(1) Audru valla ehitusmääruses (edaspidi "ehitusmäärus" ) on sätestatud planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ning reeglid Audru vallas. Ehitusmäärusega jaotatakse vallas ülesanded ehitus- ja planeerimisala korraldamisel. (2) Kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning Audru Vallavolikogu (edaspidi "volikogu") poolt reguleerimata küsimused, lahendab Audru Vallavalitsus (edaspidi "valitsus"), kes teeb ettepanekud majandus- ja planeerimiskomisjonile seisukoha võtuks (edaspidi “komisjon”). (3) Valitsusel on õigus ehitusmäärusega valitsusele antud küsimuste paremaks lahendamiseks, moodustada komisjone, toimkondi ja kaasata selleks muid isikuid. (4) Ametiisikute vahelise tööjaotuse ehitusmääruse täitmisel määrab vallavanem käskkirjaga.
Volikogu pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla seisukoha andmine üldplaneeringu muutmise suhtes maakonnaplaneeringu koostamise käigus ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks volituste andmine; 2) mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu koostamise kokkuleppe sõlmimise otsustamine; 3) valla seisukoha andmine olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse suhtes; 4) üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 5) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine; 6) teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 7) kehtestatud planeeringute ülevaatamine; 8) kinnisasja omandamise otsuse tegemine, kui kohalik omavalitsus on planeerimisseaduse järgi kohustatud kinnisasja omandama; 9) riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes kokkuleppe sõlmimise või sellest keeldumise otsustamine; 10) volikogu võib põhjendatud vajaduse korral kehtestada detailplaneeringu osaliselt. Planeeringu osalise kehtestamisega seotud planeeritava maa-ala suuruse muutumist ei loeta põhilahenduse muudatuseks; 11) volikogu võib keelduda detailplaneeringu algatamisest, kui algatamise ettepanek on vastuolus üldplaneeringuga, piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga, valla avalike huvidega või kui maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering olemas; 12) muud volikogu ainupädevusse seadusega antud või volikogu poolt võetud küsimused.
Majandus- ja planeerimiskomisjoni pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmistele küsimustele seisukoha andmine: 1) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks seisukoha andmine. Heakskiidetud planeering edastatakse volikogule otsuse tegemiseks; 2) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute lähteülesannete pikendamise ja muutmise taotlusele seisukoha andmine. Seisukoht edastatakse valitsusele korralduse tegemiseks; 3) üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule avalikul väljapanekul esitatud vastuväitele seisukoha andmine. Seisukoht edastatakse volikogule või valitsusele detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks; 4) üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule lähteülesandes nõutud kooskõlastuse mittesaamisel kaaluda planeeringu edasine menetlemine.
Valitsuse pädevusse kuulub planeerimisvaldkonnas järgmiste küsimuste otsustamine: 1) üldplaneeringu koostamise korraldamine, otsustamine kes hakkab üldplaneeringu koostamist juhtima; 2) detailplaneeringu koostamise vajaduse otsustamine juhul, kui seadus selle koostamist ette ei näe või see vajadus ei ole üheselt mõistetav; 3) üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine, valitsuse poolt algatatud detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine; 4) detailplaneeringu koostamise korraldamine, detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja kooskõlastustele esitamine; 5) vajadusel ehituskeelu kehtestamine planeeringu ajal; 6) üld- ja detailplaneeringute avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 7) avaliku väljapaneku või arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste tegemine ning vajadusel koos ettenähtud lisainformatsiooniga planeeringu järelevalve teostajale esitamine; 8) lihtsustatud korras detailplaneeringu koostamise võimalikkuse üle otsustamine; 9) järelevalve teostajale valla seisukohtade selgitamine; 10) omavalitsuse teadete edastamine ja informatsiooni andmine õigusaktidega ettenähtud korras; 11) üldplaneeringu kehtestamise määruse ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale saatmine; 12) naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine ja muudatusettepanekute tegemine; 13) valla poolt koostatavate planeeringute kooskõlastamine; 14) detailplaneeringute kooskõlastamise vajaduse määramine ja täiendavate kooskõlastuste vajaduse selgitamine; 15) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise ja/või selle rahastamise kohta ning detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta; 16) lepingu sõlmimine detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja selle rahastamise kohta ning teede, tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise tagamiseks; 17) pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist kuu aja jooksul panema detailplaneeringu alal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama teadet planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke; 18) esitab planeeringust huvitatud isikule enne detailplaneeringu kehetstamist arve valla kulude kohta planeeringu korraldamisel.
(1) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama sooviavaldust sõlmida leping detailplaneeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamiseks ja selle rahastamiseks. (2) Detailplaneeringu algataja esitab valitsusele kirjaliku taotluse vastavalt määruse lisa nr. 1 kinnitatud vormile, selgitades selles planeeringu otstarvet ja eesmärke, näidates taotletava planeeringuala suuruse ning planeeringu mahu (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala). Taotlus peab sisaldama füüsilise isiku puhul tema nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja kontaktandmeid; juriidilise isiku puhul tema nime, registreerimisnumbrit, asukoha aadressi, esindaja nime ja esindusõiguse alust ning kontaktandmeid. Taotlusele lisatakse: 1) hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid ( ostu-müügi leping, ehitisregistri väljavõte vms); 2) kinnistusraamatu väljavõte; 3) volitus kinnistu omaniku nõusoleku kohta, kui taotleja ei ole kinnistu omanik. (3) Valitsus koostab ja kinnitab detailplaneeringu lähteülesande vastavalt määruse lisa nr. 6 kinnitatud vormile oma korraldusega ühe kuu jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse/korralduse tegemisest. Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu ülesanded, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, kruntide miinimumsuurused, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallapoolsed tingimused. Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat, arvates valitsuse vastava korralduse teatavakstegemisest. Valitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteülesande kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteülesande kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteülesande kehtivuse tähtaja lõppemist. (4) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvides ning detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev, sõlmitakse huvitatud isikuga lepingdetailplaneeringu koostamise ja selle rahastamise kohta vastavalt määruse lisas nr. 3 kinnitatud vormile. (5) Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-alade planeerimisel, samuti juhul, kui detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Sellisel juhul võib valitsus sõlmida huvitatud isikuga lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta vastavalt määruse lisas nr. 4 kinnitatud vormile. (6) Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib valitsus huvitatud isikuga notariaalselt tõestatud lepingu detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamiseks ja üleandmiseks. Kui huvitatud isik keeldub detailplaneeringukohaste tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise tagamise lepingu sõlmimisest siis on volikogul õigus jätta detailplaneering kehtestamata. (7) Juhul, kui huvitatud isik ei ole lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud lepingut allkirjastanud ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse/korralduse teatavakstegemisest arvates või kui huvitatud isikul ei ole võimalik lepingut täita, sel juhul on valitsusel õigus leping ühepoolselt lõpetada ja detailplaneeringu koostamise algatamise otsus/korraldus tunnistatakse kehtetuks ning esitada huvitatud isikule arve valitsuse poolt tehtud planeeringuga seotud kulude katteks, mille tasumiskohustus on 14 päeva jooksul. (8) Juhul, kui huvitatud isik ei nõustu sõlmima punktis 7 nimetatud lepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, siis jäetakse vastava haldusaktiga detailplaneering kehtestamata. (9) Lähteülesandele vastava detailplaneeringu eskiislahendus esitatakse paberkandjal valla maakorralduse osakonnas registreeritud topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500 ja pdf ning dwg formaadis CD-l, kui lähteülesandega ei ole määratud teisiti. (10) Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib valitsus määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi lisaks lähteülesandes märgitule. (11) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada kahes eksemplaris paberkandjal koos kahe lisamaterjalide kaustaga ja elektrooniliselt pdf ning dwg formaadis CD-l valitsusele vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses/korralduses ei ole sätestatud teisiti. Valitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist.Kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse tegemisest detailplaneeringut vastu võetud võib valitsus tunnistada detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks. Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamist informeerib valitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse/korralduse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle 1 kuu oma seisukoha esitamiseks. (12) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kehtestab volikogu detailplaneeringu ning valitsus kannab vastavad muudatused üldplaneeringusse. (13) Planeeringutest informeerimise ametlikud kohad on ajalehed "Pärnu Postimees", "Tuleviku Nimel" ja Audru valla veebilehel. (14) Planeering tuleb esitada enne kehtestamist valitsusele viies eksemplaris paberkandjal, millest üks on kooskõlastustega algeksemplar, lisaks üks lisamaterjalidega toimik (tehnilised tingimused, eelkokkulepped, eelkooskõlastused, lepingud, lähteülesanne, valla otsused, korraldused, protokollid, väljavõtted registritest jne) ja elektroonilisel kujul dwg ja pdf formaadis CD-l. Maa-ametile esitamiseks detailplaneeringu välispiiri ruumikuju vektorkujul dwg formaadis, detailplaneeringu plaanid pildina ning põhiandmeid ja menetlust puudutava info tabelandmetena CD-l. Planeeringumaterjale säilitatakse valla arhiivis. (15) Planeeringu vastuvõtmisel sõnastab vastuvõtja valla seisukoha kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta. (16) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute ja vastuväidete kohta annab valitsus seisukoha ning teatab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele avaliku arutelu toimumise aja ja koha. (17) Planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse tagab valitsuse kantselei üldises korras. (18) Juhul, kui volikogule tehakse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul ettepanek kehtestatud planeering või planeeringu kehtestamise otsus seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks ja volikogu leiab, et ettepanek on põhjendatud, teeb volikogu ettepaneku kohta oma otsuse ja viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse õigusaktiga vastavusse ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. (19) Kehtestatud planeeringutega tutvumise tagab valitsuse kantselei üldises korras.
(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.Ehitis peab: 1) olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) ei tohi olla ohtlik inimestele, varale ega keskkonnale. (2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ühtki ehitise osa (v.a. trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, ärkel või katus). (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning ruumide avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ehituskruntidele jätta minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist 4 m, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja sellega on nõustunud päästeteenistus või detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. (7) Ühele krundile võib reeglina ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (8) Korterelamute, abihoonete rajamine tuleb lahendada komplekselt kõikide korterite vajadusi arvestades. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel omanik on kohustatud taotlema valitsuselt kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks, v.a. hajaasustuspiirkonnas; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundipiirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntide vahelised piirded rajatakseja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.
(1) Ehitusprojekti koostamise aluseks on: 1) kehtiv detailplaneering;Audru Vallavolikogu 05.09.1996 otsusega nr 269 kehtestatud üldplaneeringu alusel kehtestatud detailplaneeringutele on võimalik lisaks esitada projekteerimistingimusi, kui planeering ei käsitle kõike tingimusi või on määratlemata arendamise ja/või ehitusjärjekord; 2) üldplaneeringu alusel koostatud arhitektuurse projekteerimise lähtetingimused, vastavalt määruse lisas nr. 7 kinnitatud vormile, detailplaneeringu koostamise vajaduse puudumisel; 3) muinsuskaitse eritingimused (muinsuskaitse all olevate ehitiste ja muinsuskaitsetsoonis asuvate ehitiste/kinnistute kinnistute puhul); 4) maaüksuse ehitusgeoloogia ja geodeetiliste tööde tulemused; 5) ehitusmäärus. (2) Projekteerimistööde alustamiseks tuleb esitada valitsusele projekteerimistingimuste vormikohane taotlus vastavalt määruse lisas nr. 2 kinnitatud vormile. Taotluse vormi saab valitsusest või Audru valla veebilehelt. (3) Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine: 1) projekteerimistingimused määrab valitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral või vajadusel enne 1. jaanuari 2004.a. algatatud detailplaneeringute nõuete täpsustamiseks; 2) projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab valitsus valla ehituskomisjoni ettepanekul Planeerimisseaduse ja Ehitusseaduse nõuete alusel ning vastavalt valla üldplaneeringu ja osaüldplaneeringu juhistele. (4) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pind; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse erinõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus ja heakorra nõuded; 11) projekti kooskõlastamise vajadus; 12) keskkonnamõju hindamise vajadus. (5) Projekteerimistingimustega saab tutvuda valitsuse kantseleis. (6) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab valitsus. (7) Ehitusprojekti nõuded: 1) ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele; 2) ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:2.1. arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;2.2. põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;2.3. uusehitiste ja juurdeehitiste puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on registreeritud valla maakorralduse osakonnas.Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;2.4. olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde korral võib asendiplaani vormistada olemasoleval krundi plaanil;2.5. lisadena hindamiseks (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, mõõdistusjoonised). 3) ehitusloa taotlemiseks esitatud projekt peab olema kooskõlastatud:3.1. päästeametiga;3.2. Rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide korral tervisekaitse teenistusega;3.3. riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitse alusel või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;3.4. looduskaitseala või kaitsetsoonis paikneva ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;3.5. teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 4) Asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.4.1. ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad.4.2. keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse otsustab ja keskkonnamõju hindamise läbiviimist ehitusprojektile korraldab valitsus.
(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega valla ehituskomisjonile. (2) Ehituskomisjon kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele. (3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostatakse haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamiseks või sellest keeldumiseks. (4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab valitsus. Ehitusluba väljastatakse hiljemalt 20 päeva pärast riigilõivu tasumist, ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti esitamist. Ehitusloa omanik peab taotlema nõusolekut ehitusprojekti muutmiseks või taotlema uue ehitusloa, kui muudetakse ehitusprojekti mille tulemusena muutuvad ehitise olulised osad või olulised tehnilised näitajad. Uue ehitusloa taotlemise vajaduse otsustab valitsus ehituskomisjoni ettepanekul (5) Valitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi andmiseni.
(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevate hoonete tehnosüsteemide muutmine või asendamine samaväärsega, ES § 16 lõikes 1 p 3 nimetatud piirdeaedasid, ES § 16 lõike 1 p 4 ja 5 alusel ehitise välimiste avatäidete asendamine ning laste mänguväljakuid (v.a. avalikuks kasutamiseks mõeldud laste mänguväljakuid) võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Selle saamiseks esitatakse vormikohane taotlus valitsusele, lisades ehitise välismõõtudega eskiis, asukoht, põhiplaan ja 2 vaadet. (2) Valitsusel on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. (3) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline ehitis ei tohi paikneda väljaspool ehitusjoont ega ilma naabrite kooskõlastuseta krundi piirile lähemal kui 4 meetrit.Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisel peab ehitise omanik väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama valitsust. (4) Väikehoonete ehitamisel tuleb jälgida ja arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (5) Lastemänguväljakud peavad projekteerimisel ja ehitamisel jälgima Eestis kehtivaid standardeid.
(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, mitte kauemaks kui 5 a. (2) Valitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas, kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas määratud tähtajaks, korraldab ehitusspetsialist valitsuse korralduse alusel ehitise likvideerimise Asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
(1) Kasutusloa saamiseks esitatakse valitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alustel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. (2) Ehitusspetsialist korraldab: 1) ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele, väljastades Ehitise vastuvõtuakti vastavalt määruse lisa nr. 5 kinnitatud vormile; 2) kaasab vajadusel ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab valitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamiseks või sellest keeldumise kohta. (3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab valitsus. (4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul dwg- ja pdf-formaadis CD-l kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste 1 eksemplar säilitatakse valitsuses. (5) Ehitise või tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega valitsusele.
(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik valitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele lisada krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis. (2) Valitsusel on õigus nõuda vajadusel lammutamise projekti, millega lahendatakse: 1) tehnovõrkudest lahtiühendamine; 2) lammutusplatsi piirded; 3) tööde teostamise tehnoloogia; 4) ehitusjäätmete käitlemine; 5) heakorrastamine pärast lammutust. (3) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Kõrvaldamata jätmisel teeb valitsus omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu likvideerimiseks. Ettekirjutise täitmata jätmisel valitsuse korralduse alusel ehitusspetsialist korraldab ehitise ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(1) Ehitusjärelevalvet Ehitusseaduse § 59 lg 2 mõistes teostab valitsus Audru vallas ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. (2) Kui ehitamise käigustekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga valitsuse poole, kes otsustab ehituskomisjoni ettepanekul vastavalt muudatuse olemusest ja ulatusest: 1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele, või 2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba. (3) Ehitiste omanik esitab valitsusele vormikohase ehitamise alustamise teatise kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist. (4) Teatisega määrab ehitise omanik omaniku järelevalve teostaja antud objektil seostavalt Ehitusseaduse § 30-le. (5) Kaevetööde tegemiseks valla territooriumil sügavamal kui 60 cm tuleb taotleda valitsuselt kaevetööde luba vastavalt Audru valla heakorra- ja kaevetööde eeskirjadele. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendi süvendi ja muude kaevetööde tegemiseks, kui antud objektil on väljastatud ehitusluba.
Ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnistatud väljavõtteid ehitisregistripidaja.
[Kehtetu - Audru Vallavaolikogu 13.10.2011 määrus nr 25, jõustus 18.10.2011]
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.