(1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. (2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. (3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine: 1) ametiasutuse juhtimine; 2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine; 2¹) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine; 3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine; 4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks; 5) süütegude menetlemine; 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises; 7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine; 8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine; 9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse. (4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel. (5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige: 1) raamatupidamine; 2) personalitöö; 3) asjaajamistöö; 4) hankespetsialistide tegevus; 5) haldustöötajate tegevus; 6) infotehnoloogide tegevus; 7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd. (6) Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.
(1) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks vähemalt ametiasutuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus.
(2) Ministeeriumi ja Riigikantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab vastavalt minister või tema volitatud kantsler või riigisekretär.
(3) Ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitatud ametiasutuse juht .
(4) Ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isik või tema volitatud isik . Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või tema volitatud isik.
(6) Riigikogu Kantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamusenõukogu.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata ametiasutuse teenistuskohtade koosseisude kehtestamisel ja teenistuskohtade teenistusgruppideks liigitamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrast.
(1) Ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
(2) Ametnikuna võib teenistusse võtta ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametiasutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku.
(3) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamusenõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler võib kehtestada käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõudeid täpsustavaid nõudeid ning lisanõudeid isiku teadmistele ja oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puhul omab eelnimetatud õigust ametisse nimetamise õigust omav isik.
Teenistusse ei või võtta isikut: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4) kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või ametniku vanavanem, ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel; 5) muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.
(1) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (1¹) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. (2) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees. (3) Sisekonkursi korraldamise otstarbekust eeldatakse, kui sisekonkursiga hõlmatud ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. (4) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1. Tähtajalise üleviimise otstarbekust eeldatakse, kui see on vajalik üleviidava ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamiseks ning ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks ning üleviidava ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab tal täita teenistusülesandeid vabal ametikohal. (4¹) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ajutiselt äraolev ametnik on teatanud, et ta ei naase oma ametisse, ning on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana ja asendaja on andnud oma nõusoleku tähtajatult ametisse nimetamiseks. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldavad tal sellel ametikohal täita teenistusülesandeid eeldatavalt paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel. (5) Konkurssi ei korraldata, kui ametnik viiakse üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3. (5¹) Ministeeriumi asekantsleri ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler või Riigikantselei direktor viiakse teisele ametikohale üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktile 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 9 sätestatu ei laiene riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega teiste käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste juhtide vaba ametikoha täitmisele. (7) Konkurssi ei korraldata, kui puuduva ametniku ülesanded antakse üle teisele ametnikule vastavalt käesoleva seaduse §-le 57. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas. (8) Konkursita võib teenistusse võtta riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja Vabariigi Presidendi nõuniku. (9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on võimalik ametikoht täita isikuga, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased ning nõuded ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul. Konkursi väljakuulutamisest ametikohale, millele isik kandideeris, ei tohi sellisel juhul olla möödunud üle 150 kalendripäeva ja konkursil osalenud isikutest peab olema koostatud paremusjärjestus. Isik, keda ametiasutus soovib ilma konkurssi korraldamata ametisse nimetada, peab olema nimetatud paremusjärjestuses esimese kolme kandidaadi hulgas, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks.
(1) Värbamine ja valik peavad põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel.
(1¹) Ametiasutus esitab kandidaadile teabe pakutava ametikoha põhipalga või selle vahemiku kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige konkursikuulutuses või muul viisil, enne värbamisvestlust.
(2) Väljakuulutatud konkursist võib loobuda või konkursi avalikustatud tingimusi muuta ainult põhjendatud juhul, teatades sellest kandidaatidele esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning avaliku konkursi korral ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel ning sisekonkursi korral ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu.
(3) Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.
(4) Avaliku konkursi ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon).
(5) Avalik konkurss ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne ametisoleva kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi teenistustähtaja möödumist.
(6) Tippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär ja selle koosseisu määrab Vabariigi Valitsus.
(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamusenõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab valla- või linnavalitsus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku täpsema korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
(9) Konkursil osalenud isikute hulgast võib koostada paremusjärjestuse mitme kandidaadi kohta, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks.
(10) Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada juhul, kui konkursi võitnud isik loobub ametikohale asumisest, ametikohale nimetatud isiku ametikohale nimetamise haldusakt tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhtudel või kui ametnik vabastatakse teenistusest katseaja jooksul. Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 150 kalendripäeva jooksul konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest arvates teha ilma uut konkurssi välja kuulutamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku ametikohale asumiseks konkursi paremuselt järgmisele kandidaadile.
(1) Ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Määratud ajaks nimetatakse ametikohale järgmiselt: 1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja – asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni; 2) ajutise iseloomuga teenistusülesandeid, eelkõige ajaliselt piiritletud ülesandeid ja töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ülesandeid täitev ametnik – ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimis- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni; 3) riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht – viieks aastaks; 4) Vabariigi Presidendi nõunik – Vabariigi Presidendi volituste ajaks; 5) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht – viieks aastaks; 6) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – viieks aastaks; 7) Konkurentsiameti peadirektor – viieks aastaks; 8) Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja – viieks aastaks. (2¹) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90 kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks. Isiku nimetamist samale ametikohale loetakse järjestikuseks, kui ametikohalt vabastamise ja ametikohale nimetamise vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. (5) Ametnikku ei nimetata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 nimetatud ametikohale rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.
(1) Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded). (2) Ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast. (3) Katseaega ei kohaldata, kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale. Kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib kohaldada ametnikule katseaega. (4) Katseaega ei kohaldata: 1) kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1; 2) kui ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3; 3) kui määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale uueks tähtajaks; 4) Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt ametikohale nimetatavale ametnikule; 5) asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile; 6) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. (5) Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, siis tema senine katseaeg jätkub. Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib ametisse nimetamise õigust omav isik määrata ametnikule uue katseaja kestusega kuni neli kuud. Võimaluse korral võetakse uue katseaja tulemuste hindamisel arvesse ka varasema katseaja tulemused. (6) Katseaja hulka ei arvata aega, kui avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud alusel või kui ametnik on teenistuses haiguslehe alusel vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 124 või 125. (7) Enne katseaja lõppu tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses, mille käigus käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks.
(1) Ametiasutus peab rakendama abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandama ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid.
(2) Ametnik peab teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi täiendama.
(3) Ametniku koolitusel osalemise vajaduse otsustab vahetu juht või kõrgemalseisev juht.
(4) Ametnikku ei või kohustada osalema ressursimahukal koolitusel, kui ressursimahuka koolituse kohta soovib ametiasutus sõlmida halduslepingu, ja rahalist omaosalust nõudval koolitusel. Samuti ei või ametnikku kohustada osalema koolitusel, mis toimub väljaspool tööaega.
(5) Koolitusele saatmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik arvestama olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul koolitusel viibida.
(6) Kui ametniku on koolitusele saatnud ametiasutus, hüvitab ametiasutus koolituskulud.
(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu koolituse korra kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamusenõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike koolituse korra kehtestab valla- või linnavalitsus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse koolituse täpsema korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
(9) Koolituse puhul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud koolituse korras ette näha ametniku rahalise omaosaluse võimaluse.
(10) Koolituse ajal säilitatakse ametnikule palk.
(1) Ametnikul on 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (edaspidi igapäevane puhkeaeg). (2) Ametnikul on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega (edaspidi iganädalane puhkeaeg). (3) Summeeritud tööaja arvestuse korral on ametnikul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. (4) Kui ametnik töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, antakse talle vahetult pärast tööpäeva lõppu käesoleva paragrahvi lõikele 1 täiendavalt vaba aega võrdselt 13 töötundi ületatud tundide arvuga. (5) Üldjuhul antakse iganädalane puhkeaeg laupäeval ja pühapäeval. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud järjestikune puhkeaeg hõlmab igapäevast ja iganädalast puhkeaega.
(1) Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki.
(2) Pikaajalises välislähetuses oleku ajal makstakse ametnikule lisaks tema palgale iga kuu välislähetustasu.
(3) Ametniku välislähetustasu arvutatakse, korrutades lähetustasu lähtesumma selle linna koefitsiendiga, kuhu ametnik lähetati. Lähetustasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud linnade koefitsiendid või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud linnade koefitsiendid, kui välisteenistuse seaduse alusel vastava linna koefitsienti ei ole kehtestatud.
(4) Pikaajalise välislähetuse korral hüvitatakse lähetusse saadetava ametnikuVälislähetustasu maksmine ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme: 1) kolimiskulu; 2) majutuskulu; 3) kindlustus- ja ravikulu; 4) koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu; 5) alates viieaastase, või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, siis noorema kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu; 6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu üks kord lähetusaastas.
(5) Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise korra, lähetustasu lähtesummad, lähetustasu arvutamise ja maksmise korra ning lähetuskulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega linnade koefitsiendid ulatuses, mis ei ole kehtestatud välisteenistuse seaduse alusel. Linnade koefitsientide määramisel lähtutakse elukallidusest, valuutakursside muutusest, turvariskidest ja muudest olulistest asjaoludest.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ravikulude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(8) Ametnikuga kaasas oleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses.
(9) Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses.
(10) Kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses onhüvitamine pikaajalises lähetuses oleva ametnikuga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.
(11) Kaasasoleva abikaasa eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksminevälislähetuses olevale ametnikule lõpetatakse, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesolevatoimub välisteenistuse seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud tasumäära kaks korda. Suurenduse maksmine lõpetatakse kõnealusele kvartalile järgneval kuul.
(12) Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse-des 63–66, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva.
(13) Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse68, kui perekonnaliige lahkub alaliselt asukohariigist, asub elama ametnikust eraldi leibkonda või asub alaliselt tööle või teenust osutama.
(14) Kaasasoleva perekonnaliikme eest ametniku välislähetustasu suurendamise69 ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 473 sätestatud kulu ei hüvitata ametnikuga kaasas oleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekuttingimustel ja korras.
(1) Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olevale mittetöötavalekaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse igal kuul abikaasatasu, mille suurus arvutatakse, korrutades töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära täistööajaga töötamise korral kuus kahega.
(2) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasumäära vähemalt kaks korda. Sellisel juhul lõpetatakse abikaasatasu maksmine kõnealusele kvartalile järgneval kuul.
(3) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva. Asukohariigist äraolekuks ei loeta kaasasoleva abikaasa kaasasolekut ametniku teenistuslähetuses.
(4) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa asub elama ametnikust eraldi leibkonda, asub alaliselt tööle või teenust osutama, mille eest saadav sissetulek on suurem kui töölepingu- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus, või lahkub alaliselt asukohariigist.
(5) Abikaasatasu ei maksta ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale, kellele tehakse väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII-s 67 sätestatud tingimustel ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse või kogumispensionide seaduse aluselkorras. Abikaasatasu ei maksta ka juhul, kui ametniku kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse eripensioni avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel.
(6) Ametniku puhkuse ajal jätkatakse abikaasale, ka asukohariigist äraoleku korral, abikaasatasu maksmist.
(7) Kui kaasasolev mittetöötav abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
(8) Abikaasatasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) AmetnikulAmetnikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, on arsti või ämmaemanda väljastatud töövõimetuslehe alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele.
(2) Kui teenistustingimuste ajutine kergendamine ei ole võimalik, peatatakse ametniku avaliku võimu teostamise õigus töövõimetuslehel märgitud töövabastuse lõpuni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1kohaldatakse töötervishoiu ja 2 sätestatud juhtudel peab ametnik esitama vahetule juhile arsti või ämmaemanda otsuse, millest nähtuvad teenistusülesannete täitmisele terviseseisundist tulenevad piirangud ning ettepanekud terviseseisundile vastata võivate teenistusülesannete ja tööohutuse seaduse §-tingimuste kohtas 125 sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse ametnikule hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
(5) Emapuhkuse lõppemisel on ametnikul õigus kasutada paranenud teenistustingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus töölt äraoleku ajal.
(1) Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis ning palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta.
(2) Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse palgajuhendi kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamusenõukogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata ametiasutuse palgajuhendi koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
(4) Minister või tema volituse alusel ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja riigisekretär kehtestavad käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga vastavalt ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei palgajuhendi. Minister võib ministeeriumi palgajuhendi kehtestamise volitada kantslerile. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.
(1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatajal või tema poolt selleks volitatud isikul. (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviija kogub distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid. (3) Ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. (4) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda sama ametiasutuse ametnikult või töötajalt, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud (edaspidi tunnistaja), kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seletust distsiplinaarsüüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma. Seletuse andmisest keeldumine on kohustuse rikkumine, välja arvatud juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavalt isikult nõutakse teda kahjustavat seletust või tunnistajalt nõutakse seletust tema abikaasa, registreeritud elukaaslase, elukaaslase või vanavanema kohta või tunnistaja või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanema või vanema alaneja sugulase kohta. Vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (5) Distsiplinaarmenetluse läbiviija koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, allkirjastab selle ja esitab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule otsustamiseks. (6) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) distsiplinaarsüüteo aluseks olev rikutud teenistuskohustus; 3) asjas kogutud tõendid; 4) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht; 5) ettepanek karistamise, sealhulgas karistuse liigi kohta, või karistamata jätmise kohta koos põhjendusega. (7) Enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik, siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. (8) Kui distsiplinaarkaristuse määraja ei olnud distsiplinaarmenetluse läbiviija, siis on tal õigus ametnikku enne karistuse määramist isiklikult küsitleda. Selline vestlus protokollitakse. (9) Ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi.
Avaliku võimu teostamise õigus peatub: 1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud haiguslehe alusel teenistuses olemisel vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 124 või 125; 4) aja-, asendus- või asendusteenistusesreservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks; 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid; 6) ajaks, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 78 lõike 1 alusel, samuti ajaks, kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 7) ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all; 8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine välisesinduses töötamise ja pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise korral
(1) Lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala ametiasutuse ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused seoses Eesti Vabariigi välisesinduses tööle asumisega sätestatakse välisteenistuse seaduses.[Kehtetu]
(2) Eksperdina pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses.
(1) Kui ametnik asub Riigikogu liikme kohale või astub Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse liikme ametisse, siis tema teenistussuhte viimane päev on ametivande andmise päevale eelnev päev.
(2) Kui ametnik asub Euroopa Parlamendi liikme kohale, siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 72 lõikes 4 sätestatule Vabariigi Valimiskomisjoni Euroopa Parlamendi töös osalemise soovist teavitamise päev.
(3) Kui ametnik nimetatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktides 5–8 nimetatud ametikohale, siis tema teenistussuhte viimane päev on sellele ametikohale nimetamise päevale eelnev päev.
(4) Kui ametnik valitakse vallavanemaks või linnapeaks, siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõikes 2 sätestatule ametiasutust enda valimisest teavitamise päev.
(5) Kui ametnik tuleks teenistusest vabastada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimise korral, on tema teenistussuhte viimane päev valla või linna valimiskomisjoni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös osalemise soovist teavitamise päev.[Kehtetu]
(1) Ametniku võib teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul. (2) Ametniku võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest vabastada, kui on alust arvata, et võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub ning seetõttu oleks ametiasutuse töökorraldusele tekkiv lisakoormus ebaproportsionaalselt suur. (3) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui ametnik on teenistuses haiguslehe alusel vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 124 või 125, ametiasutusel on võimalik ametniku nõusolekul kohandada ametikohta, muuta ametniku teenistustingimusi või kui ametnikku on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, mille ülesannete täitmine vastab ametniku töövõimele ning sobib tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega. (4) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.
(1) Käesoleva seaduse § 90, 92 või 93 alusel, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku: 1) kes on rase; 2) kellel on õigus emapuhkusele; 3) kellel on õigus isapuhkusele; 4) kellel on õigus lapsendajapuhkusele või 5) kes kasvatab alla kolmeaastast last; 6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui ametnik on teavitanud vahetut juhti rasedusest, lapse sünnist, lapse olemasolust, lapsendamise kohtuotsusest või hoolduspere vanema lepingu sõlmimisest enne teenistusest vabastamisest etteteatamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Kui teavitamine ei olnud võimalik nimetatud tähtaja jooksul ametnikust olenematutel põhjustel, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teavitada esimesel võimalusel. Vahetu juhi nõudmisel peab ametnik esitama arsti või ämmaemanda väljastatud rasedust kinnitava tõendi, lapse sünnitunnistuse, lapsendamise kohtuotsuse või hoolduspere vanema lepingu. (3) Ametnikku ei tohi teenistusest vabastada järgmistel põhjustel: 1) ametnik taotles soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud paindlikke töötingimusi või käesoleva seaduse § 51 lõikes 7 sätestatud sobivaid teenistustingimusi; 2) ametnik kasutab töölepingu seaduse §-des 59–651 sätestatud puhkust või on ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel; 3) ametnik taotles käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 63 lõikes 1 või § 67 lõikes 2 sätestatud andmete esitamist. (4) Kui ametiasutus ei tõenda, et ta vabastas ametniku teenistusest käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse ametnik teenistusest vabastatuks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud põhjusel järgmistel juhtudel: 1) ametnik on aasta jooksul enne teenistusest vabastamist taotlenud või kasutanud töölepingu seaduse §-des 59–651 sätestatud puhkust; 2) ametnik on aasta jooksul enne teenistusest vabastamist olnud ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel. (5) Kui ametiasutus ei tõenda, et ta vabastas ametniku teenistusest käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse ametnik teenistusest vabastatuks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjusel, kui ametnik nõudis enne teenistusest vabastamist andmeid teenistustingimuste kohta.
(1) Teenistuses oleva või töötava isiku teenistus- või töösuhte lõppemisel või tähtajatul üleviimisel teise asutusse säilitatavad isikuandmed arhiveeritakse. Selle isiku andmed, kes täidab seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid, ning nende isikute andmed, kellele asutus teeb väljamakseid, arhiveeritakse, kui isik ei täida enam seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid või kui asutusel ei ole enam tarvis isikule väljamakseid teha. (2) Arhiveeritud isikuandmeid säilitatakse järgmiselt: 1) avaliku ja eriteenistuse staaži arvestamiseks ja elektroonilise teenistuslehe pidamiseks vajalikke andmeid 75 aastat; 2) teenistuses oleva või töötava isiku arvelduskonto numbrit, aadressi, andmeid kõrvaltegevustega tegelemise ja piirangute ning konkurentsipiirangu, tervisekontrolli tegemise aja ning terviseseisundi vastavuse andmetele, läbiviidud arengu- ja hindamisvestluste ning atesteerimisvestluste, terviseseisundi, teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalike lubade kohta ning andmeid asutuses teenistuses olevate ja töötavate isikute abikaasade, registreeritud elukaaslaste, alaealiste laste ja teiste ülalpeetavate kohta kuni üks aasta, kui andmete edasiseks töötlemiseks ei esine muud õiguslikku alust; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata personali- ja palgaarvestuse andmeid viis aastat, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Riigitöötaja iseteenindusportaalis säilitatakse personali- ja palgaarvestusega seotud raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil andmed raamatupidamises kajastati. Pärast säilitustähtaja möödumist algdokumendid hävitatakse.
(1) Käesoleva seaduse § 49 kohaldub ametnikele: 1) kellel juhtum toimus 2016. aasta 1. juulilAmetnikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud töövõimetusleht või pärast seda; 2) kellel juhtum toimustekib õigus emapuhkusele enne 20162024. aasta 115. juulitmaid, kuid kellel oli 2016. aasta 1. juuli seisuga kõnealusest juhtumist tingitud ajutine töövõimetus, kuid ei olnud tuvastatud püsivat töövõimetust.
(2) Ametnikule, kellel on püsiv töövõimetus tuvastatudkohaldatakse käesoleva seaduse enne 20162024. aasta 115. juulit, makstakse saamata jäänud hüvitis välja kuni 2016. aasta 1. juulinimaid kehtinud avaliku teenistuse seaduse või vastava eriteenistuse seaduse redaktsiooni alusel§-s 48 sätestatut.
(3) Ametnikul, kellel tuvastatakse osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime osalise kaotuse tingimus täidetuks. Ametnikul, kellel tuvastatakse puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime täieliku kaotuse tingimus täidetuks.