse ülikooli asutamisel seaduse alusel; 2) vara, mis antakse seaduse alusel ülikooli taotlusel tema omandisse hiljem; 3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks; 4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus. (3) Ülikool võõrandab vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida ülikool võib neist toimingutest või tehingutest saada, vältides kahju ning tagades, et varadega teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvad ja kontrollitavad. (4) 5 (5) Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne 1940. aasta 16. juunit.
(1) Ülikool kasutab oma vara ülikooli eesmärgi saavutamiseks. (2) Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara, mille suhtes ülikooli nõukogu on seisukohal, et see on ülikooli eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuid mida hetkel ei ole võimalik või otstarbekohane selleks kasutada.
(1) Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada või koormata piiratud asjaõiguse või hoonestusõigusega ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Varade summad, mida rektoril, prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada, määrab ülikooli nõukogu.
(1) Ülikoolil ei ole õigust oma varaga tagada teise isiku kohustusi. (2) 3 (3) Krediite on ülikoolil õigus võtta ülikooli nõukogu loal.
(1) Ülikoolil ei ole õigust osutada sponsortoetust ja anda laenusid või krediite ega teha annetusi sihtasutustele. (2) 3 (3) Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid seadustes sätestatud korras. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud sihtasutused, mille üheks asutajaks on riik, ei või asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust. (4) 5 (5) Vara, sealhulgas väärtpaberite pandiks võtmise õigus on ülikoolil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (6) Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendusõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira ülikooli õigusvõimet.
(1) Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha, õppekulude hüvitamisest laekunud raha, põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus- ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud. (2) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel, õppekohtade täitmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 132 sätestatust. 3 (3)
(1) Tegevustoetuse riigieelarve vahendid rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele jaotab valdkonna eest vastutav minister vähemalt 80 protsendi ulatuses baasrahastuseks ja kuni 20 protsendi ulatuses tulemusrahastuseks. (2) Ülikoolile baasrahastusest arvestatava tegevustoetuse osa suuruse kujundamisel leitakse iga kõrgharidustaseme õpet läbiviiva õppeasutuse osakaal, arvestades ülikoolile tegevustoetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist ja samal perioodil õppeasutustele eraldatud tegevustoetuste kogumahtu. Valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib eelnimetatud osakaalu kujundamisel arvesse võtta: 1) ülikoolile eraldatud sihtotstarbelist toetust; 2) ülikooli struktuuri või suuruse muutumist. (3) Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest arvestatava tegevustoetuse osa suuruse kujundamisel võetakse arvesse halduslepingu täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid: 1) õppe läbiviimise kvaliteedinäitajaid, sealhulgas rahvusvahelise mobiilsuse näitajaid ning ülikooli kohustust arendada riigile olulist õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekava vastavalt temaga halduslepingus kokkulepitule; 2) õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajaid, sealhulgas õppes osalemise efektiivsuse ning haridusalasest tegevusest saadud tulu näitajaid; 3) ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas lõpetajate töötamise ning edasiõppimise näitajaid. (4) Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuva halduslepingu. Vabariigi Valitsus kiidab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul halduslepingu eelnõu heaks. Halduslepingu täitmiseks sõlmib valdkonna eest vastutav minister ülikooliga igal kalendriaastal rahastamise kokkuleppe. Ülikoolile sihtotstarbelise toetuse määramise korral eraldatakse see rahastamise kokkuleppega. (6) Halduslepingus lepitakse kokku: 1) ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest tulenevad peamised kohustused, sealhulgas kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud kohustused, ning tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamise eesmärgid; 2) erandid, mille kohaselt ülikoolil ei ole õigust nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib õppekaval või õppesuunal, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, või kes ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppemahtu, või käesoleva seaduse § 132 lõikes 4 nimetatud üliõpilaselt; 3) õppekavad, mille alusel on ülikoolil lubatud läbi viia ainult osakoormusega õpet; 4) doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused, nende doktoriõppe õppekohtade arv, mille ülikool on kohustatud vastavatel õppeaastatel looma, ja oodatav lõpetajate arv, mille ülikool on kohustatud vastavatel aastatel tagama; 5) üliõpilaste stipendiumifondi eraldamise alused; 6) vajaduse korral muude vahendite määramise tingimused; 7) aruandluse vorm. (7) Ülikooliga sõlmitava halduslepingu ning rahastamise kokkuleppe üle peab valdkonna eest vastutav minister ülikooliga läbirääkimisi, juhindudes riigi strateegilistest eesmärkidest ning võttes arvesse ülikooli missiooni, eesmärke ja ülesandeid, prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekuid ja kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarves ettenähtud vahendeid. (8) Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridus- ja Teadusministeerium ülikooli doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga. Kui kõigis ülikoolides kaitstud doktorikraadide arv ületab halduslepingutes kokkulepitud õppekohtade koguarvu, lähtutakse doktoriõppe kulude katmisel iga ülikooliga halduslepingus kokkulepitud õppekohtade arvust. Võimaluse korral kaetakse ülikooli kulud ka temaga kokkulepitud doktoriõppe õppekohtade arvust enam kaitstud doktorikraadide eest, arvestades ülikoolidega kokkulepitud õppekohtade arvu omavahelist proportsiooni. (9) Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurused ja nende määramise üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ülikool koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks ülikooli eelarve koostamisel. (2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.
(1) Riigikontroll kontrollib ülikooli tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (2) Ülikooli majandustegevust kontrollivad ülikooli nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.
(1) Ettekirjutuses peavad sisalduma: 1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 4) haldusjärelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad; 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord. (2) Haridus- ja Teadusministeerium toimetab ettekirjutuse ülikooli rektorile kätte posti teel või elektrooniliselt 10 päeva jooksul selle tegemise päevast arvates. (3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on ülikooli rektoril õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.
(1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras. (2) Ülikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadeks. (3) Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab ülikool aruande finantseerijale viimase nõudel.
(1) Korralise õppejõu või teadustöötajaga enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajaline tööleping kehtib selles sätestatud tingimustel ja korras kuni töölepingus nimetatud tähtaja lõpuni. (2) Kui korralise õppejõu või teadustöötajaga sõlmitakse tööleping pärast 2015. aasta 1. jaanuari ning sama isikuga on samalaadse töö tegemiseks sõlmitud varem vähemalt kaks järjestikust tähtajalist töölepingut või on varem sõlmitud tähtajalist töölepingut pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. (3) Kui isikul on 2015. aasta 1. jaanuaril kehtiv tähtajaline tööleping professori ametikohal töötamiseks ja tal täitub pärast nimetatud kuupäeva samas ülikoolis professorina töötamisel üheteistkümnes tööaasta ning ta on ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse temaga tähtajatu tööleping konkurssi välja kuulutamata.
(1) Pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist ülikooli nõukogus kantakse ühisõppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui: 1) ühisõppekava vastab käesoleva seaduse §-dele 221 ja 222; 2) ühisõppekavale laiendatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekavale, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab käesoleva seaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele. (3) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele võib valdkonna eest vastutav minister määrata käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi, moodustades ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutuse taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib kuni vastavas õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse andmiseni, kuid mitte kauem kui 2011. aasta 31. detsembrini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(1) 2 (2) 3 (3) Käesoleva seaduse § 131 jõustub 1997. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 14 jõustub nõude osas, et õppekoha arvestuslikust maksumusest peab personalikulu moodustama vähemalt 60 protsenti, 2004. aasta 1. jaanuaril. (5) Käesoleva seaduse § 36 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril. (6) Ülikooli nõukogul on õigus kohaldada käesoleva seaduse § 36 lõiget 3 ka enne 2006. aasta 1. jaanuari pensionile siirdunud õppejõududele. (7) Haridus- ja Teadusministeerium sõlmib Tartu Ülikooliga arstiõppe kliinilise õppe läbiviimisega seonduvate kulude hüvitamiseks viieks aastaks halduslepingu, mis jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesoleva seaduse § 2 punkti 14 muudatust, mis on tehtud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, rakendatakse 2009. aasta 1. jaanuarist.