(1) Kehtna Vallavolikogu (edaspidi volikogu) istungi (edaspidi istung) kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal kolmapäeval.2(2)Istungi kutses näidatakse istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse ja eelnõud peavad olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Kutsutud isikutele saadetakse kutse välja vähemalt neli päeva enne istungit.3(3)Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse volikogu esimehele, nõudele lisatakse erakorralise istungi päevakord. Volikogu esimees kutsub seitsme päeva jooksul pärast nõude esitamist istungi kokku vallavanema või vallavalitsuse, ühe komisjoni või fraktsiooni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul.4(4)Volikogu liige, kes ei saa istungist osa võtta, teatab sellest volikogu sekretärile.
(1) Päevakord kinnitatakse istungil.2(2)Istungi päevakorra (edaspidi päevakord) eelnõu koostab volikogu esimees Päevakorra eelnõu arutatakse läbi volikogu eestseisuses (edaspidi tekstis eestseisus).3(3)Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmise kohta võivad esitada:11) volikogu esimees ja aseesimees;22) volikogu liige;33) volikogu komisjon või fraktsioon;44) vallavanem või vallavalitsuse liige;55) teised isikud volikogu liikme kaudu.4(4)Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja sisu, ettekandja ja kaasettekandja, eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepaneku võib volikogu esimehe nõusolekul teha suuliselt.
(1) Eelnõusid valmistab üldjuhul ette vallavalitsus või volikogu vastav komisjon.2(2)Kui eelnõud ei esitanud vallavalitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks valitsusele.3(3)Istungil arutusele tulev eelnõu peab olema eelnevalt läbi vaadatud vastavas komisjonis või eestseisuses, kui volikogu esimees või istungil ei otsustata teisiti.4(4)Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu peab olema esitatud volikogu sekretärile hiljemalt enne eestseisuse koosoleku algust. Eestseisuse nõusolekul võib küsimust arutada ilma vastava eelnõuta.5(5)Puudulikult ettevalmistatud eelnõu võib tagastada tähtajaliseks täienduste tegemiseks.6(6)Volikogu sekretäri poolt registreeritud eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks volikogu komisjonile või vallavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks. Volikogu esimees määrab komisjoni, kes juhib eelnõu menetlemist.7(7)Päevakord koos eelnõudega on tutvumiseks kättesaadav volikogu kantseleis vähemalt neli päeva enne istungit, samuti pannakse need dokumendid ülesse valla veebilehele.8(8)Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja istungil arutamisele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.9(9)Eestseisusse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ning fraktsioonide esimehed. Komisjoni või fraktsiooni esimehe puudumisel asendab teda hääleõigusega aseesimees.
(1) Fraktsiooni võivad moodustada kaks või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi, volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.2(2)Fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele.3(3)Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.4(4)Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest.5(5)Fraktsioonil on õigus:11) algatada õigusaktide eelnõusid;22) anda arvamusi menetluses olevate eelnõude kohta;33) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;44) oma liikme kaudu esineda istungil sõnavõtuga;55) võtta istungil enne eelnõu panemist lõpphääletusele vaheaeg;66) esitada arupärimisi.
(1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel.2(2)Istung algab üldjuhul kell 17.003(3)Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele või õigusaktile. Vaheaeg pikkusega 15 minutit tehakse iga 1,5-tunnise töötamise järel.4(4)Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti.5(5)Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungil küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.6(6)Istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna annab või teistele isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.7(7)Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega või valimiste läbiviimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt ja koheselt või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist.8(8)Istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse kuni kolmel lugemisel. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt seitse päeva.9(9)Volikogu liige ei või osa võtta üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.10(10)Soovist esineda kõnega või avaldusega, esitada protest või küsimus, annab isik märku käe tõstmisega.
(1) Volikogu esimees istungi juhatajana:11) juhib istungit ning jälgib päevakorrast kinnipidamist;22) tagab käesoleva töökorra ja teiste õigusaktide nõuete täitmise istungil;33) annab üldjuhul sõna taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid taotlejate soovil;44) juhib tähelepanu sõnavõtja kõrvalekaldumisele vastavast küsimusest, lõpetab asjasse mittepuutuva sõnavõtu ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused;55) korraldab hääletamist ning teeb teatavaks tulemuse;66) kuulutab haamrilöögiga õigusaktide vastuvõtmise;77) taandab end päevakorrapunktide arutamisest, mis puudutavad teda isiklikult;88) lahendab ainuisikuliselt töökorra rakendamisel tekkinud küsimuse kui istungil ei nõuta hääletamist;99) täidab muid õigusaktidega talle pandud ülesandeid.2(2)Volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või tema puudumisel vanim volikogu liige.
(1) Küsimust arutatakse alljärgnevas järjekorras ning märgitud aja piirides:11) ettekanne kuni 10 min;22) kaasettekanne kuni 5 min;33) küsimuste vastamine kuni 10 min;44) sõnavõtt kuni 3 min;55) repliik või kommentaar kuni 2 min;66) lõppsõna kuni 2 min.2(2)Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni kolm minutit.3(3)Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kaheks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks ja kaheks repliigiks. Küsimusi võib esitada ettekandjale ja kaasettekandjale.4(4)Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. § 8. Muudatusettepaneku menetlemine 5(5)Volikogu liikmed ja komisjonid võivad esitada arutamisel oleva eelnõu kohta kirjalikkemuudatusettepanekuid. Istungi juhataja loal võib ettepaneku teha suuliselt. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda toetab eelnõu esitaja. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui seda nõutakse.6(6)Volikogu poolt eelnõu hääletatud muudatust võib muuta ainult istungil hääletamise teel.7(7)Vajadusel valmistab vastav isik või komisjon ette arutatava eelnõu uue teksti lähtudes arvestatud muudatusettepanekutest.8(8)Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamiseta, muudel juhtudel hääletatakse. Katkestamise korral määratakse arutelu jätkamise aeg ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.9(9)Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui ei tehta teistsugust ettepanekut.
(1) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks ning ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta.2(2)Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav.3(3)Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik anda poolt- või vastuhääl.4(4)Enne hääletamist võib vallavanem või komisjoni esimees või fraktsiooni esimees nõuda kuni viis minutit vaheaega.5(5)Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku. Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud seadustega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega.6(6)Poolthäälte enamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus tähendab, et poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline.7(7)Kui eelnõu või alternatiiveelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine, eelnõu muutmine või täiendamine.8(8)Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need konkureerivale hääletamisele. Igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse häälte arvu korral on otsustav ettekandva komisjoni või isiku seisukoht. Pärast muudatusettepanekute hääletamist pannakse eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul.9(9)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.10(10)Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega, igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed.11(11)Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt või vastu või erapooletu või ei osale hääletamisel. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab vähemalt 1/3 istungil osalevatest volikogu liikmetest.12(12)Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemise komisjoni, kes viib läbi hääletuse.
(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimine vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele. Arupärimine esitatakse kirjalikult.2(2)Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja arupärijale 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat ja volikogu sekretäri arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisele tuleb igal juhul vastata 20 tööpäeva jooksul.3(3)Kui arupärimises oli ette nähtud ka suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise istungi päevakorra projekti.
Tunnistatakse kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 26.veebruari 2002. a määrus nr 44.