(1) Valla lipp on proportsioonidega 7: 11 (h: b). Lipu pind on jaotatud neljaks väljaks selliselt, et vardapoolne ülemine väli on ruut, mille külje pikkus on 2/5 lipukanga kõrgusest. Ülemine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv alumine väli on sinised (sinise toon Pantone 2985), alumine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv ülemine väli on valged. Ülemisel vardapoolsel sinisel väljal on valge veetilga kujutis.2(2)Heisatav lipp peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve.3(3)Valla lipp heisatakse hoonel (hoone ees), kus asuvad vallavolikogu ja -valitsus, samuti muudes vallavalitsuse poolt määratud kohtades.4(4)Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lipu kasutamine lubatud vallavalitsuse nõusolekul.5(5)Igaühel on õigus kasutada valla lipu värvikombinatsioonis viiru (vimplit). Viir ei asenda valla lippu.6(6)Heisatud valla lipul peab lipukanga alumine serv olema maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusel. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seina lipuvardal aga vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.7(7)Valla lipu nõuetekohase heiskamise ning kasutamise eest vastutab isik, kes korraldab lipu heiskamist või kasutamist.8(8)Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.9(9)Vapikilp on jagatud neljaks väljaks selliselt, et ülemisteks väljadeks on ruudud. Vapikilbi ülemine parempoolne ja alumine vasakpoolne väli on sinised (sinise toon Pantone 2985). Ülemine vasakpoolne ja alumine parempoolne väli on hõbedased. Ülemisel parempoolsel väljal on hõbedane veetilga kujutis.10(10)Vapi kujutist kasutatakse vallavolikogu ja -valitsuse ning valla asutuste pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide kujunduselemendina.11(11)Valla vapi kasutamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba.
(1) Valla logo on kombineeritud märk, mis koosneb kujutisest ja sõnamärgist:11) Kujutis - Väike-Maarja esitähtede V ja M kombinatsioonile toetub sinisel taustal paikkonna sümbol - veetilk.22) Sõnamärk - Väike-Maarja vald.2(2)Valla logo kasutamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba.
(1) Volikogu tööorganid on volikogu üldkogu, volikogu juhatus, alalised ja ajutised komisjonid.2(2)Volikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni, kes tegutseb vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. Teised alalised komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks antud eluvaldkonnas, volikogule arvamuse esitamiseks, õigusaktide eelnõude algatamiseks ja läbivaatamiseks.3(3)Alalise komisjoni moodustamise ja nimetuse otsustab volikogu enne alalise komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist.4(4)Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel, teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel.5(5)Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni.6(6)Volikogu esimees ei kuulu alalistesse komisjonidesse.7(7)Konkreetse komisjoni ülesanded ja töökord määratakse kindlaks alaliste komisjonide põhikirjas.
(1) Volikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone, määrates nende esimehe, koosseisu, volituse ulatuse ja kestvuse.2(2)Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid volikogule aruande oma tegevuse või seisukoha kohta.
(1) Volikogu juhatus on üks volikogu alalistest komisjonidest.2(2)Volikogu juhatus on volikogu tööd korraldav organ, sealhulgas volikogu päevakorra projekti, esitatud eelnõude ja muu töökorralduse läbivaatamiseks.3(3)Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alaliste komisjonide esimehed. Alalise komisjoni esimehe puudumise korral asendab teda aseesimees. Juhul, kui komisjoni aseesimees ei saa juhatuse koosolekul osaleda, asendab teda vanim kohalolev komisjoni liige.
(1) Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungi juhatajale. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.2(2)Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.3(3)Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.4(4)Valimiskomisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle.5(5)Valimiskomisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga sedeli.6(6)Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl.7(7)Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle valimiskomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud.8(8)Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.9(9)Volikogu esimeheks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.10(10)Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis alustatakse kandidaatide esitamist ja hääletamist hiljemalt kolme nädala pärast toimuval järgmisel volikogu istungil.11(11)Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli.12(12)Volikogu aseesimees valitakse eespool toodud korra järgi.13(13)Volikogu aseesimehe valimise viib läbi volikogu esimehe ettepanekul moodustatud häältelugemiskomisjon.
(1) Volikogu esimees:11) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;22) esindab volikogu ja Väike-Maarja valda;33) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;44) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;55) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja muud dokumendid, peab volikogu nimel kirjavahetust;66) täidab muid talle seaduse alusel või volikogu poolt antud ülesandeid;77) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;2(2)Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas "volikogu aseesimees" või "volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes".
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu alalisel komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.2(2)Vallaelanike poolt algatatud volikogu õigusakti eelnõu või ettepanek mõne muu küsimuse volikogu menetlusse võtmiseks edastatakse paberkandjal või elektrooniliselt vallakantseleisse. Elektroonilisel esitamisel tuleb dokument digitaalselt allkirjastada.3(3)Kõik eelnõud (välja arvatud volikogu organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vallavalitsus jälgib, et õigusaktide eelnõud, mis saadetakse volikogu istungile oleksid vormistatud korrektselt ja kontrollib nende vastavust kehtivale seadusandlusele, tehes vajadusel eelnõu esitajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks.4(4)Alaline komisjon võib eelnõud algatamata teha ettepaneku volikogu juhatusele võtta päevakorra projekti eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega valla küsimuse arutamise.5(5)Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab ning tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu esimees võib vajadusel õigusakti eelnõu määrata arutamiseks kõikidesse komisjonidesse.6(6)Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.7(7)Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks konsulteerib volikogu esimees eelnevalt vastava volikogu komisjoniga, volikogu juhatusega, vallavalitsusega ja teiste asjassepuutuvate isikutega.8(8)Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõusid, mis on istungi kutse päevakorras teatavaks tehtud. Umbusalduse eelnõusid volikogu juhatus, komisjonid ja vallavalitsus ei aruta ning seisukohta ei võta.9(9)Istungi päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu juhatuse koosolekul. Istungi kutse koostab ja allkirjastab volikogu esimees. Kutses tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.10(10)Volikogu istung tuleb kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sellisel juhul esitatakse kirjalik ettepanek istungi kokkukutsumiseks volikogu esimehele, näidates ära istungile arutamiseks antavad küsimused.
(1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, vajadusel ka tihedamini. Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja. Esimees või asendaja ei pea istungit kokku kutsuma, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust või, kui istungi läbiviimine osutub mõnel muul mõjuval põhjusel võimatuks.2(2)Istungi toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse avalikkusele teatavaks valla koduleheküljel. Õigusaktide eelnõude ning muude istungi dokumentidega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel.3(3)Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu esimehele.4(4)Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja.5(5)Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.6(6)Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.7(7)Juhul, kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus.
(1) Volikogu liige, kodanike valimisliit või erakond võivad esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.2(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Istungi juhataja teeb arupärimise sisu ja esitajad teatavaks volikogule ning edastab selle vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.3(3)Arupärija peab arupärimises ära näitama, millist vastamise vormi ta soovib.4(4)Kirjaliku vastuse andmisega on aega 15 kalendripäeva ja suuline vastus antakse arupärimisele järgneval volikogu istungil.5(5)Arupärimisele suuliselt vastamisel peab volikogu esimees lülitama vastamise volikogu istungi päevakorda.6(6)Arupärija võib esitada täiendavalt kuni kolm küsimust selle teema kohta, mille kohta ta tegi arupärimise.
(1) Volikogu liikmete, valimisliitude, erakondade või komisjonide avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil peale arupärimiste esitamist ja enne päevakorras olevate küsimuste arutamist.2(2)Avalduse kirjalik tekst esitatakse istungi juhatajale.3(3)Avalduse esitamiseks antakse aega kuni viis minutit.4(4)Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne.5(5)Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning arutelu ei algatata.
(1) Volikogu kinnitab päevakorraprojekti peale arupärimiste ja avalduste ärakuulamist. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis olevate eelnõude kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks.2(2)Volikogu alaline komisjon või volikogu liige võib teha volikogule ettepaneku arvata mistahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja.3(3)Peale protestide ja ettepanekute ärakuulamist päevakord kinnitatakse.4(4)Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 30 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Mahuka ettekande korral võib istungi juhataja eespool nimetatud tähtaegu pikendada. Ettekandjad võivad vajadusel ettekande või küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse ametnikule.5(5)Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine: küsimused ettekandjatele, sõnavõtt kohalt (kuni 5 minutit), küsimused sõnavõtjatele, lõppsõna (kuni 5 minutit).6(6)Küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt.7(7)Sõna annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks või repliigiks kuni 2 minutit.8(8)Istungi juhatajal on õigustaandada asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetada sõnavõtt, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi.9(9)Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.10(10)Konkreetse päevakorrapunkti arutelu lõpeb kas viimase esinemisega või volikogu vastava otsustuse alusel. Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja.11(11)Enne hääletamist on volikogu liikmel õigustaotleda vaheaega kuni 5 minutit.12(12)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.13(13)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.14(14)Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega . 15(15)Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste küsimuste otsustamisel:11) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;22) koormiste määramine;33) vallavara valitsemise korra kehtestamine;44) arengukava vastuvõtmine ja muutmine;55) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel;66) põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;77) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;88) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;99) vallavanema valimine;1010) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;1111) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;1212) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine.16(16)Hääletamise järjekord on järgmine:11) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;22) sisulised muudatusettepanekud;33) redaktsioonilised ettepanekud;44) eelnõu tervikuna.17(17)Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale.18(18)Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. Juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab, fikseeritakse hääletustulemused nimeliselt.19(19)Istungi juhataja teeb teatavaks otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.20(20)Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.
(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.2(2)Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.3(3)Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli kantakse samuti esitatud arupärimised, arupärimiste ja avalduste esitajad ning arupärimiste vastused. Esitatud ettepanekud, eriarvamused, arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja avalduste tekstid võib esitada ka protokollis viidatud lisadena.4(4)Volikogu istungite protokollimise korraldab vallakantselei.5(5)Volikogu istungid salvestatakse. Istungite salvestistega on võimalik tutvuda Väike-Maarja raamatukogus.6(6)Istungi protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ning valla koduleheküljel viiendal tööpäeval peale volikogu istungit. Ülevaade volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse valla infolehes.7(7)Esitatud arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja esitatud avaldused avaldatakse valla koduleheküljel täies mahus esitatud kujul.8(8)Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Volikogul on õigus anda määrusi ja vastu võtta otsuseid.2(2)Volikogu määrused avalikustatakse vallavalitsuses asuval stendil.3(3)Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.4(4)Volikogu otsused jõustuvad alates teatavaks tegemisest.5(5)Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.6(6)Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena (jõustub 1.01.2013).7(7)Volikogu määruste ja otsustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(1) Vallavanem tuleb valida kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast.2(2)Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu.3(3)Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale. Kui vallavanemaks ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.4(4)Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.5(5)Vallavanema valimise viib läbi volikogu esimehe ettepanekul moodustatud häältelugemiskomisjon.6(6)Komisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle.7(7)Komisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valla pitsati jäljendiga sedeli.8(8)Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl.9(9)Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle komisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valla pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise.10(10)Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud.11(11)Vallavanemaks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.12(12)Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.2(2)Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kolm liiget vallavanema esildisel.3(3)Volikogu kinnitab valitsuse ametisse salajasel hääletamisel.4(4)Hääletamise viib läbi põhimääruse § 15 lõikes 5 nimetatud komisjon.5(5)Komisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsati jäljendiga hääletamissedelid, kuhu on kantud vallavanema poolt esitatud valitsuse nimekiri.6(6)Volikogu liikmed märgivad iga kandidaadi kohta oma seisukoha – poolt või vastu kandidaadi nime järele. Hääletamise protseduur toimub põhimääruse § 15 lõigetes 6 ja 9 toodud korras.7(7)Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli.8(8)Kui vähemalt üks kandidaat esitatud koosseisust ei saa poolthäälteenamust, loetakse valitsus ametisse mittekinnitatuks ja valitsuse kinnitamine lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda.
(1) Vallavalitsus:11) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;22) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis käesoleva põhimäärusega või volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele;33) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;44) lahendab küsimusi, mis on delegeeritud valitsusele;55) korraldab valla ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusega ettenähtud korras;66) kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad;77) nimetab osavalla vanema ametisse, vabastab osavalla vanema ametist.2(2)Valitsus võib moodustada nii ajutisi kui ka alalisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vastava valdkonna küsimuste lahendamiseks ja ettepanekute tegemiseks valitsusele.
(1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul neli korda kuus, vajadusel ka tihedamini.2(2)Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeeritakse valitsuse liikmeid vallakantselei kaudu.3(3)Istungile esitatavad eelnõud ja otsustamiseks antavad küsimused peavad olema eelnevalt kooskõlastatud asjassepuutuva osakonna või ametnikuga.4(4)Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõu või istungile arutamiseks antav küsimus tuleb esitada istungi päevakorda lülitamiseks hiljemalt kaks tundi enne istungi algust.5(5)Valitsuse istungi päevakorraga ning teiste istungi dokumentidega saab tutvuda vallakantseleis ja elektroonilises vallavalitsuse kataloogis.6(6)Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.7(7)Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.8(8)Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Valitsuse liikmed annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.9(9)Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda ning lahendatakse päevakorraga seotud organisatsioonilised küsimused.10(10)Seejärel kuulatakse ära vastavas päevakorrapunktis eelnõu või küsimuse algataja ettekanne ja valitsuse liikmete seisukohad ning istungile kutsutute arvamused.11(11)Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega.12(12)Istungi juhataja:11) teeb kindlaks istungist osavõtvate valitsuse liikmete arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu;22) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist, vajadusel kutsub sõnavõtja päevakorraküsimuse juurde tagasi või lõpetab sõnavõtu, taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;33) otsustab istungist osavõtjatele sõna andmise järjekorra;44) fikseerib hääletamistulemused.13(13)Arutelu vastavas päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või istungi juhataja otsustuse alusel.14(14)Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.15(15)Küsimuse hääletamisele panekul kontrollib juhataja, kas kõik valitsuse liikmed said hääletamisele pandavast küsimusest aru. Kui küsimust on vaja täiendavalt selgitada, teeb ta seda.16(16)Hääletamise järjekord on järgmine:11) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud;22) sisulised muudatusettepanekud;33) redaktsioonilised ettepanekud;44) eelnõu tervikuna.17(17)Hääletamise tulemused teeb teatavaks istungi juhataja.18(18)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.19(19)Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.20(20)Vallavalitsuse istungi protokolliga ja valitsuse komisjoni koosoleku protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel. Ülevaade valitsuse istungil käsitletud küsimustest avaldatakse valla infolehes.21(21)Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(1) Valitsusel on õigus anda määrusi ja korraldusi.2(2)Valitsuse määrused avalikustatakse vallavalitsuses asuval stendil.3(3)Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.4(4)Valitsuse korraldused jõustuvad alates teatavaks tegemisest.5(5)Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena (jõustub 1.01.2013).6(6)Valitsuse määruste ja korraldustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.7(7)Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad.
(1) Vallavanem:11) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;22) esindab Väike-Maarja valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele;33) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;44) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;55) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;66) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;77) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;88) esindab valda krediidiasutustes, kirjutab alla valla poolt sõlmitud lepingutele;99) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.2(2)Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) abivallavanem. Vallavanem nimetab valitsuse liikme, kes asendab teda abivallavanema äraolekul. Asendajateks määratute äraolekul asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige.
(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus koos struktuuriüksustega, mida finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.2(2)Valla ametiasutust juhib vallavanem.3(3)Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.4(4)Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.5(5)Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.2(2)Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.3(3)Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.4(4)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.5(5)Eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.6(6)Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.7(7)Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.
(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks vallavolikogule kinnitamiseks.2(2)Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla põhimääruses sätestatud nõuetele.3(3)Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla kodulehel.
Kinnitada põhimääruse lisana alaliste komisjonide põhikiri.
Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 28.09.2005. määrus nr 17 „Valla põhimääruse kinnitamine“, Väike-Maarja Vallavolikogu 28.09.2009. määrus nr 9 “Väike-Maarja valla põhimääruse muutmine”, Väike-Maarja Vallavolikogu 27.10.2004. määrus nr 10 „ Väike-Maarja Vallavolikogu alaliste komisjonide põhikirja kinnitamine“, Väike-Maarja Vallavolikogu 02.12.2009. määrus nr 2 „ Väike-Maarja Vallavolikogu alaliste komisjonide põhikirja muutmine“ ja Väike-Maarja Vallavolikogu 27.01.2011 määrus nr 1„Väike-Maarja Vallavolikogu alaliste komisjonide põhikirja muutmine“.
Määrus jõustub 05. märtsil 2012.