Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Rakvere valla haldusterritooriumil jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, hoidmise, taaskasutamise, kõrvaldamise ja järelevalve korraldamist.

(2)Eeskirja eesmärgiks on tagada Rakvere vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine, et säilitada Raskvere vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Jäätmehoolduseeskiri täiendab teisi jäätmealaseid õigusakte.

(3)Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Rakvere valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

(4)Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Rakvere valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil juhib Rakvere vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(1)Kõikide tegevuste juures ning jäätmete käitlustoimingu valikul tuleb järgida jäätmehierarhiat. Võimalusel vältida jäätmete teket, vähendada tekkivate jäätmete kogust ja nende ohtlikkust, suurendada jäätmete taaskasutust valides käitlustoimingud järgmise pingerea alusel: 1) otsene ringlusse võtmine ehk korduskasutamine; 2) ringlusse võtmine materjalina; 3) jäätmete bioloogiline töötlemine ehk kompostimine; 4) jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks.

(2)Kõikide tegevuste juures tuleb rakendada meetmeid, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale.

(3)Jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda, et võimaldada nende korduskasutamine, ringlusse võtmine ja seejärel muu taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed: 1) Paber ja kartong; 2) Pakendid; 3) Metallid; 4) Klaas; 5) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 6) Biolagunevad toidu- ja köögijäätmed; 7) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongipakendid, plastpakendid, puitpakendid,metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jm; 9) puit; 10) tekstiil; 11) suurjäätmed; 12) probleemtoodete jäätmed; 13) ravimijäätmed; 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.

(4)Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud teiste jäätmetega segada. Esmajoones tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohal.

(5)Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.

(6)Toitlustusasutused on kohustatud eraldi koguma toiduõli ja -rasva ning andma need üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(7)Mootorsõidukite hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(8)Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(1)Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki sobivaid võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

(3)Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) Käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja, jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuetele ja andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale jäätmekäitlejale; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid; 3) hoidma jäätmemahuteid tervena ja puhtana ning vajadusel korrapäraselt puhastama; 4) tagama veopäeval jäätmemahutite kättesaadavuse; 5) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise; 6) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale; 7) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat; 8) omama ülevaadet tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale; 9) jäätmeid üle andes veenduma, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks (sh vedamiseks); 10) tavajäätmete mille taaskasutamiseks või tekkekohal kõrvaldamiseks keskkonnakaitseloa omamine ei ole kohustuslik, omama asjakohaseid tehnilisi ja keskkonnakaitselisi vahendeid tekkinud jäätmete taaskasutamiseks või tekkekohal kõrvaldamiseks. Sellised jäätmeliigid, taaskasutamise ja kõrvaldamise kogused ning tingimused on nimetatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21.

(4)Lisaks lõikes 3 nimetatud kohustustele on juriidilised isikud kohustatud: 1) teavitama oma hallatavate hoonete elanikke, rentnikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest; 2) pidama oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise üle koguselist ja liigilist arvestust.

(1)Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga.

(2)Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, vastavalt eeskirja § 7 lg 10 ja § 15 sätestatule.

(3)Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide korral.

(4)Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse. Nimetatud kogumismahutitesse tohib panna ainult selleks ettenähtud jäätmeid ning jäätmemahutite reostamine ebasobivate jäätmetega on keelatud.

(5)Kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed (nt liiv, jahtunud tuhk ja pühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb paigutada kogumismahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(6)Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).

(7)Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse.

(8)Pakendijäätmete kogumismahutitesse võib panna vaid taaskasutuseks sobivaid puhtaid pakendeid.

(9)Kortermajas tuleb biolagunevad toidu- ja köögijäätmed ning üle 10 korteriga kortermajades paber ja kartong koguda liigiti eraldi kogumiskonteineritesse.

(10)Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(11)Paberi ja kartongi mahutisse tohib panna vaid paberit, pappi ja kartongi. Kõik muust materjalist osad (nt kile) ja pakkevahendid tuleb enne kogumismahutisse panemist eemaldada. Tühjad papp- ja kartongkastid tuleb eelnevalt kokku pressida, et vältida kogumismahuti ületäitumist.

(1)Olmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.

(2)Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul: 1) eramud tiheasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul; 2) eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul; 3) eramud tiheasustusalal, kus biojäätmete ning segapakendi kogumine on nõuetekohaselt rakendatud – segaolmejäätmed vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul; 4) korterelamud ja juriidilised isikud ning asutused – segaolmejäätmed vähemalt 1 kord 2 nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul; 5) biolagunevate toidu- ja köögijäätmete kogumismahutid – vähemalt 1 kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringut. 6) Kogumismahuti tühjendamine toimub ajavahemikus kella 07:00–21:00.

(1)Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti asukoha territooriumi haldaja.

(2)Jäätmete kogumismahuti peab olema terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui üks korda aastas.

(3)Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

(4)Olmejäätmete kogumismahutina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavat 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 660-, 800- või 1100liitriseid plastist kaanega suletavat käepidemega kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) kaanega varustatud metallist 2,5 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

(5)Biojäätmete kogumismahutina võib kasutada: 1) 80-, 120-, 140- ja 240liitriseid mahuteid, mis on seestpoolt vooderdatud biolagunevakotiga ja mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada.

(6)Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kleebis, kus on kirjas jäätmeliik või jäätmete liigiti kogumise märgistus ja kinnistu aadress.

(7)Avalikuks kasutamiseks mõeldud kogumismahutitel peab olema nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki jäätmeid sinna tohib paigutada ja jäätmeliiki täpsustav näidisloetelu.

(8)Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kokkuleppe alusel kasutatavasse ühismahutisse.

(9)Ühismahuti kasutamine on lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel (sh eramajades, korter- ja ridaelamutes) tekkivate jäätmete kogumisel lähtudes käesoleva eeskirja § 15 nõuetest. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega, esitades vallavalitsusele vastavasisuline taotlus (Lisa 1).

(1)Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40 °C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(2)Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

(3)Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40 °C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahendisse. Jahutatud tuhka, liiva ja pühkmeid võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse.

Rakvere valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

(1)Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse vähemalt järgmistele olmejäätmetele: 1) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 2) 20 01 01- paber ja kartong; 3) 20 01 08- biolagunevad toidu- ja köögijäätmed.

(2)Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatuses, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevad avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 3) avalikud pakendjäätmete kogumiskohad; 4) korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

(1)Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu hanke korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

(2)Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo mõistes ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(3)Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitse- või keskkonnakompleksluba.

(1)Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks (eeskirja Lisa 2 ja Lisa 3).

(2)Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlus (avaldus) tähtajaliseks ja erandkorras liitumisest vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga esitatakse vallavalitsusele vähemalt üks kuu enne vabastamise perioodi alguskuupäeva.

(3)Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et kinnistul ei elata, kinnistut ei kasutata või kinnistut kasutatakse ainult teatud perioodil alates kinnistu kasutamisest kuni hetkeni, kui kinnistut enam ei kasutata.

(4)Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et jäätmevaldaja juurde ei ole võimalik läheneda jäätmeveoks kohandatud autotranspordiga. Sellisel juhul tuleb taotlejal iga-aastaselt 20. jaanuariks esitada vallavalitsusele jäätmeluba omavalt jäätmekäitlejalt saadud maksekviitungid olmejäätmete üleandmise kohta.

(5)Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks kuni hankeperioodi lõpuni.

(6)Aiandusühistute maa-alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. novembrist kuni 30. aprillini.

(7)Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastava kinnituse võib esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti teel või tuua vallavalitsusse käsipostina.

(8)Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest esimesel võimalusel (hiljemalt 30 päeva jooksul) alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

(1)Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse määratud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel.

(2)Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks.

Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks vastavalt käesoleva eeskirja § 7 lg 9 toodud tingimustele. Ühismahuti kasutamisel on jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(1)Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, st jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni viieks aastaks. Vallavalitsus avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes Rakvere valla Sõnumid ja Rakvere valla veebilehel.

(2)Vallavalitsus annab teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas.

(3)Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama hankija määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke. Kui ei ole otsustatud teisiti, siis on hankija määratud jäätmekäitluskohaks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asukohaga Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 44305.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses. Jäätmete vedamise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

(2)Jäätmevedajal on õigus küsida teenustasu tühisõidu korral suuruses, mida saaks nõuda kogumismahuti tühjendamise korral. Tasuta äraantavate jäätmeliikide tühisõidu tasu on segaolmejäätmete üleandmisel rakendatav graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

(3)Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.

(4)Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu perioodil. Jäätmeveo teenustasu suurust on erandkorras võimalik muuta: 1) teenustasu muutmine on tingitud käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude määra muutmise või muu teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või riikliku tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha; 2) kütuse hinna märkimisväärse kallinemise korral, kui seda ei olnud võimalik pakkumuse tegemise hetkel ette näha kuni hankelepingu erakorralise muutmise põhjuseks olnud asjaolu äralangemiseni.

(5)Teenustasu muutmise taotlemine peab olema erakorraline ja põhjendatud ning kooskõlas jäätmehoolduseeskirja, hankelepingu ja seadusandlusega. Teenustasu muutmise aluseks olevate asjaolude esinemist on kohustatud tõendama pool, kes teenustasu muutmist taotleb.

(6)Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud asjaolu.

(1)Lisateenus eeskirja tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida jäätmevedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta osutatud teenuse eest tasu.

(2)Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

(1)Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut; 2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast; 3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata; 4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral; 5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel.

(2)Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3)Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.

(4)Jäätmevedaja jäätmeveo õigus olmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks. Jäätmevedajal on kohustus vedada jäätmeid sama hinnaga edasi, kuni selgub uus vedaja.

(1)Segaolmejäätmete kogumine on Rakvere valla territooriumil hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

(2)Segaolmejäätmete kogumismahuti kasutamisel peab muuhulgas järgima ka eeskirja § 5 lõikeid 6 ja 7 ning § 8.

(1)Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike ja võõriseid.

(2)Paber ja kartong tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või toimetada nõuetekohasesse kogumiskohta.

(1)Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistu piires.

(2)Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid (puulehed, niidetud muru, umbrohi, aiasaadused jm) võib kompostida lahtises aunas, toidu- ja köögijäätmeid (tahked toidujäätmed, muna- ja pähklikoored, toataimed, lõikelilled, riknenud puu- ja köögiviljad ning nende koored, liha- ja kalajäätmed sh luud ja väiksemad kondid, kohvipaks, kohvi paberfiltrid, teepakid, määrdunud paberkotid, majapidamispaber, pabersalvrätis jm) nõuetekohase kinnise kompostriga, hajaasustuses ka aunkompostida.

(3)Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal nõuetekohaselt kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel, tiheasustusega külades ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel.

(4)Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida: 1) Peab kinnistul olema biolagunevate toidu- ja köögijäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust; 2) Tuleb biolagunevad aia- ja haljastujäätmed viia ise MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

(5)Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutuskõlbmatuks. Kompostrid ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusel, kui naabriga ei lepita kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

(6)Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga. Biolagunevate jäätmete kompostimine ei tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

(7)Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omal kulul likvideerima kinnistu omanik. Jäätmete kompostimise nõuded on esitatud valla kodulehel.

(1)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi paigutades need selleks ettenähtud jäätmete kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad ning vajadusel (näiteks suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Muude jäätmete paigutamine pakendijäätmete kogumismahutitesse on keelatud.

(2)Pakendijäätmete tekkekohal kogumise võimalus kortermajadel on Sõmerul, Uhtnas ja Ussimäel. Peamiselt kasutatakse avalikke kogumispunkte, lisaks saab pakendijäätmeid tasuta üle anda viies need MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

(3)Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad ka miinuskraadidega. Segapakendite puhul on minimaalne ava suurus 30 x 20 cm. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus. Kogumispunktis kogutud jäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Kogumismahutite asukohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

(4)Avalike pakendipunktide asukohad on avaldatud valla veebilehel.

Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid. Suurjäätmed, mis on kogutud oma kinnistu piires tuleb toimetada MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus. Suurjäätmed saab Rakvere valla elanik tasuta üle anda vähemalt üks kord aastas valla poolt korraldatava suurjäätmete kogumisringi raames.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(2)Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

(3)Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmeid (värvide ja teiste olmes kasutatavatekemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli,õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) saab iga Rakvere valla elanik MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus tasuta üle anda kuni 20 kg aastas. Vald korraldab 1-2 korda aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille käigus on võimalik Rakvere valla elanikul kogumisautole tuua tasuta ohtlike jäätmeid.

(4)Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende vastuvõtmiseks luba omavale jäätmekäitlejale.

(5)Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või joogivett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

(1)Probleemtooted on: 1) Patareid ja akud; 2) Mootorsõidukid ja nende osad; 3) Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 4) Rehvid; 5) Põllumajandusplast.

(2)Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale, viia olmeelektroonika kogumiskonteinerisse või MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

(3)Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4)Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusesse või rehviettevõttesse või MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.

(5)Patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjale.

(6)Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete vastuvõtmise luba omavale jäätmekäitlejale.

(7)Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutuse.

(1)Metalljäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljaspoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

(2)Metalljäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

(1)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesoleva peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirja määratud üldise korra järgi.

(2)Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

(3)Diskreetset teavet sisaldavat vanapaberit nagu isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvad dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohal hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle vastavaid teenuseid osutavale ettevõttele.

(4)Tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“.

(5)Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkavaid jäätmeid.

(6)Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohal suletud mittepurunevasse anumasse mis ei reageeri kemikaaliga märgistusega „Kemikaalide jäätmed“. Kemikaalide jäätmed tuleb hoida jäätme kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

(7)Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(8)Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolitust kuidas neid juhiseid järgida.

Inimesele tervishoiuteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) Jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki; 2) Jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad; 3) Jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) Jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi; 5) Jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav; 6) Jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(2)Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti kogumise eesmärgiks on tagada ja suurendada jäätmete taaskasutust. Liigiti tuleb koguda vähemalt: 1) Ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlikud ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne); 2) Puit; 3) Pakend; 4) Metallid; 5) Püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne); 6) Plastid; 7) Muud segajäätmed.

(3)Kui ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või osutub see majanduslikult ebaotstarbekaks, peab ehitusjäätmed sortimiseks üle andma MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

(4)Jäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, võib koguda ehitusplatsi kinnistu piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.

(5)Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

(6)Kui jäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus või muusse nõuetekohasesse jäätmete kogumiskohta. Betooni, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Betoon ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7)Jäätmete sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaika, sh territooriumi heakorrastamiseks on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

(8)Juhul, kui ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist soovitakse väljaspool kinnisasja kasutada, tuleb tegevus registreerida Keskkonnaametis.

(1)Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liigiti nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

(2)Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed; 2) värvi-, laki-, liiki-, ja vaigujäätmed; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed; 4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid; 5) saastunud pinnas.

(3)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

(4)Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

(5)Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

(6)Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

(7)Saastunud pinnad tuleb üle anda asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale.

Plastijäätmed on plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid. Plastijäätmed on tekkekohal eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Klaasijäätmed tuleb tekkekohal liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasmaterjalid, mis ei ole klaaspakend, ei tohi panna klaaspakendi kogumismahutisse. Rakvere vallavalitsus korraldab 1-2 korda aastas eterniidi ja lehtklaasi tasuta üleandmist MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb tekkekohal koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Puidujäätmed tuleb tekkekohal koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus. Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

Rõiva- ja tekstiilijäätmed on olmejäätmetest eraldi kogutavad jäätmed. Rõiva- ja tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele või viia kogumiskonteinerisse, tuleb tekkekohal koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

(1)Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise loomsete jäätmete käitlemise luba omavale jäätmekäitlejale lähtudes Põllumajandus- ja Toituameti vastavatest regulatsioonidest.

(2)Lemmiklooma võib matta lemmikloomade kalmistule või jäätmevaldaja kinnistule juhul kui: 1) lemmikloomal ei ole olnud ohtliku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm); 2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne; 3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs; 4) matmispaik ei tohi asuda tiheasustusega alal, kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis.

(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.

(2)Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel: 1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul, kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka toidu- ja köögijäätmete liigiti kogumine; 2) kogumismahutid peavad olema tähistatud kogutavale jäätmeliigile vastavalt; 3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte; 4) peab võimalusel vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist; 5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.

(3)Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada pärast ürituse lõppemist avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

(1)Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumisvahendite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

(2)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavaesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

(1)Eeskirja paragrahvides 22-38 nimetatud jäätmed, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2)Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtade tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta ja kogumisringidest avaldatakse valla kodulehel.

(3)Valla poolt korraldatud jäätmete kogumisringi või jäätmekeskusesse tasuta äraandmise raames saavad eraisikutena jäätmeid tasuta ära anda vaid rahvastikuregistri andmetel Rakvere vallas elavad elanikud. Vallavalitsus võib eelnimetatud kogumisringide või tasuta äraandmise korral kehtestada tasuta vastuvõetavate jäätmete liigid ja piirkogused majapidamise kohta aastas.

(4)Iga Rakvere valla elanik saab MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus tasuta üle anda 20 kg ohtlike jäätmeid aastas.

(1)Jäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on suunata jäätmed korduskasutusse, materjalidena ringlusesse või muul viisil taaskasutusse võimalikult suures osas nende tekkemahust.

(2)Jäätmete liigiti kogumise ning korduskasutuse, ringlusse suunamise ja muul viisil taaskasutamise eesmärgid ja tähtajad sätestab valla jäätmekava.

(3)Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.

Jäätmehoolduse arendamist vallas korraldab vallavalitsus.

(1)Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil asuvatel kinnistutel rakendama vastavaid lahendusi.

(2)Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama eeskirjas esitatud vastavaid nõudeid.

(3)Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.

(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2)Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

(3)Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

(4)Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 alusel.

Käesoleva eeskirja § 47 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse ja pakendiseaduses nimetatud isikud.

(1)Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nende põhjustatud keskkonnareostuse likvideerib jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viinud isik Rakvere Vallavalitsuse ettekirjutuse aluses. Jäätmete või reostuse tähtajaks mittekõrvaldamisel on Rakvere Vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viinud isiku kulul jäätmete või reostuse likvideerimine.

(2)Keskkonnareostuse kõrvaldamise tegevusi reguleerib Jäätmeseaduse § 128.

(1)Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 11 „Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri“.

(2)Tunnistada alates 01.08.2023 kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 27.11.2019 määrus nr 54 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel antud haldusaktid kehtivad kuni kehtetuks tunnistamiseni.

(4)Määruse § 5 lg 6, lg 9 ja lg 12; § 6 lg 2 p 4, p 5 ja p 6; § 7 lg 4 p 3 ja lg 5; § 10 lg 1 p 2, p 3 ja p 4; § 16 lg 2; § 20 lg 2 ja § 21 rakendatakse alates 01.08.2023.

(5)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.