(1) Alajõe valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Alajõe valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega. (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele kui täitevorganile (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse allüksustele (edaspidi allüksus).
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele; 2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta; 3) valla kinnitatud eelarve – vallavolikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve; 4) lisaeelarve – valla kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve; 5) alaeelarve – valla kinnitatud eelarve või lisaeelarve baasil linnavalitsuse, ametiasutuse ja asutuste tulude ja kulude jaotus tululiikide, tegevusalade ja kululiikide lõikes; 6) eelarve tulem - põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma; 7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega; 8) kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – Alajõe vald ja temast sõltuv üksus; 9) sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud vallalt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu linnalt ja tema valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.
(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine (eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine). (2) Eelarveosad on: 1) põhitegevuse tulud; 2) põhitegevuse kulud; 3) investeerimistegevus; 4) finantseerimistegevus; 5) likviidsete varade muutus. (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud. (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks: 1) üldised valitsussektori teenused; 2) avalik kord ja julgeolek; 3) majandus; 4) keskkonnakaitse; 5) elamu- ja kommunaalmajandus; 6) tervishoid; 7) vabaaeg, kultuur ja religioon; 8) haridus; 9) sotsiaalne kaitse. (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. (6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks: 1) põhivara soetus (-); 2) põhivara müük (+); 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+); 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-); 5) osaluste soetus (-); 6) osaluste müük (+); 7) muude aktsiate ja osade soetus (-); 8) muude aktsiate ja osade müük (+); 9) antavad laenud (-); 10) tagasilaekuvad laenud (+); 11) finantstulud ja finantskulud (+). (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks: 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+); 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-). (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks: 1) raha ja pangakontode saldo muutus; 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; 3) soetatud võlakirjade saldo muutus. (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1-3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena. (11) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega. (12) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega: 1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga; 2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne; 3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne. (13) Vallavolikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-8 toodud detailsuses. (14) Lähtudes vallavolikogus kinnitatud eelarvest või lisaeelarvest koostab vallavalitsus allasutuste ja tegevusvaldkondade eest vastutavate ametnike taotluste alusel tegevusalade liigendatud alaeelarved, mis kinnitatakse vallavalitsuse määrusega. (15) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas vallavolikogu poolt kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi kasutamise aruanne avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 ja 30. (3) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(1) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule koos arengukava muutmise eelnõuga. Vallavolikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, kuid mitte hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. (2) Vallavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks. (3) Eelarvestrateegia (koos arengukavaga) avaldatakse Alajõe valla veebilehel.
(1) Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks. (2) Eelarve koostatakse, võetakse vastu ja eelarvet täidetakse vastavuses seadusega lähtudes valla põhimäärusest, arengukavast ning eelarvestrateegiast. (3) Allüksuste vastutavad töötajad esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimisvajaduste taotlemiseks oma ettepanekud vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks. (4) Valla eelarvest ühekordsete rahaliste vahendite taotlemiseks võivad külavanemad, mittetulundusühingud, seltsid, seltsingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad esitada kirjalikud tegevustoetuse taotlused vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks.
(1) Eelarvetaotluste läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarve taotluste üle peetakse läbirääkimisi asutuste esindajate, valdkondade eest vastutavate ametnike ja allüksuste esindajate vahel. (2) Pärast läbirääkimisi koostab vallavalitsus valla eelarve eelnõu vastavalt §-s 4 fikseeritud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga vallavolikogule. (3) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest; 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud); 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (4) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (5) Vallavolikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Muudatusettepanekud esitatakse vallavolikogu poolt kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega vallavolikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (7) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel vallavolikogu istungil, kahel lugemisel, kusjuures ettepanekute läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. (8) Eelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega. (9) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (10) Tegevusvaldkondade alaeelarved majandusliku sisu järgi (artiklite) kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega 20 tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogu poolt.
(1) Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus. (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust. (3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või vallavolikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vallavolikogule esitamist Alajõe valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta. (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vallavolikogule esitamist Alajõe valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Vallavolikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. (4) Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega vallavolikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. (5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata ametiasutuse, asutuse ja valdkonna eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada vallavolikogule negatiivne lisaeelarve. (6) Lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel vallavolikogu istungil, ühel lugemisel. (7) Lisaeelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega. (8) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Alajõe valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad vallavolikogu komisjonide istungite protokollid. (9) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. (10) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud. (11) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad: 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või vallavolikogu õigusaktist; 2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust; 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest; 6) kohtuotsusest. 12 (12)
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega. (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust; 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. (2) Vallavalitsusel ja allüksuste juhtidel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva korra § 9 lõikes 3 ning § 11 lõikes 11 nimetatud juhul. (3) Vallavalitsus ja asutused võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga ja vallavolikogu antud volituse alusel. (4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud. (5) Kuluartiklite ümberpaigutuse tegemise alaeelarves (välja arvatud volikogu poolt kinnitatud kuluartiklid) kinnitab vallavalitsus korraldusega.
Eelarve kassalist teenindamist korraldab vallavalitsus. Eelarve kassaline teenindamine on eelarve sissetulekute kogumine ja eelarvest tehtavate väljaminekute üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine arveldusarvet teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustes ja korras.
Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostab kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja audiitortegevuse seadusega revisjonikomisjon.
Eelarve vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada: (1) vallavalitsuse tegevuse vastavus õigusaktidele; (2) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise sihipärasus; (3) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, valla raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel vastavalt Rahandusministeeriumi poolt ettenähtud kuupäevadeks. (3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse valla veebilehel.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vallavolikogus vaatab revisjonikomisjon vallavolikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse vallavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Vallavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning vallavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.
(1) Käesolevat korda rakendatakse 2014. aasta ning järgnevate aastate eelarvestrateegiate, eelarvete ja aruandluse suhtes. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (4) Määrus jõustub üldises korras.