(1) Riigivara valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele, kui see muudab riigivara valitsemise otstarbekamaks või muul põhjusel arvestades avalikku huvi.
(2) Riigivara valitseja võib taotleda teiselt riigivara valitsejalt talle riigivara valitsemise üleandmist, kui riigivara on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning teine riigivara valitseja ei vaja seda riigivara oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik hädaolukorrakriisiolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmiseks.
(4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsioonikriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui hädaolukorrakriisiolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.
(1) Kinnisasja või piiratud asjaõiguse valitsemine antakse üle ühelt riigivara valitsejalt teisele nende omavahelisel kokkuleppel, kui üleandjaks on käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud riigivara valitseja.
(2) Kinnisasja või piiratud asjaõiguse enda valitsemisele saamiseks võib teiselt riigivara valitsejalt kinnisasja või piiratud asjaõiguse üleandmist taotlev käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud riigivara valitseja pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kui kokkulepet ei saavutata.
(3) Kui riigivara valitsemise üleandjaks on põhiseaduslik institutsioon ja saajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja, toimub üleandmine nende omavahelisel kokkuleppel.
(4) Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad riigivara valitsemise üleandmise omavahelisel kokkuleppel.
(5) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele nende kokkuleppel.
(6) Riigivara, välja arvatud väärtpabereid, võib üle anda riigivara valitseja kehtestatud korras, kui: 1) üle antakse vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro; 2) riigivara antakse üle ühe riigivara valitseja valitsemisala piires.
(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine janing ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsioonikriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutisse kasutusse võtmistajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel. Riigivara valitsemise võib üle võtta või ajutisse kasutusse võtta kokkuleppeta, kui see on vältimatult vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(7¹) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vältimatult vajalik tema ülesannete täitmiseks janing vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorrakriisiolukorra lahendamiseks või, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(7²) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad tingimused ja korra, kui see on vajalik hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorrakriisiolukorra lahendamiseks või, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks.
(8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutiseks kasutuseksajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kuludekulu hüvitamise tingimused ningja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1) Riigivara, välja arvatud väärtpaberi võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks; 1¹) vara võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks sobiv kinnisasi käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel; 1²) 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 3) vara on vajalik mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil; 3¹) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule hädaolukorra, eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorrakriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil; 4) 5) vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks; 6) vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks; 7) seadus näeb selle otseselt ette.
(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab mõistliku aja jooksul enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 31 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maa maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib tagastada kinnisasja riigile.
(2) [Kehtetu]
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 31 alusel omandatud kinnisasi, välja arvatud kohaliku omavalitsuse poolt omandatud kinnisasi, võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates.
(3¹) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 31 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.
(3²) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt tasuta või alla hariliku väärtuse omandatud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 31 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse.
(5) Riigil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31 nimetatud isikule võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.
(6) Riigivara valitseja jälgib käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud nõuete täitmist.
(7) Riigivara valitseja sätestab võõrandamislepingus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31 nimetatud isikule kohustuse teatada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse üleandmisest.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31 nimetatud isik omandas kinnisasja tasu eest, mille suurus oli alla kinnisasja hariliku väärtuse, arvestatakse tasutud summa maha käesoleva paragrahvi lõike 3 või 31 alusel makstavast hüvitisest.
(9) Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud hüvitist ei tule maksta, kui riigilt omandatud kinnisasi võõrandatakse riigi äriühingule, riigi sihtasutusele, riigi mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, või koormatakse hoonestusõigusega nimetatud isikute kasuks eesmärgi või ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31 nimetatud isikule võõrandas.
(10) Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui: 1) koos varaga antakse üle avaliku ülesande täitmise kohustus ning hüvitise tasumine oleks vastuolus riigilt omandatud kinnisasja omandamise aluseks olnud kokkulepetega; 2) riigilt omandatud kinnisasja võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31 nimetatud isik, kellelt riik on selle varem tasuta või alla hariliku väärtuse omandanud; 3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja andmine kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja vahetamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.