(1) Aeropildistamiseks kasutatakse kesk- või suureformaadilist digitaalset kalibreeritud aerofoto kaamerat.
(2) Aerofoto piksli suurus ei või olla üle 25 cm maapinnal.
(3) Aeropildistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) pikikattuvus peab olema vähemalt 60% ja põikikattuvus vähemalt 30%; 2) päikese kõrgusnurk peab olema vähemalt 25º; 3) aerofotol ei tohi esineda lund, pilvi ja udu üle 1% pildistatavast alast; 4) pilvede varjudega ei tohi olla kaetud üle 3% pildistatavast alast.
(4) Aeropildistamise asukoha täpsuse keskmine ruutviga pärast aerotriangulatsiooni teostamist ei tohi ületada plaaniliselt: 1) plaaniliselt 2 maapinna pikslit ja kõrguslikult 1, 5 sentimeetrist väiksema maapinna piksli korral 10 sentimeetrit; 2) kõrguslikult 3 maapinna pikslit, 5 sentimeetrist väiksema maapinna piksli korral 15 sentimeetrit.
(5) Maa- ja Ruumiamet võib esitada lõigetes 1–4 toodust erinevaid nõudeid erijuhtumite korral.
(1) Aerolaserskaneerimiseks kasutatakse kalibreeritud aerolaserskannerit.
(2) Aerolaserskaneerimisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) aerolaserskaneerimise põikisuunaline vaateväli ja kattuvus peavad olema piisavad punktipilve omavaheliseks sidumiseks ja tasandamiseks; 2) 3) laserpunktide tihedus ruutmeetri kohta peab olema vähemalt 0,32; 4) laserpunktide vahekaugus ei tohi olla üle 31 m. 5)
(3) Aerolaserskaneerimise kõrgusliku täpsuse keskmine ruutviga peab olema väiksem kui L/10 000 m, kus L on lennukõrgus meetrites. Plaaniline täpsus peab olema väiksem kui kahekordne kõrgusliku täpsuse keskmine ruutviga.
(4) Maa- ja Ruumiamet võib esitada lõigetes 2–3 toodust erinevaid nõudeid erijuhtumite korral.
(1) Kõrgusandmed valmistatakse aerolaserskaneerimise andmete töötlemise teel.
(2) Kõrgusandmed jaotatakse järgmisteks tüüpideks: 1) aerolaserskaneerimise punktandmed – klassifitseeritud punktandmete kogum ehk punktipilv; 2) kõrgusraster – kõrgusmudeli esituskuju, milles kõrgusväärtused on esitatud regulaarse ruutvõrguna; 3) samakõrgusjoon – joon, mis ühendab sama absoluutkõrgusega punkte ja on kõrguse kasvu suunaga alati risti; 4) reljeefi iseloomulik punkt – lokaalselt madalaim või kõrgeim punkt või veepiiri kõrgus.
(3) Kõrgusrastri ja samakõrgusjoonte töötlemisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) kõrgusrastri piksli suurus on 1 m; 2) samakõrgusjooned on 2,5 m lõikevahega; 3) kaardistatakse 1 m absoluutkõrguse samakõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest.
(4) Aerolaserskaneerimise punktandmetel näidatakse lisaks kolmemõõtmelisele koordinaadile klass, intensiivsus ja peegelduse tüüp.
(5) Aerolaserskaneerimise punktandmed klassifitseeritakse järgmisteks klassideks: 1) klassifitseerimata punktid; 2) maapind; 3) taimestik; 4) ehitised; 5) anomaalselt madalad punktid; 5¹) anomaalselt kõrged punktid; 6) maapinna hõrendatud punktid; 7) veekogu pind; 8) sillad. 5 (5¹) Aerolaserskaneerimise punktandmed klassifitseeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud klassidesse automaatselt, välja arvatud maapind.
(6) Sõltuvalt aerolaserskaneerimise otstarbest võivad mõned lõikes 5 nimetatud klassid jääda eristamata.
(1) Ortofoto valmistatakse aerofoto põhjal, millelt on kõrvaldatud maapinna reljeefist, kaamera kaldenurgast ja joonprojektsioonist põhjustatud moonutused.
(2) Ortofoto valmistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) ortofoto plaanilise täpsuse keskmine ruutviga ei tohi olla suurem kui 2 maapinna pikslit, 5 sentimeetrist väiksema maapinna piksli korral suurem kui 10 sentimeetrit; 2) ortofoto valmistamisel kasutatakse võimalusel aerofoto keskmist osa; 3) külgnevate aerofotode üleminek ei tohi läbida kõrgeid ehituslikke objekte (näiteks majad, korstnad, sillad) ja peab olema parimal viisil peidetud (nähtamatu); 4) ortofoto peab olema radiomeetriliselt ühtlustatud.
(3) Ortofoto atribuutidena näidatakse aeropildistamise aeg, piksli suurus maapinnal, värviskeem ja kaardilehe number vastavalt topograafiliste kaartide nomenklatuurile.
(1) Nähtusklassi kõrgrajatis kuuluvad korstnad, mastid ja tornid.
(2) Kõrgrajatised jaotatakse järgmisteks tüüpideks: 1) korsten – korsten, mis on selle alusest hoonest märgatavalt pikemkõrgem; 2) sidemast – sideotstarbeline kõrgrajatis (näiteks raadio-, mobiilside-, radari- ja televisioonimast); 3) valgusmast – valgustamiseks kasutatav mast või torn; 4) torn – suhteliselt väikese aluspinnaga ehitis või ehitise osa.
(3) Kõrgrajatise kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1) kaardistatakse üksiku punktobjektina; 2) kaardistatakse kõrgrajatis, mis on vähemalt 25 m kõrge. Erandina on lubatud kaardistada madalam kirikutorn, juhul kui see on kiriku hoonest oluliselt kõrgem; 3) kui kõrgrajatise põhjapindala ületab 200 m2, kaardistatakse see lisaks üksikule punktobjektile ka hoone või § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud muu rajatisena kattuva pindobjektina.
(4) Kõrgrajatise atribuut „kõrgus” mõõdetakse koos alushoonega maapinnast ja ümardatakse täismeetriteks.
(5) Navigatsioonimärkide andmekogu andmete alusel tuvastatakse, kas kõrgrajatis on navigatsioonimärk.
(6) Kaardistamisel märgitakse kõrgrajatise seos hoonegaehitisega, mille võimalikud väärtused on järgmised: 1) kõrgrajatisel puudub seos hoonegaehitisega; 2) kõrgrajatis asub hooneehitise peal; 3) kõrgrajatis ja hoone