Redaktsioonide võrdlus

Pala valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Pala valla kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused; 2) Pala valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 3) Pala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 4) vallavolikogu töökord; 5) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 6) Pala vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, vallavanema õigused ja kohustused ning vallavanema asendamise kord; 7) Pala Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani (edaspidi vallavalitsus) moodustamise kord, pädevus, õigused ja kohustused ning töökord; 8) vallavalitsuse komisjonide moodustamise kord, komisjonide õigused ja kohustused ning töökord, komisjonide esimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused; 9) Pala valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 10) Pala valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord; 11) Pala valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord; 12) Pala valla arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ning avalikustamise kord; 13) Pala valla eelarvestrateegia ning eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ja eelarve avalikustamise kord, valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise kord.

(1) Pala vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega. (2) Pala vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu. (3) Pala vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu. (4) Pala valla vara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.

(1) Pala vald teostab omavalitsuslikku haldamist Pala valla kui haldusüksuse territooriumil. (2) Pala v allas asuvad Assikvere, Haavakivi, Kadrina, Kirtsi, Kodavere, Kokanurga, Lümati, Metsanurga, Moku, Nõva, Pala, Perametsa, Piibumäe, Piirivarbe, Punikvere, Raatvere, Ranna, Sassukvere, Sääritsa, Sõõru, Tagumaa, Vea ja Äteniidi külad. (3) Pala valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega ning on märgitud riigi maakatastri kaardil. (4) Pala valla piir tähistatakse viitadega üldkasutatavatel teedel Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. Tähistamise korraldab Pala valla ametiasutus – Pala Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

(1) Pala valla administratiivkeskus asub Pala külas. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(1) Pala vallal on sümbolitena kasutusel oma lipp ja vapp. (2) Pala valla lipp ja vapp peavad vastama riigisekretäri poolt 20.05.1997 kinnitatud Pala valla lipu ja vapi kirjeldusele. (3) Pala vald kasutab oma sümboolikana aumärke ja aunimetusi volikogu kehtestatud korras. (4) Valla sümboolika kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet ametiasutus.

Pala valla ruudukujulise lipu, mõõtmetega 105x105 cm, vardapoolne osa, mis moodustab pikkupidi 2/3, on roheline väli, mille keskel on kollane kassikakk valgel oksal ja 1/3 osa on sinine.

(1) Pala valla lipu võib alaliselt heisata Pala valla ametiasutuse hoonel ja Jõgeva Maavalitsuse esisel lipuväljakul. (2) Pala valla lipu võib heisata hoonete lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti: 1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Pala vald; 2) Pala valla avalikel üritustel ja Pala valla asutuste üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Pala vald; 4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel ning tähtpäevadel; 5) rahvuspühadel (riigilipu heiskamise päevadel); 6) 30. aprillil (omavalitsusliku staatuse andmise päev); 7) perekondlikel pidupäevadel; 8) teistel juhtudel vallavalitsuse loal. (3) Pala valla lipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (4) Pala valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Pala valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (5) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Pala valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt: 1) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule; 2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust; 3) koos maakonnalipuga maakonnalipust vasakule; 4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras. (6) Pala valla lippu võib kasutada laualipuna. (7) Pala valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. (8) Nõuded heisatavale lipule: 1) heisatav lipp peab vastama paragrahvis 6 toodud kirjeldusele, olema puhas ja terve; 2) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest; 3) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele; 4) Pala valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50-100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti; 5) kasutamiskõlbmatuks muutunud Pala valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (9) Pala valla lippu tuleb kohelda väärikalt.

Pala valla vapi sinise kilbi hõbedasel oksal on kuldne kassikakk.

(1) Pala valla vapi kujutist kasutatakse: 1) ametiasutuse pitsatil; 2) ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse dokumendiplankidel. (2) Pala valla vapi kujutist võib kasutada: 1) Pala valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel; 2) ametiasutuse hallatava asutuse pitsatil; 3) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel; 4) Pala valla aumärkidel, medalitel ja valla muul sümboolikal; 5) Pala valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel; 6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal. (3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel nimi Pala vald. Pitsati läbimõõt on 3,5 cm.

(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Pala valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud vallavolikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees. (3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve. (4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. (5) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees. (6) Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 24 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. (5) Kui vallavolikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb vallavolikogu 5-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (6) Ülesseatud vallavolikogu esimehe kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (7) Pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaatide esitamise järjekorras vallavolikogu esimehe kandidaadid ennast kuni 15-minutilises sõnavõtus ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni 3 küsimust. (8) Vallavolikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (9) Pärast vallavolikogu esimehe kandidaatide tutvustust ja küsimustele vastamist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid.

(1) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras. (2) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise. (3) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. (4) Valimis- või häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid hääletajate nimekirja alusel. (5) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (6) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“, „vastu“ või “erapooletu”. (7) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (8) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (9) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. (10) Hääletustulemused teeb teatavaks valimis- või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (11) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, s.t kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. Valimistulemused vormistatakse: 1) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusena; 2) seoses vallavolikogu volituste lõppemise või lõpetamisega või muu juhul vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusena. (12) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamise teises hääletusvoorus kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. (13) Kui vallavolikogu esimehe valimiseks oli esitatud üks kandidaat või kui teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest vallavolikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist vallavolikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti.

(1) Vallavolikogul on üks aseesimees. (2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. (3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 24 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni. (4) Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena.

(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd. (2) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd ja annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 2) kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) korraldab volikogu alatiste komisjonide tööjaotust; 4) esindab Pala valda ja vallavolikogu vastavalt seadustele ja vallavolikogu õigusaktidele; 5) kirjutab alla vallavolikogu õigusaktidele, istungi protokollile ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 6) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib ärupärimistele ja avaldustele vastamist; 7) informeerib vallavolikogu liikmeid vallavolikogule saabunud kirjadest ja nende vastustest; 8) edastab avalikkusele vallavolikogu tegevuse kohta informatsiooni; 9) korraldab vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimist; 10) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 11) täidab muid seadusega volikogu esimehele pandud ülesandeid. (3) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, vallavolikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue vallavolikogu esimehe valimiseni või juhul, kui vallavolikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused. (4) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine. (2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavalitsus. (3) Vallavolikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige. (2) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud. (3) Vallavolikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu poolthäälte enamusega kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab vallavolikogu poolthäälte enamusega. (4) Volikogu istungit võib salvestada ja teha sellest ülekande internetis. (5) Volikogu istungist raadio- või teleülekande tegemise otsustab vallavolikogu poolthäälte enamusega. (6) Vallavolikogu istung ühel tööpäeval võib kesta kuni kolm tundi. Vallavolikogu istungi käigustehakse 2-tunnise töö järel vaheaeg. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. (7) Igal vallavolikogus esindatud kodanike valimisliidul või erakonnal on õigus ühe päevakorrapunkti arutamise juures kasutada ühte vaheaega kuni 5 minutit. Vaheaega saab kasutada ainult enne hääletamist. (8) Vallavolikogu võib oma töös kasutada digitaalset dokumendihaldust ja otsustusmenetlust. Sellisel juhul järgitakse käesolevat töökorda, arvestades digitaalsest asjaajamisest ja otsustusmenetlusest tulenevate tehniliste erisustega.

(1) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, nende mõlema puudumisel vallavolikogu vanim liige. Kui vallavolikogu esimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest mis tahes viisil esimesel võimalusel pärast asjaolude ilmnemist teavitama vallavolikogu aseesimeest. Kui ka vallavolikogu aseesimees ei saa põhjendatud asjaoludel vallavolikogu istungit kokku kutsuda, peab ta sellest teavitama vallavolikogu vanimat liiget vähemalt seitse päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (2) Vallavolikogu istung toimub vähemalt kuus korda aastas. (3) Vallavolikogu erakorraline istung kutsutakse kokku, kui seda taotleb vallavalitsus või vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust. Ettepanek esitatakse kirjalikult näidates ära istungil arutamiseks antavad küsimused. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees, esimehe äraolekul tema asendaja ning istung tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates. (4) Vallavolikogu kokkukutsumisest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. Kutses märgitakse vallavolikogu istungil arutlusele tulevad küsimused (päevakorra eelnõu), toimumise aeg ja koht ning istungil arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud tehakse vallavolikogu liikmetele kättesaadavaks põhimääruses sätestatud korras.

Vallavolikogu liige, kes ei saa vallavolikogu istungil osaleda, peab hiljemalt vallavolikogu istungi alguseks, teavitama vallavolikogu esimeest. Kui vallavolikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest vallavolikogu esimeest teavitada, edastab ta vastava informatsiooni ametiasutuse üldtelefonile või vallasekretärile.

(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega. (2) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (3) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel. (4) Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta võimalusel sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(1) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu poolthäälte enamusega vastavalt vallavolikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule. (2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälte enamusega. (3) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võetava küsimuse eelnõu peab olema vallavolikogu liikmetele istungi alguseks kättesaadavaks tehtud. (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) vallavolikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallasekretär. (5) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(1) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Istungi juhataja otsustab arutelu läbiviimise täpsema korra. (2) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja. (3) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete ja kaasettekannetena ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Enne ettekande esitamist tutvustab istungi juhataja vajadusel ettekandjaid ja külalisi. (4) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 10-minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on 5-minutit. Volikogu võib poolthäälte enamusega pikendada ettekande aega. (5) Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Istungi juhatajal on õigus otsustada, mitu küsimust võib iga volikogu liige ettekandjale esitada. (6) Ettekannetele ja küsimustele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on kuni 3-minutiline seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. (7) Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni 1-minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni 1-minuti jooksul antav vastus oma oponendile. (8) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. (9) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi. (10) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepaneku tegemiseks. (11) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (2) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, v.a kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälte enamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust. (3) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Vallavolikogu liige võib taotleda, et vallavolikogu protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. (4) Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (5) Istungist osa võttev vallavolikogu liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata. (6) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel. (7) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõud ei panda tervikuna hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. (8) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena, v.a vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimised, mille tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata. (2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemisekomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis märgitakse vallavolikogu istungi protokollis. (3) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Kui kandidaatide nimekirjas oli ainult üks isik ja see ei saavutanud vajalikku häälteenamust, seatakse üles uus kandidaat ning korraldatakse uus hääletamine. Esimese hääletamise läbinud kandidaati saab uuesti esitada. (4) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli. (5) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. (7) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena.

(1) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokolli (edaspidi protokoll) koostamiseks võib istungist teha heli- ja audiosalvestist. (2) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed (tähestikulises järjekorras); 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta; 5) viited vastuvõetud õigusaktidele; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked vallavolikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (4) Protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid. (5) Volikogu protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Istungit juhatanud volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud protokollile ja vastuvõetud õigusaktidele allakirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. (6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav alates seitsmendast tööpäevast pärast istungi toimumise päeva. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alalisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (2) Vallavolikogu alalised komisjonid moodustatakse vallavolikogu volituste ajaks. Vallavolikogu ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavolikogu komisjoni moodustamisel. (3) Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal vallavolikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel või õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alalisi komisjone ka muul ajal. (4) Õigusaktidest tulenevalt võib vallavolikogu moodustada alaliselt tegutsevaid erikomisjone, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Erikomisjoni moodustamisel ning tegevuse korraldamisel lähtutakse vallavolikogu alaliste komisjonide kohta sätestatust, v.a komisjoni kooskäimise sagedus.

(1) Vallavolikogu peab alalise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjonile pandud ülesandeid ning tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. (2) Revisjonikomisjon täidab revisjonikomisjoni pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab vallavolikogule revisjonikomisjoni esimees või tema äraolekul revisjonikomisjoni aseesimees. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid. (3) Koos vallavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta arvamuse andmisega esitab revisjonikomisjon vallavolikogule ka aruande revisjonikomisjoni tegevusest ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist valla veebilehel. Aruande koostamise, esitamise ja avalikustamise eest vastutab revisjonikomisjoni esimees.

(1) Vallavolikogu komisjon moodustatakse vallavolikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk ja tegevusvaldkond. Kui komisjoni ei moodustata vallavolikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni pädevus ja volituste aeg. (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. (3) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Alaliste komisjonide koosseisu võivad kuuluda ametiasutuse vastavad spetsialistid, kelle ametiülesanded on seotud komisjoni tegevusvaldkonnaga.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (2) Vallavolikogu alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega. Vallavolikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. (3) Vallavolikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtajani või lõpetatakse vallavolikogu otsusega. (4) Vallavolikogu komisjoni liikme volitused võib vallavolikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(1) Komisjoni võib lugeda tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib vallavolikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis või komisjoni tegevus loetakse lõppenuks.

Komisjoni töövorm on koosolek. Revisjonikomisjon korraldab lisaks koosolekutele ka revisjone.

(1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Juuli- ja augustikuus üldjuhul alalised komisjonid koosolekuid ei korralda. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada üldjuhul vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. (4) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. (5) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest. (6) Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. (7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (8) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavolikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja. (9) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. (10) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad vallavolikogule teavet komisjonide esimehed.

Komisjonide ülesanded on: 1) oma valdkonna probleemide väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks; 2) oma valdkonna tegevuskavade väljatöötamine koostöös vallavalitsuse vastavate ametnikega ja valdkonna arengukavade seire teostamine; 3) oma valdkonda puudutavate volikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine ja arvamuse andmine ning ettepanekute tegemine komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 4) seisukoha andmine komisjonile suunatud märgukirjade, selgitustaotluste ja teiste dokumentide kohta ja selle esitamine kirjalikult volikogu esimehele.

(1) Komisjonidel on õigus: 1) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse asjatundjaid; 2) algatada õigusakte ja esitada volikogule õigusaktide eelnõusid; 3) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, tutvuda kõigi oma tööks vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning väljavõtteid, vastava teabe edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja; 4) teha koostööd volikogu teiste komisjonidega probleemi sisust sõltuvalt; 5) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikule; 6) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta; 7) töötada välja tegevuskavasid ja algatada arutelusid; 8) läbi vaadata ja ette valmistada volikogule oma töövaldkonda käsitlevaid materjale. (2) Komisjonil ei ole õigust välja anda õigusakte, komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (3) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

(1) Vallavanem: 1) esindab oma tegevusega Pala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Pala valda kui omavalitsusüksust; 2) juhib vallavalitsuse tegevust; 3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust. (2) Vallavanema valib vallavolikogu. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 nõuetele. (3) Vallavolikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra sätestab vallavolikogu.

(1) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks. (2) Vallavolikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat vallavolikogu istungil suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli. (4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid vallavolikogu liikmeid kui vastu. (5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi kuni 15-minuti jooksul ning igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni 3 küsimust. (6) Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-s 24 lõikes 2 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

(1) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. (2) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu. (3) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise. (4) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi. (5) Häältelugemiskomisjon annab valla pitsatiga hääletussedelid vallavolikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab vallavolikogu liige allkirja. (6) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl. (7) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli hääletuskasti. Kui vallavolikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt”, „vastu” või „erapooletu”. (8) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge. (9) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud. (10) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks. (11) Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli. (12) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui vallavanema valimiseks on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati saab uuesti ülesse seada. (13) Kui kordushääletamise tulemusel ei saa ükski kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.

(1) Vallavanema valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena. (2) Vallavolikogu otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Pala vallavanemaks.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest. (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

(1) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes: 1) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse liikmed; 2) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale; 4) juhib vallavalitsuse istungeid; 5) annab vallavalitsuse tegevuse korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest. (3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega; 3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks; 4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest; 5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees. (4) Vallavanem esindab Pala valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine jms) annab vallavanem käskkirju. (5) Vallavanem esindab Pala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. (6) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees, v.a juhul, kui Pala vald on moodustanud teiste omavalitsustega ühise kriisikomisjoni, ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd. (7) Vallavanem täidab muid talle õigusaktidega antud ülesandeid. (8) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi- või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest. (3) Vallavanema lähetuse otsustab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. Enne lähetusse minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem. (2) Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. (3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abivallavanem, teostab need vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.

(1) Vallavanema töötasu kinnitab ja määrab muutuvpalga ning hüvitised ja soodustused vallavolikogu otsusega. (2) Vallavanemale makstakse esindustasu vallavolikogu otsusega määratud ulatuses. (3) Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu. (2) Vallavanemal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisus esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kui vallavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse koosseisu, on vallavolikogu tegutsemisevõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks. (3) Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest. (4) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem volikogule vallavalitsuse liikmete nimed ametisse kinnitamiseks. (5) Kui vallavalitsuse liikmekandidaat ei saa isiklikult vallavolikogu istungil osaleda esitab ta oma nõusoleku vallavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta kirjalikult. (6) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist. (8) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse; 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada; 5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 6) korraldab Pala valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järelevalvet; 7) kehtestab Pala valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad; 8) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse kinnitamisest ning kestavad vallavalitsuse tagasiastumiseni, vallavalitsusele umbusalduse avaldamiseni või vallavalitsuse liikmest tagasiastumise või vallavalitsuse liikme umbusaldamiseni.

(1) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (2) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, v.a andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsuse liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametiasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. (3) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist. Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab vallavolikogu. (4) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda. (5) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. (6) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem. (7) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälte enamusega. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sh vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks. (4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini.

(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. (2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest. (3) Istungi kokkukutsumisest teatab istungi kokkukutsuja vallavalitsuse liikmetele kas suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil teatades vallavalitsuse istungi toimumise aja ja koha. (4) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.

(1) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema. (2) Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale. (3) Vallavalitsuse istungil osaleb sõnaõigusega vallasekretär.

(1) Istungil osalevad vallavalitsuse liikmed märgitakse vallavalitsuse istungi protokollis. (2) Kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg. (3) Kui vallavalitsuse liige peab istungilt lahkuma enne vallavalitsuse istungi lõppu, peab ta sellest võimalusel eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavalitsuse liikme lahkumise aeg märgitakse vallavalitsuse istungi protokolli.

(1) Istungil arutatakse vallavalitsuse poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Õigusaktide eelnõud peab olema eelnevalt läbi vaadanud vallasekretär. (2) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks ning ettepanekute tegemiseks. (3) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liige võib taotleda, et vallavalitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata. Vallavalitsuse liige peab hääletama isiklikult, hääletamist ei saa edasi volitada. (3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused on isikuvalimistel hääletamisel. Isikuvalimistel hääletamisel on vallavalitsuse liikmel üks poolthääl. (4) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Istungi protokolli (edaspidi protokoll) koostamise korraldab vallasekretär. (2) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (3) Protokolli märgitakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungist osavõtjate nimed; 3) kinnitatud päevakord; 4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud; 5) vastuvõetud otsused; 6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel; 7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused; 8) märked vallavalitsuse liikmete istungile saabumise ja lahkumise kohta. (4) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist. (5) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid. (6) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (7) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. (3) Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.

(1) Vallavalitsuse alalise komisjonina moodustatakse toimetulekutoetuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste taotluste läbivaatamise komisjon ning hädaolukorraseadusest tulenevalt kriisikomisjon, v.a juhul, kui kriisikomisjon moodustatakse teiste kohalike omavalitsustega ühiselt. (2) Vallavalitsuse teiste alaliste või ajutiste komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond ja pädevus. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alalise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg. (2) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast.

(1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. (2) Vallavalitsuse alaliste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada. (3) Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajani või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega. (4) Vallavalitsuse komisjonide liikmete volitused võib lõpetada vallavalitsuse korraldusega komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb vastava komisjoni esimees. Otsus tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(1) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. Teabe edastab või korraldab selle edastamise komisjoni esimees. (2) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees. Kui komisjoni liikmetel ei ole seisukoha andmiseks või otsustuse tegemiseks vaja isikuandmeid või muud konfidentsiaalset infot, peab komisjoni esimees või tema asendaja tagama, et vajalik teave edastatakse komisjoniliikmetele konfidentsiaalse informatsioonita.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. (3) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehel või tema asendajal koosolek nädala aja jooksul ettepaneku esitamisest arvates kokku kutsuda. (4) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kui komisjoni töökorras ei sätestata teisiti. (5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja. (6) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollile allakirjutaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja. (7) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Vallavolikogu annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid. (2) Vallavalitsus annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(1) Õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil ja komisjoni liikmel; 3) vallavalitsuse liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallasekretäril; 6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel; 7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks; 8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras; 9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1) Õigusakti eelnõu ja selle seletuskirja töötab välja selle algataja. (2) Õigusakti eelnõu seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud kohaliku omavalitsusüksuse kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 4) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 5) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (3) Vallavolikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavolikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele. (4) Vallavolikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige. (5) Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga valla veebilehel. (6) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid. Õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed. (7) Eelnõu peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. (8) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne vallavolikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile. Eelarvega seotud õigusaktide eelnõud esitatakse kooskõlastamiseks ka pearaamatupidajale. (9) Nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu päevakorda võtmiseks vallavolikogu esimehele. (10) Eelnõu algatajal on õigustema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta enne selle lõpphääletusele panemist.

(1) Vallavolikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema vallavolikogu liikmetele koos päevakorra eelnõuga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse valla veebilehel. (2) Ettepaneku istungi päevakorras oleva õigusakti eelnõu muutmiseks istungil võib teha vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ning vallasekretär. Ettepanek eelnõu muutmiseks esitatakse kas istungi algul kirjalikult või istungil eelnõu menetlemisel suuliselt. Isik, kes soovib eelnõu muuta suulise ettepaneku alusel, peab muudatusettepaneku esitama üheselt mõistetavalt ning istungi juhataja fikseerib esitatud muudatusettepaneku. Muudatusettepanekuga arvestamine või mittearvestamine otsustatakse hääletamise teel.

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui vallavolikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse. (3) Vallavolikogu õigusakte muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (4) Vallavalitsuse õigusakte muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavolikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavolikogu istungi toimumisest arvates. (2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Määrus loetakse avalikustatuks selle Riigi Teatajas avaldamisest arvates. (2) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud valla veebilehelt. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon. (2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (korraldused, otsused) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Jõgeva maavanem. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1) Pala valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Pala valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab vallavolikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Pala valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. (4) Pala valla asutusel võib olla asutuse nimega pitsat ning Pala valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve. (5) Pala valla asutuse haldusdokumentidel kasutatakse Pala valla vapikujutist. (6) Pala valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab vallavalitsus (7) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Pala valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Pala valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid. (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja vallavolikogu. (4) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab vallavolikogu.

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Pala valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest. (2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse vallavolikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid. (3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. (4) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. (5) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Pala valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

(1) Pala vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus on vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja Pala valla kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. (2) Pala vallal on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Pala vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Pala vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Pala vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Pala vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (5) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud volikogu pädevuses olevate otsustuste tegemiseks esitab vallavolikogule vallavalitsus. Vallavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Pala vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Pala vallale kaasa toob.

(1) Pala valla esindamise all mõistetakse Pala valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Pala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Pala valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Pala valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Pala valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel. (2) Vallavolikogu esindab Pala valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. (3) Vallavalitsus esindab Pala valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Pala valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Pala valda vallavolikogu või esindab vallavolikogu kui omavalitsusorganit vallavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Vallavolikogu võib esindada vallavolikogu esimees, vallavolikogu liige või muu isik. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees, esindab vallavolikogu ilma erivolituseta, vallavolikogu liige või muu isik esindab vallavolikogu volikogu otsuse alusel. (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Pala valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel. (6) Pala valla asutus esindab Pala valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Pala valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (7) Pala valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Pala valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik. (8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Pala valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab vallavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Pala valda vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Pala valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem. (2) Pala valla asutuse juht esindab Pala valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Pala valla asutuse juht esindab Pala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

(1) Pala valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad Pala valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel. (2) Üldjuhul volitatakse Pala valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Pala valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik. (3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(1) Vallavolikogu esindab Pala valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Vallavolikogu esimees, tema nimetatud või vallavolikogu nimetatud isik esindab Pala valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Pala valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Pala valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Pala valla esindamiseks võivad vallavolikogu ja vallavalitsus moodustada ka mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. (6) Avalikel üritustel esindavad Pala valda üldjuhul vallavolikogu esimees, vallavanem, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed ning vallasekretär.

(1) Pala valla arengu planeerimiseks peab Pala vallal olema arengukava. (2) Vallavolikogu kinnitab arengukava uue redaktsiooni vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. (3) Arengukava on Pala valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab Pala valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava peab sisaldama iga-aastast hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse Pala valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. (4) Valla arengukava ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus. (5) Pala valla omavalitsusorganid ja asutused peavad tegutsema Pala valla arengukavast lähtuvalt. (6) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Valla arengukava koostamist ja muutmist koordineerib vallavalitsus. (2) Arengukava või selle muutmise eelnõu esitab vallavolikogule vallavalitsus. (3) Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. (4) Arengukava koostamisse või selle muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. (5) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteludeks avalikult kättesaadav Pala valla veebilehel vähemal kolm nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.

(1) Valla finantsjuhtimine hõlmab: 1) Pala valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust; 2) Pala valla ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud alustel tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist; 3) Pala valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist. (2) Pala valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks. (3) Pala valla finantsjuhtimise alused on: 1) Pala valla eelarvestrateegia; 2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud Pala valla eelarve; 3) vallaeelarve täitmine kooskõlas õigusaktidega; 4) läbipaistev ja aus aruandlus, s.o valla majandusaasta aruanne; 5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega vallavalitsus. (2) Valla finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.

(1) Pala valla eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud dokument, mis on aluseks valla eelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele. (2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt KOFS § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Vallavalitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.

(1) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus. (2) KOFSi mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvad üksused peavad esitama eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni vallavalitsuse määratud korras ja tähtajal. (3) Vallavalitsus võib kehtestada eelarvestrateegia koostamise korra. (4) Eelarvestrateegia ja selle muudatused tuleb esitada vallavolikogule vastuvõtmiseks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks.

(1) Pala valla eelarve (edaspidi eelarve) koosneb Pala valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Eelarve eesmärk on kindlaks määrata Pala valla arenguks ning vallale pandud ja vallale võetud kohustuste täitmiseks vajaliku raha suurus ja summade jaotus. (4) Eelarve vastuvõtmisega annab vallavolikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Pala vallale pandud ja võetud ülesannete täitmiseks. (5) Eelarvega võib vallavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks aasta. (6) Eelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult vallaeelarvega kinnitatud otstarbel. (7) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga vallaasutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist. (8) Eelarve ülesehituse, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, avalikustamise, täitmise ja aruandluse põhimõtted kehtestab volikogu.

(1) Majandusaasta aruande koostab KOFS § 29 sätestatud korras ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. (2) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades vallvolikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse: 1) esialgne vallaeelarve; 2) lõplik vallaeelarve; 3) vallaeelarve täitmise andmed. (3) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu oma otsusega hiljemalt 30. juuniks. (2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (3) Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud vallavolikogu määratud audiitori arvamus, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja revisjonikomisjoni aruanne.

Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

(1) Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on vallavolikogu ainupädevuses ning otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel vallavolikogu istungil, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.