(1) Kohtla-Järve Slaavi põhikool (edaspidi kool) on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatav õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest ja nende alusel välja antud õigusaktidest. (2) Koolil on veebileht. Kool on kantud EHIS-se.
Kool asub aadressil Pärna 49, 30326 Kohtla-Järve.
(1) Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. (2) Koolis toimub õpe I – III kooliastmeni. (3) Õppekava täitmiseks on koolis nominaalne õppeaeg üheksa aastat.
Koolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.
(1) Koolil on oma nimega pitsat. (2) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor kooskõlastades selle linnavalitsusega.
(1) Asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse Kohtla-Järve linna asutuste ja kooli asjaajamiskorraga. (3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmine ja pidamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud määrustele.
Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid arvestades põhikooli erisusi.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava. (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava. (3) Arengukava kinnitatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt kehtestatud haridusasutuste arengukavade kinnitamise korra sätete järgi.
Kooli õppekeel on vene keel. Eesti keele õpetamist alustatakse 1. klassist. Koolis toimub eestikeelne õpetamine keelekümblusklassides ja tavaklassides eraainetes.
Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.
(1) Kool võtab vastu kõik isikud, kelle jaoks kool on elukohajärgne kool. (2) Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus vastu võtta ka isikuid, kelle jaoks kool ei ole elukohajärgne kool.
Kooli ülesanne on: 1) luua turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond; 2) luua tingimused, mis tagavad õpilase võimete tasakaalustatud arengu ja eneseteostuse ning tervikliku maailmapildi kujunemise; 3) kujundada moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks; 4) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isikuks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus; 5) aidata kaasa õpilasel jõuda selgusele oma huvides ja võimetes; 6) tagada valmisolek õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks; 7) arvestada õpet kavandades ja ellu viies, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 8) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt terviskaitsenõuetele.
(1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument koolis. (2) Kooli õppekava koostatakse lähtudes riiklikust õppekavast, kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi. (3) Kooli õppekava kehtestab direktor. (4) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(1) Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. (2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis. (3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.
(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest. (2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka. (3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (4) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita. (5) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib kehtestada väiksema piirnormi. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi kuni 26 õpilast. (7) Kooli pidaja sätestab haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra kooli vastuvõtmisel. (8) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis. (9) Esimesel ja teisel kooliastmel võib kool õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, mille kasutamine sätestatakse kooli õppekavas. (10) Klassi ja kooli lõpetamine ning koolist välja arvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses sätestatud korras.
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul ja kiitusega põhikooli lõputunnistusel toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid. (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi, tugispetsialisti teenuse osutamine. (5) Mõjutusmeetmed on sätestatud kooli kodukorras.
Õpilastel on õigus: 1) kvaliteetsele üldharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada kooli kodukorras sätestatud tingimustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti; 4) teha kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks õpilasesinduse kaudu; 5) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 6) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 7) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 8) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppe ja arengu eesmärkides; 9) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras; 10) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 11) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kooli pidaja poolt kehtestatud korras ja ulatuses; 12) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust; 13) saada koolitervishoiuteenust; 14) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 15) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 16) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele; 17) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 18) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 19) saada tasuta õpilaspilet.
Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös ning täitma õpiülesandeid; 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele riikliku õppekava raames; 3) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid; 4) täitma kooli kodukorda; 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest; 6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.
Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel; 2) esitada taotlus õpilase õpetamiseks koduõppes; 3) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastu võtmiseks; 4) saada teavet õpilase õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul; 5) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 6) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 7) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 8) olla teavitatud õpilase hinnetest; 9) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul; 10) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 11) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 12) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
Vanem kohustub: 1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike õpilase võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult; 2) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega ja pidama neist kinni; 5) tegema koostööd kooliga õpilase õpetamisel ja kasvatamisel; 6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole; 7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt omavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist; 8) osalema õpilase arenguvestlusel; 9) koduõppe rakendamise korral rahastama täiendavat õppeosa rohkem kui kaheksa tundi nädalas väljaspool kooli toimuva õppe osa; 10) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast õpilase õppetööle naasmist esitab vanem puudumistõendi puudumise kestuse ning põhjuse kohta; 11) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest. (2) Esimese õpilasesinduse moodustavad 6.- 9. klassi õpilased. (3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kaks esindajat. (4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku. (5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori poolt määratud koolitöötajatega. (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest. (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(1) Koolis on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktori ettepanekul linnavalitsus kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. (3) Koolitöötajatega sõlmib, muudab, ütleb üles töölepingud direktor.
(1) Pedagoogil peab olema vähemalt kõrgharidus ning ta peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (2) Pedagoogide atesteerimine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale. (3) Pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (4) Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta, katseajaga neli kuud, isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
(1) Pedagoogi ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega. (2) Ülesande täitmiseks lähtub pedagoog ametijuhendis ja töölepingus sätestatud kohustustest.
(1) Koolitöötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (2) Ülesande täitmiseks teised koolitöötajad: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid: 3) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega. (3) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.
(1) Koolis on järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) majandusosakond; 3) kantselei. (2) Struktuuriüksuste juhid alluvad direktorile. (3) Õppeosakonna moodustavad õpetajad, abiõpetajad, õppealajuhatajad, raamatukoguhoidja, huvijuht, ringijuhid ja pikapäevarühma kasvatajad. (4) Õppeosakonna peamisteks ülesanneteks on kooli õppe- kasvatustöö ning õpilaste arengu toetamine õppe- kasvatustööd täiendavate tegevuste kaudu. (5) Majandusosakonna moodustavad majandusjuhataja ning kooli majandustegevusega seotud personal. (6) Majandusosakonna peamisteks ülesanneteks on õppe- kasvatustöö läbiviimiseks vajalike tingimuste tagamine ning kooli majandusasjade korraldamine. (7) Kantseleisse kuulub sekretär-asjaajaja. (8) Kantselei peamisteks ülesanneteks on asjaajamine, informatsiooni vahendamine ja personalitöö.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi kooli pidaja vastavalt kehtestatud korrale. Direktoriga sõlmib, ütleb üles töölepingu linnapea või tema poolt volitatud ametiisik. (3) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral direktori määratud ulatuses õppealajuhataja või juhtkonna liige, kellele see on ametijuhendiga või direktori käskkirjaga ülesandeks pandud.
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Ülesannete täitmiseks direktor: 1) esindab Kohtla-Järve linna tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel; 2) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(1) Koolil on õppenõukogu. (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega. (4) Kooli on õigus lähtudes kooli õppekorraldusest ja spetsiifikast laiendada haridus- ja teadusministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu, õppenõukogu pädevuse ja töö korra kehtestab direktor.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. (2) Hoolekogu moodustamise ja töökorra kehtestab kooli pidaja. (3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (4) Hoolekogu oma ülesannete täitmiseks: 1) koostab koostöös kooliga arengukava ning annab arvamuse arengukava ja selle muudatuste kohta; 2) võib anda kooli pidajale nõusoleku direktori ettepaneku saabumisel kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm; 3) annab arvamuse arenguvestluse läbiviimise tingimuste ja korra kohta; 4) annab arvamuse kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta; 5) annab arvamuse sisehindamise aruande kohta; 6) võib kohustada kooli koostöös kooli pidajaga korraldama pikapäevarühma moodustamist; 7) annab arvamuse kooli eelarve kavale.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Kohtla-Järve linnavara valitsemise korra alusel Kohtla-Järve linnavolikogu poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kooli kasutuses olev vara on Kohtla-Järve linna omand. (3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Kohtla-Järve linnavolikogu poolt kehtestatud linnavara valitsemise korra järgi.
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Kohtla-Järve linna eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid. (3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul linnavalitsus. (4) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga.
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Kohtla-Järve Linnavolikogu õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. (2) Kool esitab iga aasta 1. märtsiks Kohtla-Järve linnavalitsusele tegevusaruande eelmise kalendriaasta kohta.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb Kohtla-Järve linnavalitsus.
Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades seaduses sätestatud tingimusi.
Kooli põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.
(1) Määrust rakendatakse 1. septembrist 2011. a. (2) Tunnistada kehtetuks alates 1. septembrist 2011. a Kohtla-Järve Linnavolikogu 9. veebruari 2011. a määrus nr 74 “Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi põhimäärus”. (3) Määrus jõustub 02. mail 2011. a.