(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigikaitse rahuaegne korraldus. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolev seadus kehtib sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd sõjaaja riigikaitse seaduses ei ole sätestatud riigikaitse korraldust teisiti.
(1) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. (2) Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad. (3) Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest. (4) Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.
(1) Vabariigi President riigikaitse kõrgeima juhina: 1) teeb Riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 2) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust, ja teavitab sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 kohaselt viivitamata Julgeolekunõukogu; 3) 4) 5) annab ohvitseri sõjaväelisi auastmeid seadusega sätestatud korras; 6) kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu; 7) täidab teiste seadustega talle pandud ülesandeid riigikaitse korraldamisel. (2) Vabariigi Presidendil on õigus nõuda riigi julgeoleku ja riigikaitse kohta informatsiooni kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning Kaitseliidult. Vabariigi Presidendi sellisele järelepärimisele tuleb vastata viivitamatult. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel antud Vabariigi Presidendi aktide täitmist korraldab Vabariigi Valitsus.
(1) Vabariigi Presidendi juures on nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu. (2) Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta oma arvamuse. (3) Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja. (4) Vabariigi Presidendi kutsel võivad Riigikaitse Nõukogu istungitel sõnaõigusega osaleda teised isikud. (5) Riigikaitse Nõukogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Vabariigi President või tema ülesandeid täitev Riigikogu esimees. (6) Riigikaitse Nõukogu on pädev avaldama arvamust, kui kohal on istungi juhataja ja vähemalt pool Riigikaitse Nõukogu liikmetest. (7) Vabariigi President kinnitab Riigikaitse Nõukogu kodukorra. (8) Riigikaitse Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.
(1) Vabariigi Valitsus otsustab oma pädevuse piires riigikaitsepoliitika küsimusi ja teostab täidesaatvat riigivõimu riigikaitse korraldamisel. (2) Vabariigi Valitsus: 1) esitab Riigikogule heakskiitmiseks julgeolekupoliitika alused; 2) kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega riigikaitse strateegia; 3) nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Kaitseväe juhataja, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha; 3¹) 4) kehtestab määrusega mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra ; 5) kehtestab Kaitseväe põhimääruse ; 6) 7) paneb korraldusega riigi ametiasutustele riigikaitse ülesandeid ning kehtestab kavu nende elluviimiseks; 8) annab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korralduse muuta sõjalise valmisoleku astet; 9) otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist mobilisatsiooni ulatuse; 10) otsustab erijuhtudel riigikaitseks vajalike vahendite soetamise, kui valdkondade eest vastutavad ministrid on teinud sellekohase ettepaneku; 11) 12) suunab ja koordineerib seadusega kohalikule omavalitsusele ja Eesti Pangale pandud riigikaitse ülesannete täitmist; 13) 14) annab seaduse alusel määrusi ja korraldusi Kaitseväele ja Kaitseliidule täitmiseks; 15) 16) 17) kinnitab riigivara ümberjaotamise korra , mille alusel antakse sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel riigivara Kaitseväe valdusesse; 18) kehtestab asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist riigi sõjaliseks kaitsmiseks; 19) määrab Eesti Vabariigi territooriumi jagunemise kaitseringkondadeks; 20) kehtestab tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra; 21) 22) kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega riigikaitse arengukava. (3) Vabariigi Valitsus võib kõrgenenud ohu korral Eesti julgeolekule või Eesti rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmiseks kehtestada sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks 18-aastastele ja vanematele kaitseväekohustuslastele, sealhulgas kutsealustele, Eestist lahkumise keelu. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Eestist lahkumise keelu kohaldamisel toimitakse järgmiselt: 1) määratakse reservis olevate isikute või kutsealuste kategooriad, kelle suhtes keeld kehtib; 2) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist võib Eestist lahkumise keeldu rakendada kõigi 18-aastaste ja vanemate kaitseväekohustuslaste suhtes.
Vabariigi Valitsusele esitatakse riigikaitseliste õigusaktide eelnõud: 1) asjaomase ministri poolt koos valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta; 2) valdkonna eest vastutava ministri poolt koos Kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta.
(1) Vabariigi Valitsuse juures tegutseb riigikaitse valdkonnas valitsuskomisjoni pädevusega julgeolekukomisjon. (2) Julgeolekukomisjon: 1) täidab julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud ülesandeid; 2) nõustab käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 ettenähtud ülesannete täitmist; 3) avaldab oma seisukoha Kaitseväe juhataja kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele. (3) Julgeolekukomisjoni kuuluvad peaminister ja valdkondade eest vastutavad ministrid.
(1) Valdkonna eest vastutav minister korraldab riigikaitset Kaitseministeeriumi valitsemisalas. (2) Valdkonna eest vastutav minister annab seaduse alusel määrusi ja käskkirju Kaitseväele ja Kaitseliidule täitmiseks.
(1) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annavad riigivara valitsejad ja isikud, kellele riigivara on tasuta kasutamiseks antud, riigivara üle Kaitseväele riigivara ümberjaotamise korra alusel. Riigivara ümberjaotamise korra alusel üleantud riigivara valitsejaks on valdkonna eest vastutav minister ja riigivara valitsema volitatud asutuseks on Kaitsevägi. (2) Riigivara ümberjaotamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega. (3) Kaitseliit annab sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel tema valdusesse tasuta antud riigivara Kaitseväele üle Kaitseväe juhataja sellekohase käsu alusel. (4) Sõjalise valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel Kaitseväele üleantava riigivara puhul riigivaraseaduse §-des 11–13 sätestatud riigivara üleandmise korda ei kohaldata.
Kaitsejõududeks on: 1) Kaitsevägi; 2) Kaitseliit. 3)
(1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. (2) Kaitseväe õiguslik seisund ja ülesanded sätestatakse kaitseväe korralduse seaduses. (3) 4 (4) 5 (5) 6 (6)
(1) Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. (2) Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestab seadus.
(1) Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. (2) 3 (3) Kaitseväe juhataja Kaitseväe juhina: 1) 2) on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri ees; 3) on Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri kõrgeim sõjaline nõuandja; 4) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning teeb koos valdkonna eest vastutava ministriga Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku Kaitseliidu ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 5) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku ohvitseri auastmete andmiseks; 6) vastutab Kaitseväele pandud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 7) vastutab kaitseväelise distsipliini eest Kaitseväes; 8) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras; 9) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks; 10) sõlmib valdkonna eest vastutava ministri volitusel rahvusvahelisi kokkuleppeid, välja arvatud välislepinguid, või delegeerib selle õiguse oma alluvatele; 11) osaleb ja teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid riigikaitse strateegia väljatöötamisel; 12) kehtestab käskkirjaga kaitsetegevuse operatiivkava; 13) kooskõlastab Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 sätestatud ülesandeid puudutava Kaitseliidu tegevuskava; 13¹) kinnitab Kaitseväe koosseisu; 14) võtab teenistusse tegevväelase, lõpetab või peatab tegevväelase tegevteenistussuhte, nimetab sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastab sellelt ametikohalt kaitseväelasi kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras ja oma pädevuse piires; 14¹) 15) annab sõjaväelisi auastmeid oma pädevuse piires; 16) kehtestab kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra; 17) 18) kehtestab Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppekavad või annab volitusi väljaõppekavade kehtestamiseks väeliikide ülematele või Kaitseliidu ülemale; 19) 20) 21) 22) tagab Kaitseväe valmisoleku temale õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks; 22¹) korraldab õppekogunemisi; 22²) korraldab sõjaaja ametikohtadele nimetamist; 22³) korraldab sõjaaja üksuste ja reservüksuste komplekteerituse üle arvestuse pidamist; 224) kehtestab sõjaaja üksuste ja reservüksuste mobiliseerimise, formeerimise ning tegevuskavad või annab volitusi nende kehtestamiseks; 225) juhib ja korraldab vähemalt 18-aastaste kaitseväekohustuslaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edastamist, nende kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist; 226) teeb Kaitseministeeriumile ettepanekuid mobilisatsiooniks vajalike tagavarade moodustamiseks ja sundkoormiste kavandamiseks; 23) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Kaitseväe juhataja on kõigi Kaitseväe ja Kaitseliidu koosseisu kuuluvate kaitseväelaste ülem koos sellest tuleneva käsuõiguse ja distsiplinaarvõimuga.
(1) Kaitseväe juhataja õigusakt on käskkiri. (2) Kaitseväe juhataja on kohustatud valdkonna eest vastutava ministri nõudmisel saatma valdkonna eest vastutavale ministrile ärakirja oma käskkirjast kolme päeva jooksul, alates nõude saamisest.
Riigikaitse ettevalmistamisest võtavad osa kõik ministeeriumid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsusüksused.
(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite üle. (2) Mobilisatsiooniregistri asutab ja põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(1) Mobilisatsiooni ulatuse otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Vabariigi Valitsus. (2) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Kaitseväe juhataja. (3) Mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamine katkestab kõik kaitseväelaste puhkused ning kaitseväelased on kohustatud viivitamata ilmuma oma sõjaaja ametikoha asukohta. (2) Mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta rasedus- ega sünnitus-, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust.
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1) valmistab ette ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sõjaaja ülesanded tööstusele; 2) määrab kindlaks tööstuse sõjaaegsed vajadused ning korraldab vastavate varude soetamist ja hoidmist; 3) valmistab ette sõjaaja tingimustele vastava ehitustegevuse ja avalike tööde korralduse; 4) töötab kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga välja raud-, vee- ja maanteedele, sadamatele ja lennuväljadele riigikaitse nõuetele vastavad ehitus- ja kasutuseeskirjad ning esitab need kehtestamiseks Vabariigi Valitsusele; 5) valmistab ette mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustele vastava Kaitseväele vajalike vedude ja liikluse korralduse. (2) Maaeluministeerium või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Maaeluministeeriumi valitsemisala asutus moodustab riigi toiduvaru. (3) Siseministeerium töötab välja riigi sisejulgeoleku kavad sõjaajaks ning täidab teisi talle seadustega pandud ülesandeid riigi sisejulgeoleku tagamisel. (4) 5 (5) Sotsiaalministeerium: 1) valmistab ette ja korraldab nakkushaiguste tekke ja leviku tõkestamist mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes; 2) valmistab ette ja korraldab arstiabi andmist mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes. (6) Välisministeerium: 1) valmistab ette ja korraldab Eesti Vabariigi diplomaatilist esindatust välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides mobilisatsiooni ja sõjaaja tingimustes; 2) töötab välja julgeolekupoliitika aluste eelnõu koostöös asjaomaste valitsusasutustega. (7) Käesolevas paragrahvis loetletud ülesannete täitmiseks koostatavate õigusaktide eelnõud kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga. (8) Vabariigi Valitsus võib asjaomase ministri või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega panna täiendavaid ülesandeid riigikaitse ettevalmistamiseks kõikidele ministeeriumidele vastavalt nende pädevusele.
Vabariigi Valitsus võib valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega panna maavalitsustele ülesandeid riigikaitse ettevalmistamiseks.
Kohalikud omavalitsusüksused: 1) aitavad oma pädevuse piires igakülgselt kaasa reservväelaste arvestuse pidamisele; 2) aitavad kaasa sundvõõrandamise korraldamisele ning korraldavad kohaliku omavalitsuse territooriumil elavate isikute tehtavaid hädaabitöid; 3) tagavad maanteede ja sildade korrashoiu seadusega sätestatud alustel ja korras; 4) aitavad kohaliku omavalitsuse territooriumil kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ja neile arstiabi andmisele; 5) korraldavad sõjategevuses kannatada saanud isikute hoolekannet; 6) toetavad mobiliseeritute perekondi; 6¹) osalevad õppekogunemiste läbiviimisel, sõjalise valmisoleku muutmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel; 7) täidavad teiste seadustega neile pandud riigikaitselisi ülesandeid.
– § 258.
(1) Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. (2) Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Riigikogu oma otsusega. 2 (2¹) Julgeolekupoliitika aluste muutmise algatab Vabariigi Valitsuses valdkonna eest vastutav minister julgeolekukeskkonna olulisel muutumisel. (3) Enne julgeolekupoliitika aluste või nende muudatuste heakskiitmist Vabariigi Valitsuses kuulavad valdkondade eest vastutavad ministrid ära Riigikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni seisukohad.
(1) Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed riigikaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. (2) Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal.
–
– § 38. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 15. augustil.