Kooli nimi on Tsirguliina Keskkool (edaspidi kool).
(1) Kool asub Valgamaal Tõlliste vallas Tsirguliinas.2(2)Kooli aadress on Nooruse 1, Tsirguliina, Valgamaa, sihtnumber 68316.
(1) Kool on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.2(2)Õppekava täitmiseks koolis on nominaalne õppeaeg põhikooli osas üheksa aastat ja gümnaasiumi osas kolm aastat.3(3)Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.4(4)Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Tõlliste Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
Koolil on Tõlliste valla eelarves iseseisev eelarve.
(1) Koolil on oma nimega pitsat.2(2)Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor.
(1) Asjaajamise keel on eesti keel.2(2)Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga.3(3)Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava.2(2)Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.3(3)Arengukava kinnitab Tõlliste Vallavolikogu (edaspidi volikogu).
Kooli õppekeel on eesti keel.
Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.
(1) Kooli tegevuse eesmärk on luua õpilastele võimalus omandada laiapõhjaline, õpilaste huve ja paikkonna eripära arvestav põhi- ja keskharidus tema elukoha lähedal.2(2)Kooli ülesanne on:11) valmistada noor ette toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna;22) aidata õpilasel leida huvi- ja võimetekohane tegevusvaldkond, millega siduda edasine haridustee;33) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata III kooliastme lõpetajal tõrgeteta õpiteed gümnaasiumis ja IV kooliastme lõpetajal kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes;44) toetada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist;55) jätkata põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja –hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks;66) aidata kaasa õpilaste iseseisvumisele, maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;77) tutvustada ja hinnata õpilase edasise haridustee võimalusi;88) kujundada kodanikuoskusi, -aktiivsust ja –vastutust;99) tagada õpilasele võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid;1010) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt tervisekaitsenõuetele;1111) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale ja tervisekaitsenõuetele.
(1) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse koolile kohustuslikuks täitmiseks õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.2(2)Riiklike õppekavade alusel koostab kool põhikooli õppekava ja gümnaasiumi õppekava, mis on koolis õpingute aluseks.3(3)Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.4(4)Piirkondlikku eripära arvestades on gümnaasiumiastmes üheks õppesuunaks kutseõpe, mida teostatakse koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega.5(5)Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust sh õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.2(2)Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.3(3)Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib põhikooli astmetes moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:11) õpiabirühmi ajutise õpiraskustega õpilastele – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast;22) õpiabirühmi logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast;33) pikapäevarühmi;44) klasse kasvatusraskustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast.4(4)Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.5(5)Vallavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida käesolevas põhimääruses sätestatud ei ole.6(6)Kool korraldab andekate õpilaste juhendamist.7(7)Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.2(2)Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes õppekavaga, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.3(3)Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustuslikust ainest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.4(4)Gümnaasiumiastmes on lubatud õpilasele koostada individuaalne õppekava haridusliku erivajaduse tõttu, mis ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist, üksnes eriarsti, logopeedi, eripedagoogi või psühholoogi soovitusel.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.2(2)Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.3(3)Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.4(4)Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on kooli päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.5(5)Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust.6(6)Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Juhendatud õppe viisid määratakse kooli õppekavas.7(7)Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita, sel juhul on vahetunni pikkus vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta.8(8)Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks rakendatavad meetmed sätestatakse kooli kodukorras.9(9)Kooli pidaja sätestab haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi astmesse vastuvõtmisel.10(10)Klassi ja kooli lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.11(11)Õpilase koolist väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli kodukorra alusel.
(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem.2(2)Koduõpe toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kooli lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras.2(2)Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras.3(3)Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.4(4)Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti teenuse osutamine.5(5)Mõjutusmeetmed on:11) õpilase käitumise arutamine vanemaga;22) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;33) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;44) õpilasele tugiisiku määramine;55) kirjalik noomitus;66) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;77) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;88) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;99) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;1010) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;1111) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;1212) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.6(6)Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.
(1) Kooli raamatukogu (edaspidi raamatukogu) on ühendatud Tsirguliina Raamatukoguga.2(2)Raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.3(3)Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks. Põhikogu on ühine Tsirguliina Raamatukoguga.4(4)Raamatukogu põhiülesanne on toetada kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ja lugemishuvi.5(5)Raamatukogu:11) toetab ja rõhutab kooli õppekavas kinnitatud õppe ja kasvatuse eesmärke;22) soetab õppe- ja erialast kirjandust;33) organiseerib üritusi;44) aitab kaasa õpilaste ettevalmistusele aineolümpiaadideks ja konkurssideks;55) kujundab ja säilitab õpilastes harjumust ning huvi lugemise, õppimise ja raamatukogu kasutamise vastu;66) võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele ja võimalustele, et tutvustada õpilastele erinevaid ideid, kogemusi, arvamusi.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus.2(2)Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh ringid ja stuudiod.3(3)Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse ringipäevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.4(4)Ringipäeviku täitmist ning tundide toimumist kontrollib huvijuht.5(5)Õpilasel on õigus kasutada huvitegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.6(6)Koolil on õigus vanemate soovil avada lisaks riiklikus õppekavas fikseeritule täiendavaid õppegruppe ja huvialaringe, mille tööks vajalikud rahalised vahendid moodustuvad lastevanemate poolt makstavatest osalustasudest. Osalustasu määra ja maksmise korra kehtestab kooli pidaja.7(7)Õppekavaväliselt korraldatud sõitude (ekskursioonide) rahalised vahendid moodustuvad lisaks eelarvest ja projektidest saadavatest vahenditest ka lastevanemate poolt makstavatest tasudest.
Õpilastel on õigus:11) üldhariduse omandamisele;22) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;33) põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid;44) õpilaskonna liikmena otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;55) õpilaskonna liikmena moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras juriidilise isiku staatust omamata;66) õppeaasta jooksul neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat, millest suvevaheaeg kestab I – III kooliastmes vähemalt kümme ja gümnaasiumiastmes vähemalt kaheksa järjestikust nädalat;77) olla kaasatud koos lapsevanemaga individuaalse õppekava koostamisel;88) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;99) osaleda vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;1010) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe‑, spordi- ja tehnilisi vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;1111) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. Piiratud teovõime korral esitab pöördumise lapsevanem;1212) saada õppetegevusega seotud sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja volikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses;1313) saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;1414) saada koolitervishoiu teenust;1515) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase kohustuste ja õiguste kohta;1616) saada teavet hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;1717) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;1818) saada teavet õppeperioodi või kursuse algul õppeperioodi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;1919) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;2020) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.
Õpilane on kohustatud:11) täitma õpiülesandeid ja osalema temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;22) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;33) viibima õppepäeva jooksul kooli territooriumil;44) teavitama õppetöös puudumisest vastavalt kooli kodukorrale;55) täitma õpetaja antud korraldusi ja ülesandeid;66) täitma kooli kodukorda;77) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma;88) hoidma kooli kasutuses olevat vara;99) täitma teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Vanemal on õigus:11) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;22) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;33) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;44) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele oma lapse kohta;55) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;66) olla teavitatud õpilase hinnetest kooli kodukorras esitatud võimaluste kaudu;77) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;88) anda arvamus ajutises õppes osalemise keelu rakendamisel korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;99) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;1010) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
Vanem kohustub:11) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;22) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;33) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;44) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;55) tegema koostööd kooliga lapse õpetamisel ja kasvatamisel;66) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;77) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral;88) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval.
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.2(2)Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.3(3)Õpilasesindusel on õigus astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor või tema poolt määratud isik hiljemalt ühe kuu jooksul õppeaasta algusest.2(2)Õpilasesinduse valivad kõik kooli 5. kuni 12. klassis õppivad õpilased.3(3)Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kolm esindajat klassi õpilaste hulgast.4(4)Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.5(5)Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.2(2)Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.3(3)Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.4(4)Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada
(1) Kooli töötajad on pedagoogilised ja teised töötajad.2(2)Pedagoogilised töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud.3(3)Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.4(4)Kooli töötajatega sõlmib töölepingu direktor.
(1) Pedagoogilisel ametikohal töötaja peab vastama haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.2(2)Pedagoogiliste töötajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale atesteerimine.3(3)Pedagoogiliste töötajate, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.4(4)Kui pedagoogilise töötaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
(1) Pedagoogiliste töötajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.2(2)Pedagoogilise töötaja tööülesanded ja –kohustused fikseeritakse kooli direktori poolt kehtestatud ametijuhendiga.3(3)Pedagoogiliste töötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.2(2)Teenindava personali tööülesanded ja –kohustused fikseeritakse kooli direktori poolt kehtestatud ametijuhendiga.3(3)Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Kooli juhib direktor.2(2)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi kooli pidaja vastavalt kehtestatud korrale. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.3(3)Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral direktori määratud ulatuses õppealajuhataja või mõni teine juhtkonna liige.4(4)Direktori töölepingu lõpetamise korral määrab vallavalitsus isiku, kes täidab direktori ülesandeid kuni avalikul konkursil valitud uue direktoriga töölepingu sõlmimiseni.
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.2(2)Ülesannete täitmiseks direktor:11) esindab Tõlliste valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel;22) sõlmib koolitöötajatega töölepingud;33) teeb kooli pidajale ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;44) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;55) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;66) kinnitab juhtkonna koosseisu ning korraldab juhtkonna tööd;77) korraldab kooli asjaajamist;88) tagab kooli eelarve täitmise;99) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;1010) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;1111) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;1212) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;1313) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele;1414) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis;1515) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;1616) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;1717) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;1818) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;1919) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;2020) määrab individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud;2121) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;2222) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;2323) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised;2424) annab aru hoolekogule;2525) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust;2626) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest;2727) tagab koolis toimiva meeskonna;2828) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist.
(1) Kooli juhtkonna moodustavad direktor, õppealajuhataja, majandusjuhataja, huvijuht, IKT spetsialist.2(2)Juhtkonna peamisteks ülesanneteks on kooli igapäevategevuse, arendamise ja majandamise planeerimine, kooli sisehindamise korraldamine, kooli regulatsioonide ja strateegiate väljatöötamise korraldamine ning sisekontroll.3(3)Juhtkonna otsused on kooli töötajatel täitmiseks kohustuslikud.
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.2(2)Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.3(3)Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega.4(4)Kooli on õigus lähtudes kooli õppekorraldusest ja spetsiifikast laiendada haridus- ja teadusministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu konkreetsel aastal, täpsema õppenõukogu pädevuse ja töö korra kehtestab direktor.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.2(2)Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab kooli pidaja.3(3)Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.4(4)Hoolekogu ülesannete täitmiseks:11) koostab koostöös kooliga arengukava ning annab arvamuse arengukava ja selle muudatuste kohta;22) võib anda kooli pidajale nõusoleku direktori ettepaneku saabumisel kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm;33) annab arvamuse arenguvestluse läbiviimise tingimuste ja korra kohta;44) annab arvamuse kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta;55) annab arvamuse sisehindamise aruande kohta;66) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi läbiviimise korra;77) annab arvamuse kooli eelarve kavale.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Tõlliste valla vara valitsemise korra alusel volikogu, vallavalitsuse või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.2(2)Kooli kasutuses olev vara on Tõlliste valla omand.3(3)Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub volikogu kehtestatud valla vara valitsemise korra järgi.
Varalise kahju, mille õpilane on koolile tekitanud, hüvitab õpilane või tema seaduslik esindaja õigusaktidega kehtestatud korras.
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Tõlliste valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust.2(2)Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.3(3)Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.4(4)Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt vallavalitsuse kaudu.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Valga maavanem.2(2)Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.3(3)Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.2(2)Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.3(3)Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.
(1) Vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.2(2)Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.3(3)Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu.4(4)Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu.2(2)Kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor või vallavalitsus.3(3)Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.4(4)Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja volikogu vastav alaline komisjon.
(1) Tunnistada kehtetuks Tõlliste Vallavolikogu 26. mai 2005. a määrusega nr 12 kinnitatud „Tsirguliina Keskkooli põhimäärus“.2(2)Määrus jõustub 18. veebruaril 2011. a.