Redaktsioonide võrdlus

(1) KeelevaldkondaToetuse ja stipendiumi andja nõuab toetuse või stipendiumi (edaspidi koos toetus) tagasi, sealhulgas keeleõpetkui pärast toetuse väljamaksmist selgub, eestikeelse oskussõnavara ja eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamist ning rakendamist ja eesti keele alast teadus- ja arendustegevust suunab ja koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumet toetuse saaja: 1) on teadlikult esitanud valeandmeid; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt; 4) ei täida toetuse saaja kohustusi. (2) Riik toetab eestikeelse laiale kasutajaskonnale suunatud ja õppeotstarbelise tarkvara kasutamistToetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul toetuse andmise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtpäevaks, maksab ta tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus. (4) Toetuse andja otsus toetuse tagasinõudmise kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(1) Riigiasutuse ja, kohaliku omavalitsuse asutuse, valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse ning muu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laienebkehtib ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusegaliikmesusega mittetulundusühingule, mis on registreeritud Eestis. Avalik-õigusliku ülikooli asjaajamises võib võõrkeelse õppe ja rahvusvaheliste lepingutega seotud toimingute korral kasutada mõlemale poolele sobivat keelt. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. (3) Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus sätestatakse asjakohaste seadustega. (4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnik esineb Eesti eestikeelses meedias eesti keeles.

Riigiasutusel ja, kohaliku omavalitsuse asutusel, valla- ja linnavolikogul, valla- ja linnavalitsusel ning muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ja selle asutusel ning nende ametnikul ja, töötajal ja ametiisikul on suhtluses välisriigi esindajaga õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.

(1) Audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel tagab audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopiat võib avalikult esitada ja edastada vaid juhul, kui tegemist on lastele suunatud teosega. (2) Eestikeelset tõlget ei nõuta keeleõppesaadete, vahetult taasedastatavate saadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada kümme protsenti nädala omatoodangu mahust. (3) Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Eestikeelses raadiosaates sisalduvad võõrkeelsed kõnetekstid tõlgitakse eesti keelde.

(1) Ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. (2) Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale, samuti seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides. (3) Kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed, mille kirjeldus esitatakse käesoleva seaduse lisas 1. (4) Ametniku, töötajaKäesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja füüsilisest isikust ettevõtja2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruses reguleeritakse käesoleva4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2lõikes 4 nimetatud isikutemääruses reguleeritakse eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. (5) EestiKäesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ei kohaldata isikulevälismaalasele, kes töötabviibib Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, kui ta on Eestis töötanud vähem kuikuni viis aastat ning töötab: 1) tippspetsialistina välismaalaste seaduse tähenduses; 2) võõrkeelt või võõrkeeles õpetava akadeemilise töötajana; 3) rahvusvahelise õppekava alusel võõrkeelt või võõrkeeles õpetava õpetaja, abiõpetaja või õpetajat abistava töötajana; 4) võõrkeeleõpetajana.

(1) Eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil. tasemeeksami töö (2edaspidi eksamitöö) Tasemeeksamite läbiviijate, selles kasutatavad ülesanded ja hindajate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjagaeksamitöö hindamist puudutav teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui selle avalikustamine võib kahjustada eksamisüsteemi usaldusväärsust, õiglast hindamist või eksamiülesannete korduvat kasutamist. (32) Tasemeeksamite ülesehituse ning läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Tasemeeksamite koostamiseEksaminandil on õigus tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse teatavaks tegemist, korraldamise, hindamiseesitades selleks taotluse Haridus- ja analüüsimise korraldabNoorteametile. Ligipääs võimaldatakse Haridus- ja NoorteametNoorteameti esindaja juuresolekul, kes annab teabe kohta selgitusi. 5 (5)

(1) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Noorteametile vaie. (2) Tasemeeksamite tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksamite vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab Haridus- ja Noorteameti peadirektor käskkirjaga. (3) Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb vaidlustatud tasemeeksami tulemuse kohta ühe järgmistest otsustest: 1) jätta vaie rahuldamataeksami tulemus muutmata; 2) rahuldada vaieparandada eksami tulemust; 3) halvendada eksami tulemust.

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Keeleamet (edaspidi amet). (2) Ameti pädevuses on kontrollida eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud valdkondades. Ameti pädevuses on kontrollida tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Ameti pädevuses on kontrollida ka muudes seadustes kehtestatud keelenõuete täitmist. (3) 4 (4) Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1) Ametil on riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel õigus: 1) teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada avaliku teenistujaametniku, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus kehtetuks käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 kirjeldatud juhul; 2) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistujaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistujaametnik ametikohalt, kui töötaja või avalik teenistujaametnik ei oska eesti keelt nõutaval tasemel; 3) saata nõuetele mittevastava keeleoskusega töötaja või avalik teenistujaametnik tasemeeksamile; 4) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavalevalla- ja linnavolikogule, valla- ja linnavalitsusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja selle asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, ja sihtasutusele võining nende ametiisikule võiametnikule, töötajale ja ametiisikule ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks; 5) tutvuda tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega ning viibida selle koolituse läbiviimise juures. (2) Ameti ametiisikKeeleametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(1) Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemisel või töötajale tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatil, templil või kirjaplangil –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260010 000 eurot.

(1) Eestikeelse tõlke puudumise eest võõrkeelse audiovisuaalse teose või audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleeritud, sealhulgas pealelugemisega koopia üldsusele kättesaadavaks tegemisel, telejaamade võõrkeelse saate või eestikeelse raadiosaate võõrkeelse osa edastamisel –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 320015 000 eurot. (3) 4 (4)

(1) Eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeeleKirjakeele normi rikkumise eest avalikku kohta paigaldatud viidal ja sildil, välireklaamis, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, ning veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel, samuti eestikeelse olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärkide kasutamisel tegevuskoha tähisena või reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustelametlikus keelekasutuses –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 130010 000 eurot.

(1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel, eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel ning käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud isikutele kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelse teabe andmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 260010 000 eurot.

(1) Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 130010 000 eurot.