Määrusega kehtestatakse Haanja valla eelarvest ja Haanja vallale riigieelarvest riikliku toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägist makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise kord.
Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 2) sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 3) sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus – toetus toimetulekuraskustes isikutele ja perekondadele; 4) sissetulekust mittesõltuv toetus – universaalse iseloomuga toetus konkreetselt määratud sihtrühmale; 5) täiendav sotsiaaltoetus – toetus, mida makstakse riigieelarvest toimetulekutoetuseks eraldatud vahendite ülejäägist; 6) perekonnaliige – abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud ja nende ülalpidamisel olevad abivajavad lapsed või vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud; 7) sissetulek ühe pereliikme kohta – kõik perekonnale laekuvad rahalised sissetulekud jagatuna perekonnaliikmete arvuga; 8) vähekindlustatud perekond - leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt ühte või enamat tuluallikat ning kelle sissetulek ühe perekonnaliikme kohta kuus on väiksem riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordsest määrast. 9) vältimatu sotsiaalabi – piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
(1) Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks ja sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks. (2) Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks (3) Sissetulekust mittesõltuvaid toetusi makstakse vallaelanikuks olemise väärtustamiseks. (4) Toetuse maksmise võib vajadusel asendada sotsiaalteenuse osutamisega. (5) Erandkorras, soodustamaks isikute või perede toimetulekut ja aitamaks kaasa nende elukvaliteedi säilimisele, võib Haanja Vallavolikogu alatine sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon) eraldada toetust ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel.
(1) Toetus määratakse isikutele, kelle alaline elukoht Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregistri) andmetel on Haanja vald ning isikutele, kes on õigustatud saama sotsiaalabi sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõigete 2, 3, 4 ja 5 alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut ei rakendata määruse § 19 ja § 21 nimetatud toetuse suhtes.
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase taotluse vallavalitsuse (sissetulekust mittesõltuv toetus) või sotsiaalkomisjoni (sissetulekust sõltuv toetus) nimele. Toetuse taotluste vormid kinnitab Haanja Vallavalitsus. (2) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlemisel on aluseks kõigi perekonnaliikmete taotlusele eelneva kuu sissetulekut tõendavad dokumendid. Dokumentide puudumisel tõendab taotleja andmete õigsust oma allkirjaga. Kui taotletakse tehtud kulutuste kompenseerimist, lisatakse avaldusele kuludokumendid. (3) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. (4) Toetust on õigustaotleda kuue kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse. (5) Erandkorras, toetust vajava isiku huvides, võib toetust taotleda ka kolmas isik: eestkostja või hooldaja, naaber, õpetaja, sotsiaaltöötaja jt.
(1) Sissetulekust sõltuva toetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused. (2) Toetus määratakse taotlejale, kelle taotlemisele eelnenud kolme kalendrikuu netosissetulek pereliikme kohta on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra. (3) Toetuse vajaduse hindamiseks on õigus: 1) nõuda taotlejalt sissetulekut tõendavaid dokumente, sh. väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente; 2) teha kodukülastusi; 3) saada andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt; 4) nõuda õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite korral Päästeameti või Politsei-ja Piirivalveameti kirjalikku tõendit; 5) teha päringuid andmete saamiseks riiklikesse registritesse. (4) Otsuse toetuse määramise või määramisest keeldumise ja toetuse suuruse kohta teeb sotsiaalkomisjon oma koosolekul, mis toimub üks kord kuus. (5) Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja on toetuse saamiseks andmeid varjanud või esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita toetuse saamiseks käesolevas määruses nõutud andmeid ja dokumente; 3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida; 4) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud on rahuldavaks toimetulekuks piisavad; 5) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 6) taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale ja tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid; 7) taotlejal või tema perel on võlgnevusi vallavalitsuse ees (kommunaalmaksed, lasteaia toiduraha, maamaks jms); 8) vallavalitsusele teadaolevatel andmetel töötab taotluse esitanud pere liige ilma tööle vormistamata või elab ja töötab väljaspool Eestit; 9) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid. (6) Toetuse määramata jätmisest teatatakse taotlejale koos vastava põhjendusega kirjalikult 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(1) Otsuse toetuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb sotsiaaltöö ametnik 30 päeva jooksul arvates toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. (2) Kui toetuse saamise tingimused on täidetud, siis toetuse määramiseks kirjalikku otsust ei vormistata ja toetus makstakse välja taotluses märgitud viisil. (3) Otsus toetuse määramisest keeldumise kohta koos vastava põhjendusega edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(1) Toetus kantakse vastavalt taotluses väljendatud soovile kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest taotluses märgitud arveldusarvele või makstakse sularahas vallavalitsuse kassast. (2) Taotleja avalduses väljendatud soovil või vastavalt sotsiaalkomisjoni otsusele toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks võib toetuse kanda sihtotstarbeliselt maksete tasumiseks teenust osutava asutuse või muu toetuse saaja üle hoolekannet teostava isiku arveldusarvele.
Vallavalitsusel on õigustoetus tagasi nõuda juhul kui taotleja on taotluses esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid.
Sissetulekust sõltuvad toetused on: 1) koolilõuna ja lasteaiatoidu toetus; 2) toetus küttepuude ostmiseks; 3) tervisega seotud kulude toetus; 4) ühekordne toetus; 5) erakorraline toetus; 6) vältimatu sotsiaalabi.
(1) Koolilõuna ja lasteaiatoidu toetus määratakse lasteasutuse toidupäeva ja/või gümnaasiumi või kutseõppeasutuse koolilõuna täielikuks või osaliseks hüvitamiseks kui lapse ja vähemalt ühe vanema, eestkostja või last kasvatava isiku alaline elukoht on rahvastikuregistri andmetel Haanja vald. (2) Toetus makstakse vastavalt tegelikele kuludele. Määratud toetus kantakse kooli, toitlustaja või taotleja pangaarvele. (3) Toetus määratakse kuni kaks korda aastas perioodiks 1. september kuni 31. detsember ja 1. jaanuar kuni 31. august. Toetuse saamiseks esitab lapsevanem, eestkostja või hooldaja avalduse 5. septembriks ja 5. jaanuariks.
(1) Toetus määratakse ahjuküttega eluruumis elavatele üksikutele vanadus- või töövõimetuspensionäridele, kellel puuduvad perekonnaseaduse § 96 alusel ülalpidamiskohustusega isikud või kelle suhtes ülalpidamiskohustusega isikud oma tervisliku seisundi, ea ja/või vähekindlustatuse tõttu ei ole võimelised oma ülalpidamiskohustust täitma ning vähekindlustatud üksikemadele üks kord kalendriaastas määras 65.00 eurot. (2) Erandkorras võib toetust taotleda toimetulekuraskustes isik või perekond ning osta taotlejale küttepuid toetuse määrast suurema summa ulatuses.
Tervisega seotud kulude toetust määratakse eelisjärjekorras vähekindlustatud paljulapselistele peredele, üksikvanemaga peredele, töötu vanema või vanematega peredele, töötutele, puudega või töövõimekaotusega inimestele ja nende peredele ning üksikvanuritele meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks (abivahendite ost ja rent, proteesid, prillid) kuludokumentide alusel kuni 50% nende maksumusest.
(1) Ühekordne toetus määratakse eelisjärjekorras vähekindlustatud paljulapselistele peredele, üksikvanemaga peredele, töötu vanema või vanematega peredele, töötutele, puudega või töövõimekaotusega inimestele ja nende peredele ning üksikvanuritele käesolevas määruses määratlemata juhtudel hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks või raskesse majanduslikku olukorda sattunud isiku sotsiaalselt abitust olukorrast väljatoomiseks. (2) Ühekordset toetust määratakse üldjuhul ühele inimesele kokku mitte rohkem kui 30.00 eurot aastas. (3) Erandkorras, arvestades taotleja majanduslikku olukorda ja kulude suurust, võib sotsiaalkomisjon sotsiaaltöö ametniku ettepanekul toetust määrata rohkem kui üks kord aastas ja suuremas summas kui 30.00 eurot.
(1) Erakorralist toetust makstakse kui tegemist on ootamatute kulutustega nagu perekonnaliikme surm, invaliidistumine, pikaajaline haigus, loodusõnnetus, tulekahju jms. (2) Erakorralise toetuse suuruse otsustab sotsiaalkomisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest.
(1) Toetus määratakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu. (2) Vältimatu sotsiaalabi on isikule tasuta toidu võimaldamine, turvakodus majutamine, riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine, toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks. (3) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni isik ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.
Sissetulekust mittesõltuvad toetused on: 1) sünnitoetus; 2) matusetoetus; 3) toetus esimesse klassi astujale; 4) koolilõputoetus; 5) jõulutoetus ja jõulupakid.
(1) Sünnitoetus määratakse ühele vanemale või eestkostjale, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri andmetel on lapse sünnile eelnenud ühe aasta jooksul olnud Haanja vald ning lapse elukohaks tema sünni registreerimisel märgitakse Haanja vald. (2) Toetust makstakse kolmes osas: 1) I osa määr 192 eurot vanemale või eestkostjale pärast lapse sünni registreerimist; 2) II osa määr 128 eurot vanemale või eestkostjale lapse 1,5 aastaseks saamisel; 3) III osa määr 128 eurot vanemale või eestkostjale lapse 3 aastaseks saamisel. (3) Toetuse teine ja kolmas osa määratakse avalduse alusel lapse vanemale või eestkostjale tingimusel, et lapse ja taotleja elukohaks on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Haanja vald alates lapse sünnist kuni vastavalt lapse 1,5-aastaseks ja 3-aastaseks saamiseni. (4) Erandkorras, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, võib sünnitoetuse maksta korraga kogu summa ulatuses. (5) Mitmikute sünni korral makstakse sünnitoetust iga lapse eest. (6) Sünnitoetust ei maksta, kui: 1) laps on riiklikul ülalpidamisel; 2) laps on teises perekonnas eestkostel või hooldusel; 3) taotlejalt või vanematelt on ära võetud lapse hooldusõigus.
Matusetoetuse määr on 130 eurot. Toetus määratakse lahkunu omastele või matuste korraldajale surmatõendi esitamisel kui lahkunu elukoht rahvastikuregistri andmetel surma hetkel oli Haanja vald.
(1) Toetuse määr on 64 eurot. Toetus määratakse igale esmakordselt esimesse klassi õppima asuvale lapsele, kui lapse ja vähemalt ühe vanema, eestkostja või last kasvatava isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel on Haanja vald. (2) Toetuse makstakse välja hiljemalt 1. augustiks rahvastikuregistri andmete alusel.
(1) Toetuse määr on 15 eurot. Toetus määratakse õpilasele Haanja Kooli lõpetamisel. (2) Toetus makstakse välja Haanja Kooli poolt esitatud andmete alusel.
(1) Jõulutoetus määratakse iga-aastaselt sotsiaalkomisjoni poolt kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras lähtudes eelarve vahendite võimalustest. (2) Toetus makstakse välja rahvastikuregistri andmete alusel. (3) Jõulupakid tehakse koolieelikutele, juhul kui lapse ja vähemalt ühe vanema, eestkostja või last kasvatava isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel 1. detsembri seisuga on Haanja vald.
(1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduse § 22 - 22³ alusel kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Toetuse määrab sotsiaaltöö ametnik. (2) Eluasemekulude piirmäärad kinnitab Haanja Vallavolikogu.
(1) Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse ja tehakse eraldisi sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks eelarves toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite piisavuse korral. (2) Toetust makstakse hädavajalike kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks ja esmavajaduste rahuldamiseks.
Täiendava sotsiaaltoetuse saajateks on rahvastikuregistri andmetel Haanja vallas registreeritud elukohaga abivajavad pered ja üksikisikud: 1) toimetulekuraskustes pered ja üksikisikud; 2) puudega lapsed ja täiskasvanud; 3) 3-e ja enamalapselised pered; 4) kuni 19-aastased õppivad noored; 5) eakad üle 70 eluaasta; 6) teised riskirühmad.
(1) Täiendavat sotsiaaltoetust makstakse: 1) koolilõuna- ja lasteaiatoidu toetuseks; 2) lastele jalanõude ostmiseks; 3) küttepuude ostmiseks; 4) tehniliste abivahendite, ravimite ja prillide ostmiseks; 5) toimetulekuraskustes perede laste laagrituusiku, õppeekskursiooni, teatri-või kontserdipileti eest tasumiseks; 6) transpordikulude kompenseerimiseks; 7) puudega inimeste elamispinna kohandamiseks ja parendamiseks; 8) ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude katmiseks; 9) ühekordse toetusena toimetuleku soodustamiseks; 10) lastele ja eakatele jõulutoetuse maksmiseks. (2) Toetuse määramise ja maksmise aluseks on taotleja avaldus ja kuludokumendid ja/või sotsiaalkomisjoni otsus toetuse määramise kohta. Komisjoni otsused kinnitab vallavalitsus. (3) Sotsiaalteenuste arendamiseks ja osutamiseks võib eelarves olevad vahendeid kasutada: 1) toimetulekut ja töötamist soodustavate teenuste osutamiseks või sisse ostmiseks; 2) puudega isiku eluruumi kohandamiseks; 3) puuetega inimestele abivahendite soetamiseks; 4) sotsiaalse toimetuleku ja tööalaste oskuste arendamise koolitustel osalemiseks; 5) sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamisega seotud administreerimiskuludeks; 6) Sotsiaalauto soetamise ja ülalpidamise kuludeks.
Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud vajaduspõhise peretoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus vajaduspõhist peretoetust sotsiaalhoolekande seadus § 22⁵ - 22⁸ kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Toetuse määrab sotsiaaltöö ametnik.
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud avaldused lahendatakse varem kehtinud korra alusel. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (3) Määrus jõustub 1. juunist 2015. a.