(1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Lüganuse valla haldusterritooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Lüganuse valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. (2) Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded.
Käesoleva eeskirja peatükkides 1 kuni 6 kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt 1) Aia- ja pargijäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne. 2) Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp 3) Elektroonikaromude all mõistetakse „Jäätmeseaduse“ § 25 lõike 3 punktis 4 nimetatud kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määruse nr 376 „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ lisas 1. 4) Eramu all mõistetakse üksikelamut (ühepereelamu), ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt), kahe korteriga elamut. 5) Jäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 6) Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt “Jäätmeseaduse“ §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseaduse §-de 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel korteriühisus või kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum) 7) Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 8) Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 9) Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 12 lõikele 1 jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 10) Jäätmete kogumiskonteineri või konteineri all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada. 11) Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 12) Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 13) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 20 suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet. 14) Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 15) Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus 16) Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 17) Jäätmete korduskasutuse all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 15 lõikele 2 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. 18) Jäätmete ringlussevõtu all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 15 lõikele 3 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogilist ringlussevõttu, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutust. 19) Jäätmete töötlemise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 16 lõikele 1 nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. 20) Järelevalve all mõistetakse tulenevalt „Keskkonnajärelevalve seaduse“ § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist. 21) Kogumisringi all mõistetakse Lüganuse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja /või suurjäätmete ja /või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades. 22) Kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil. 23) Kompostimisväljaku all mõistetakse biolagunevate jäätmete ja jääkmuda komposteerimiseks rajatud kõvakattelist väljakut, kus on tagatud nõrgvee kogumine. 24) Korterelamu all mõistetakse kolme ja enama korteriga elamut. 25) Metallijäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 104 oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid. 26) Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 27) Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 28) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 29) Püsijäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 4 tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 30) Probleemtoote all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 25 lõikele 1 toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad, PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad (ka rehvid) jne). 31) Prügila all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 32) Pakendi all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.33) Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 33) Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 34) Segaolmejäätmete all mõistetakse Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a. määrusele nr. 102, „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” jäätmekoodiga 20 03 01 tähistatud olmejäätmed, mis kuuluvad kõrvaldamisele. 35) Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse (näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh. autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 36) Taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed). 37) Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 38) Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse vastavalt „Pakendiseaduse“ §-le 11 ja „Mittetulundusühingute seaduse“ alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 39) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 40) Tootja all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse“ §-le 23 isikut, kes:valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. 41) Äraviskamise all mõistetakse vastavalt „Jäätmeseaduse § 2 lõikele 2 vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
Eeskirja eesmärgiks on jäätmekäitluse korrastamine Lüganuse vallas vastavalt jäätmeseadusele, jäätmete taaskasutamise tõhustamine, puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine. 1) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Lüganuse valla haldusterritooriumil. 2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Lüganuse vallas Lüganuse vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). (2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab vallaelanikke ja levitab jäätmealast teavet; 2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajataval kompostimisväljakul; 4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;.
Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud konteineritesse. (3) Jäätmetekitaja ja kinnistu omanik (jäätmevaldaja) on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumiskonteinereid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühiskonteinereid. Konteinerid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne konteinerisse asetamist, kokkupressimise teel. (4) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. (5) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse. Suurjäätmed ja suurekaalulised jäätmed paigutada ajutiselt konteinerite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. (6) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. (7) Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (8) Olmejäätmete konteinerisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad prügilas ladestamisele. Konteinerit ei ole lubatud täita ehitus-, lammutus- suuremõõtmeliste ja probleemtoodete jäätmetega. (9) Territooriumide valdajad, kinnisvarahalduse ettevõtted ning elamu- ja korteriühistud on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. (10) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on täiendavalt kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta; 4) koostama ettevõtte jäätmekava hiljemalt 01. jaanuariks 2008 juhul, kui ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib tavajäätmeid rohkem kui 10 tonni aastas või ohtlikke jäätmeid rohkem kui 100 kg aastas.
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Tiheasutusega aladel vahemikus 1. oktoobrist 1. maini vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud oma kinnistu territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. (4) Hajaasutusega aladel, järgides kõiki tuleohutuse nõudeid ja naabreid mitte häirides võib põletada lahtises tules aastaringselt aiajäätmeid ja mittevajalikku puitmaterjali. (5) Üritusena organiseeritud Jaani- ja maitule tegemise aeg ja koht tuleb eelnevalt kooskõlastada.
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumiskonteinereid (edaspidi ka konteinerid). Konteinereid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (2) Jäätmete kogumiskonteiner peab olema terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb seda puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. (3) Konteineri puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Konteineri tehnilise korrashoiu tagab selle omanik, nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab konteineri valdaja. (4) Konteineriks võib kasutada: 1) 80, 140, 240, 340, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse; 2) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 3) presskonteinereid. (5) Jäätmekonteiner võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis, samuti renditav. (6) Konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada konteineri tühjendamist. Lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama konteineri avamise tühjenduspäeval. (7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna ja ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks konteinerit. (8) Konteineril peab olema jäätmeveoettevõtte poolt kasutajale nähtavasse kohta paigaldatud kiri või märk, mis viitab sellesse kogutavale jäätmeliigile, samuti konteinerit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (9) Olmejäätmete konteinerisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele. (10) Konteiner tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühiskonteinerisse. Ühiskonteineri asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja linnavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib konteinereid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. (11) Konteinerid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kauguse, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (12) Konteinerite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. (13) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse. (14) Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (15) Kogumiskonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee konteineri laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmekonteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada konteineri tühjendamist. (16) Hoonesse paigutatud üldkasutatavatesse konteineritesse kogutakse jäätmeid vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva konteineri paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Konteinerid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. (17) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab konteinerid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema konteiner, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab konteineritega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(1) Olmejäätmete konteinerisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) üle 40° C kuuma tuhka; 3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) radioaktiivseid jäätmeid; 9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (jäätmejaam) või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40° C ). (4) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40° C, kogutakse selleks ettenähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal. (2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – need peavad olema puhtad. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. (4) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus on kantud pakendile või etiketile) tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taaravastuvõtu punkti, taaraautomaati), kus makstakse välja tagatisraha. (5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta teostab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (7) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete konteinerid vallavalitsusega kooskõlastatud asukohtadesse. (8) Lüganuse valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumiskonteinerite asukohad on toodud käesoleva määruse lisas 1.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb need pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda ära korraldatud jäätmekogumisringil. Patareide kogumiseks valla territooriumile paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid on toodud lisas 1. (5) Ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse vastu ainult kodumajapidamistes ja tervishoiuasutustes tekkinud ohtlikke jäätmeid. (6) Vähemalt kord aastas korraldab vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud jäätmeid ning mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda kohaliku ajakirjanduse vahendusel. (7) Juriidilised isikud korraldavad ise ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud konteineri paigaldamise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Konteinerid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. (9) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (10) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (11) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (12) Ohtlike jäätmete kogumispunkti on vajalik välja panna jäätmete kogumist reguleerivad juhised. (13) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni üks aasta.
(1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne), mis on vajalik viia Uikala prügilasse. (2) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada olmejäätmete konteinerite juurde, kui nende äravedu organiseeritakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul.
(1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse paragrahvis 25. (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise, nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. (3) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse. Eraisikutel on võimalik vanarehvid viia Uikala prügilasse ja tasuta üle anda (8 rehvi korraga). (4) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama jäätmete kogumise korrast.
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta
Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja ehk ehitus- või lammutustööde teostaja.
Peatükis kasutatakse täiendavalt mõisteid järgmises tähenduses: 1) ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2) ehitusjäätmed on igasugused ehitus-, lammutus- ja remonttööde teostamisel tekkivad jäätmed, sealhulgas asbesti- ja ohtlikud jäätmed ning tee-ehituse ja pinnasetööde käigus tekkiv jääkpinnas, mida ehitustöödel ei kasutata; 3) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või lammutamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratletakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel; 4) ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5) saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide; 6) ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne); 7) ehitusjäätmete õiend (lisa 2) on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiliseks kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (2) Ehitusjäätmete valdajal on ehitusjäätmed lubatud transportida esmakäitluskohta (prügila, jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskoht). (3) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (4) Ehitusprojektis peab olema näidatud: 1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil. (5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta ( lisa 2). (6) Ehitise lammutamiseks peab olema Lüganuse Vallavalitsuse poolt väljastatud lammutusluba. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada Lüganuse Vallavalitsuses jäätmeõiend. (7) Ehitise lammutamisel tekkivate jäätmete purustamiseks on vajalik jäätmeluba. (8) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (9) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele. (10) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (11) Ehitusjäätmed, mis on ette valmistamata taaskasutamiseks (nt. raudbetoon), on lubatud kuni 3 aastaks ladustada, vallavalitsusega kooskõlastatult, selleks eraldatud maa-alale. (12) Ehitusjäätmete taaskasutamine (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) väljaspool ametlikke ladustuspaiku (jäätmeloaga määratud koht) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3. (13) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (14) Purustatud ehitusjäätmed, mis on planeeritud taaskasutamiseks ehitusmaterjalina, on lubatud ladustada vallavalitsusega kooskõlastatult selleks eraldatud maa-alal. (15) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu, eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Nimetatud materjale tuleb võimalusel taaskasutada. (16) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele. (17) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne). (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (5) Saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud veopiirkonnas on: 1) eramutes – vähemalt 1kord kvartalis; 2) korterelamutes – vähemalt 1 korda kuus; 3) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel – vähemalt 1 kord kuus. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (4) Juhul, kui konteineri tühjendussagedusele vaatamata on see ületäitunud, levitab tugevat haisu, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides.
(1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine või matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Uikala prügilas. (4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.
Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.
Jäätmekäitluskohtade järelhooldusnõuded kehtestatakse Ida- Virumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud jäätmeloaga.
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Lüganuse Vallavalitsus „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses“ sätestatud korras.
Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt „Jäätmeseaduse“ § 120, 121, 125 ja „Pakendiseaduse“ § 29, 33. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse „Karistusseadustiku“ ja „Väärteomenetluse seadustiku“ sätteid.
Tunnistada kehtetuks Lüganuse Vallavolikogu 06.06.2000.a. määrus nr 13 „Lüganuse valla jäätmehooldus eeskiri“.
Käesolev määrus jõustub 02. veebruarist 2008.a.