Määrus sätestab sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra rahvastikuregistri järgselt Kärdla linna elanikele ja vältimatu abi korras isikule, kes ajutiselt viibib Kärdla linnas.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) sotsiaaltoetus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 2) sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; 3) täisealine isik - täisealiseks loetakse isikut alates 18. eluaastast; 4) klient - täisealine isik, kellele osutatakse sotsiaalteenuseid või eraldatakse sotsiaaltoetus; 5) perekond - abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavad või ühise majapidamisega isikud; 6) kliendi esindaja - kliendi poolt volitatud isik või kliendi seadusliku esindajana eestkostja või hooldaja; 7) tugiisik - tugiisikuteenust osutav isik, kes töötab käsunduslepingu alusel ja lähtub oma töös sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist, 8) ülalpidamiskohustusega isik - Perekonnaseaduse mõistes seadusjärgne ülalpidaja; 9) sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus - toetus toimetulekuraskustes isikutele ja perekondadele; 10) sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus - universaalse iseloomuga toetus konkreetselt määratletud sihtrühmale; 11) tasuta sotsiaalteenus - kliendile täies ulatuses linna eelarvest finantseeritav teenus; 12) soodustusega sotsiaalteenus - osaliselt linna eelarvest finantseeritav teenus, mida klient saab linna poolse toetuse tõttu odavamalt teenuse tegelikust hinnast; 13) tasuline sotsiaalteenus - klient või tema perekonnaliikmed maksavad teenuse tegeliku hinna vastavalt kehtestatud hinnakirjale; 14) Kärdla linna elanik - isik, kelle elukohaks rahvastikuregistris on määratud Kärdla linn. 15) hindamisinstrument- Sotsiaalministeeriumi poolt heaks kiidetud metoodiline vahend, mis võimaldab hinnata kliendi tervislikku seisundit, igapäevast toimetulekut, kõrvalabi vajadust ja selle mahtu, teda ümbritsevas keskkonnas; 16) jõustamine – sotsiaaltöötaja tegevus, tööpõhimõtted ja –korraldus, mille eesmärgiks on teha nähtavaks kliendi omadused, oskused ja tegutsemisvõimalused, et klient langetaks oma elu puudutavad otsused ise
(1) Sotsiaalteenuseid ja -toetusi on õigus saada: 1) Kärdla linna elanikul; 2) asenduskodu kasvandikul, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleval lapsel, kelle elukoht enne asenduskodusse paigutamist, eestkostja või hooldusperre asumist oli Kärdla linn; 3) alaealise lapse eestkostjal või perekonnas hooldajal, kui laps on Kärdla linna elanik; 4) kinnipidamiskohast või kinnisest hoolekandeasutusest vabanenul, kelle elukohaks enne kinnisesse asutusse paigutamist oli Kärdla linn; 5) hoolekandeasutuses hooldusel oleval eakal või puudega inimesel, kelle elukohaks enne hooldekodusse paigutamist oli Kärdla linn; 6) raske või sügava puudega lapse või täiskasvanu hooldajal, kui hooldatav on Kärdla linna elanik. (2) Taotluse esitaja ei pea olema Kärdla linna elanik käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 3 ja 6 märgitud juhul.
(1) Sotsiaalteenuse või -toetuse taotlemiseks esitab klient sotsiaalosakonnale vastavasisulise avalduse. (2) Sotsiaalteenuse või -toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid ja avalduse võib esitada ka kliendi esindaja, kui klient ise ei ole tervislikel põhjustel suuteline avaldust esitama. (3) Avalduses tuleb märkida kliendi nimi, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta, arveldusarve number ja teenuse või toetuse taotlemise põhjus. (4) Hoolduse seadmist taotlev isik märgib avalduses kõrvalabi vajaduse ning esitab hooldajaks soovitava isiku andmed ja kirjaliku nõusoleku. Avaldusele tuleb lisada arstliku ekspertiisi otsuse koopia puude raskusastme määramise kohta. (5) Sotsiaalosakonnal on õigus nõuda kliendilt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid dokumente või muid täiendavaid andmeid ja dokumente. (6) Klient ja tema esindaja vastutavad esitatud andmete õigsuse eest. (7) Valeandmetele tuginedes määratud ja väljamakstud toetus nõutakse tagasi.
(1) Toetuste ja teenuste määramine sõltub Kärdla linna eelarvest sotsiaalseks kaitseks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, kliendi ja tema pereliikmete sissetulekust, varanduslikust seisust, eluasemekuludest ja kliendi konkreetsest vajadusest. (2) Kärdla Linnavalitsuse juurde moodustatud hoolekande ja toetuste määramise komisjoni pädevuses on sotsiaaltoetuste määramiseks ette-panekute tegemine v.a käesoleva määruse peatükis 7 nimetatud juhtudel. (3) Hoolekande ja toetuste määramise komisjon võib teha ka muudes sotsiaalhoolekannet puudutavates küsimustes ettepanekuid linnavalitsusele või vastavatele spetsialistidele. (4) Hoolekande ja toetuste määramise komisjonil on vajadusel õigus kutsuda klient istungile ning vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 31 ja 32 kuulata ära kliendi arvamus ja esitada talle täiendavaid küsimusi. (5) Hoolekande ja toetuste määramise komisjon võib teha linnavalitsusele ettepaneku keelduda toetuse määramisest ja maksmisest, kui isiku samasisulise avalduse on rahuldanud mõni teine omavalitsus, või käesoleva pärast paragrahvis lg 1 nimetatud asjaolude hindamist. (6) Kärdla Linnavalitsuse juurde moodustatud hooldusvajaduse hindamise ja hooldajatoetuse määramise komisjoni pädevuses on käesoleva määruse § 13 ja 47 alusel määratavate sotsiaalteenuse ja -toetuse määramise kohta ettepanekute tegemine linnavalitsusele. (7) Käesoleva määruse § 6 lg 1 p 3, 4, 5, 6 ja lg 2 p 1, 2, 3, 4 ja 5 nimetatud teenuste määramiseks või keeldumiseks teeb linnavalitsusele vastava ettepaneku sotsiaalosakonna juhataja. (8) Erandkorras, kui klient vajab kohest rahalist toetust, võib toetuse määrata ja välja maksta akti alusel, millele on alla kirjutanud vähemalt kaks sotsiaalosakonna spetsialisti.
(1) Tasuta sotsiaalteenused on: 1) sotsiaalnõustamine; 2) päevakeskuseteenus; 3) tugiisikuteenus; 4) asenduskoduteenus; 5) varjupaigateenus; 6) eluruumi kohandamise teenus; 7) hoolduse seadmine; 8) võlanõustamine. (2) Soodustusega sotsiaalteenused on: 1) koduteenused; 2) hooldamine hoolekandeasutuses; 3) turvakoduteenus; 4) hooldamine perekonnas; 5) isikliku abistaja teenus; 6) transporditeenus; 7) saunateenus; 8) pesupesemisteenus; 9) pediküüriteenus; 10) dušiteenus. (3) Tasuline sotsiaalteenus on eluasemeteenus.
(1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. (2) Teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.
(1) Päevakeskus on hoolekandeasutus, kus korraldatakse huvitegevust, teavitamist, osutatakse erinevaid sotsiaalteenuseid ning kus saab teha vabatahtlikku tööd ja osaleda eneseabiliikumises. (2) Eakad ja täisealised puuetega inimesed ei pea täitma käesoleva määruse § 4 esitatud nõudeid päevakeskuseteenuse saamiseks. (3) Teenuse osutamine toimub kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.
(1) Tugiisikuteenus on üksikisikule või lastega perele osutatav sotsiaalteenus. (2) Tugiisikuteenuse eesmärkideks on: 1) jõustada ning nõustada klienti teda ümbritsevas keskkonnas igapäevaelu toimingute tegemisel; 2) leida koostöös kliendiga lahendused probleemide leevendamiseks, tuginedes kliendi või pere sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele. (3) Lastega peres jälgib tugiisik laste turvalisust ning juhendab pereliikmeid laste kasvatamisel ja õpetamisel.
(1) Asenduskoduteenus on vanemliku hoolitsuseta lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. (2) Asenduskoduteenuse taotlemine ja osutamine toimub Sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.
(1) Varjupaigateenust osutatakse üksikisikule või lastega perele, kes vajab ajutist ööpäevast abi, tuge ja kaitset. (2) Juhul, kui varjupaigateenust vajab klient, kes ei vasta § 3 lg 1 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud kliendi rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.
(1) Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada liikumispuudega ja pensioniealistele isikutele, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav toimetulek oma eluruumi piires ja sellesse sisenemisel ning väljumisel. (2) Eluruumi kohandamisel lähtutakse eesmärgist tagada võimalikult iseseisev või võimalikult vähese kõrvalabi vajadusega järgnevate toimingute sooritamine: 1) hügieenitoimingud; 2) toitumine ja toiduvalmistamine; 3) iseseisev liikumine eluruumi piires; 4) iseseisev häireolukordade tuvastamine; 5) abi kutsumine; 6) eluruumi sisenemine ja väljumine läbides selle ehitise üldkasutatavaid osi, milles eluruum asub. (3) Kliendi kasutuses olev eluruum võib olla nii üürilepinguga kasutatav kui ka isiku enda või lähikondlaste omand, mida klient kasutab pikka aega. Üürilepingu puhul on nõutav omaniku nõusolek eluruumi kohandamiseks, samuti ka muude omandisuhete puhul.Lõike tekst (4) Eluruumi kohandamisest on õigus keelduda, kui kliendi eluruumi kohandamine ei ole mõistlik suurte kulutuste või omandisuhete tõttu. (5) Eluruumi kohandamisel tasutakse kliendile ainult nende kulutuste eest, mis on seotud eluruumi kohandamisega õigustatud isiku iseseisvaks kasutamiseks, üldised eluruumi parendustööd rahastab klient ise.
(1) Hooldusele on õigus täisealisel teovõimelisel isikul, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. (2) Hoolduse seadmine ja lõpetamine toimub Perekonnaseaduses kehtestatud korras
(1) Võlanõustamise eesmärgiks on: 1) ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine ja toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine; 2) muude võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamine koostöös teiste organisatsioonidega. (2) Teenuse osutamine toimub kliendi suulise avalduse alusel.
(1) Koduteenused on eakale või puudega isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas iseseisvalt toime tulla. (2) Koduteenuste osutamise tingimused ja korra kehtestab Kärdla Linnavolikogu. (3) Koduteenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab Kärdla Linnavalitsus.
(1) Hoolekandeasutus on päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, põetamine, kasvatamine ja arendamine. (2) Hooldusele hoolekandeasutusse võib paigutada eaka või puudega isiku, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. (3) Osaliselt linna poolt finantseeritavale hooldusele hoolekandeasutuses paigutatakse klient, kelle puhul on esindatud üheaegselt alljärgnevad tingimused: 1) kliendil puudub ülalpidamiskohustusega isik või nimetatud isik ei suuda arvestataval põhjusel talle seadusega pandud kohustusi täita; 2) kliendi omandis ei ole kinnis- ega olulise väärtusega vallasvara hooldekodusse asumise ajal, ega ole võõrandatud vara kolmandatele isikutele aasta jooksul enne hoolekandeasutusse asumist. (4) Osaliselt linna poolt finantseeritud hooldusele hoolekande asutuses on õigus kliendil, kes on omaste või pärijate puudumisel pärandanud või kinkinud oma kinnis- või olulise väärtusega vallasvara Kärdla linnale. (5) Hooldatav on kohustatud tasuma ülalpidamiskulude katteks vähemalt 85% oma pensionist. (6) Hoolekandeasutusse paigutamisel sõlmib linnavalitsus hoolekandeasutusega vastava lepingu. (7) Juhul, kui ülalpidamiskohustusega isik pole suuteline täies mahus katma kliendi ülalpidamisega seotud igakuiseid kulusid, võib linnavalitsus ülalpidamiskohustusega isiku avalduse alusel ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul osaliselt tasuda ülalpidamiskohustusega isiku poolset kulu. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul sõlmivad linnavalitsus, hoolekandeasutus ja ülalpidamiskohustusega isik kolmepoolse lepingu, mis vaadatakse läbi igal eelarveaastal. (9) Klient võib olla hooldamisel hoolekandeasutuses ajutiselt või alaliselt.
(1) Turvakoduteenusele on õigus kliendil, kellel puudub eluase ning kindel sissetulek. (2) Klient on kohustatud teenusel olles järgima turvakodu sisekorra eeskirju ning ei tohi tarbida alkoholi ega psühhotroopseid aineid. (3) Tasu teenuse eest lepitakse kokku igal konkreetsel juhul kliendi ja turvakodu vahel. Vajadusel toetab linn turvakodu esitatud taotluste alusel.Lõike tekst
(1) Hooldamine perekonnas on kliendi hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. (2) Hooldamine perekonnas toimub linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. (3) Teenusele on õigus lastel, eakatel ja puuetega inimestel (4) Laste hooldamine perekonnas toimub Sotsiaalhoolekandeseaduses kehtestatud korras.
(1) Isikliku abistaja teenusele on õigus kliendil, kellel on raske või sügav liikumis- või nägemispuue või kerge vaimupuue, kes vajab kõrvalist abi igapäevastes toimingutes ning kes on suuteline andma isiklikule abistajale adekvaatseid tööjuhiseid. (2) Isikliku abistaja teenust ei osutata alkoholiprobleemidega klientidele ja lamavatele haigetele. (3) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul osaleda ühiskonnas võrdväärselt teistega ja elada täisväärtuslikku elu. (4) Isikliku abistaja teenus seisneb puudega isiku abistamises nendes väljaspool kodu sooritatavates igapäevatoimingutes, mida puudega isik ei ole võimeline ilma kõrvalise abita sooritama. (5) Isikliku abistaja põhiülesandeks on kliendi abistamine järgmistes tegevustes: 1) liikumisel; 2) eneseteenindamisel; 3) spetsiifilistes toimingutes. (6) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded, -aeg ja -maht määratakse kindlaks kliendi ja isikliku abistaja poolt enne teenuse osutamise alustamist. (7) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping kliendi, isikliku abistaja ja linnavalitsuse sotsiaalosakonna vahel, milles fikseeritakse osutatavate teenuste loetelu, maht ja kestvus. (8) Klient tasub kuni 10% isikliku abistaja teenuse maksumusest. (9) Isikliku abistaja teenuse hinna ja lepingu vormi kehtestab Kärdla Linnavalitsus. (10) Leping lõpetatakse: 1) teenuse vajaduse lõppemisel; 2) kliendi soovil; 3) sotsiaalosakonna ettepanekul; 4) isikliku abistaja ettepanekul; 5) kliendi poolt tasumisest keeldumisel; 6) käesolevas paragrahvis lõikes 2 nimetatud asjaolude tekkimisel. (11) Isiklik abistaja ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige. (12) Üldjuhul leiab klient endale isikliku abistaja ise, vajadusel ja võimaluste piires aitab isikliku abistaja leidmisel sotsiaalosakond.
(1) Transporditeenust osutatakse puuetega lastele, raske või sügava puudega täiskasvanutele, pensionäridele ja teistele tervisliku seisundi tõttu transporditeenust vajavatele isikutele. (2) Transporditeenuse korra ja tingimused kehtestab Kärdla Linnavolikogu. (3) Transporditeenuse hinnakirja kehtestab Kärdla Linnavalitsus.
(1) Saunateenust osutatakse eakatele, puuetega inimestele, töötutele ja paljulapselistele peredele. (2) Saunateenust pakutakse linnavalitsuse ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel. (3) Saunateenuse hinna kehtestab Kärdla Linnavalitsus. (4) Saunateenuse osutamise aeg ja koht avaldatakse kohalikus meedias ja Kärdla linna koduleheküljel.
(1) Pesupesemisteenust osutatakse pensionäridele ja puuetega inimestele. (2) Pesupesemisteenust osutatakse linnavalitsuse ja teenuse osutaja vahelise lepingu alusel. (3) Pesupesemisteenuse hinna kehtestab Kärdla Linnavalitsus. (4) Pesupesemisteenuse saamiseks pöördub klient teenusepakkuja poole esitades pensionitunnistuse.
(1) Pediküüriteenust osutatakse raske ja sügava puudega ning koduteenusel olevatele klientidele. (2) Pediküüriteenust osutatakse linnavalitsuse ja teenuse osutaja vahelise lepingu alusel. (3) Pediküüriteenuse eest tasub Kärdla Linnavalitsus 50% ja klient 50 % ulatuses. (4) Pediküüriteenust osutatakse kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel.
(1) Dušiteenust osutatakse puuetega inimestele ja koduteenusel olevatele klientidele. (2) Dušiteenust osutatakse kliendi või tema esindaja suulise pöördumise alusel. (3) Dušiteenuse hinnakirja kehtestab Kärdla Linnavalitsus.
(1) Eluasemeteenusele on õigus isikul või perekonnal, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. (2) Sotsiaaleluruumi andmise ja kasutamise korra kehtestab Kärdla Linnavolikogu Elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel.
Riigi poolt finantseeritavad hoolekandeteenused on: 1) igapäevaelu toetamine;
(1) Riigi poolt finantseeritavaid hoolekandeteenuseid osutatakse psüühiliste erivajadustega tööealistele inimestele. (2) Teenuste osutamiseks sõlmivad Sotsiaalkindlustusamet ja Kärdla Linnavalitsus vastava lepingu.Lõike tekst (3) Käesolevas peatükis käsitletud teenuste saaja ei pea vastama käesoleva määruse § 3 nõuetele.
(1) Igapäevaelu toetamise eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. (2) Teenusele suunab Sotsiaalkindlustusamet.
(1) Töötamise toetamise eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. (2) Teenusele suunab Sotsiaalkindlustusamet.
Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) täiendav lapsetoetus;2) lasteasutuse kohatasu toetus;3) kooliminekutoetus;4) elluastumistoetus;5) eakate sünnipäevatoetus;6) matusetoetus;7) suure pere toetus.
(1) Toetust võivad taotleda lastega perekonnad. (2) Lasteasutuses lastevanemate poolt kaetava osa maksmisest vabastatakse avalduse alusel järgmisel õppeaastal kooliminevate laste vanemad ajavahemikul 01. september- 31. mai. (3) Lapsevanema taotluse alusel määratakse toetus koolieelses lasteasutuses käiva pere teise lapse kohta 50% ulatuses lapsevanema poolt kaetavast osast. (4) Lapsevanema taotluse alusel vabastatakse pere kolmas ja iga järgmine lasteasutuses käiv laps lapsevanema poolt kaetava osa maksmisest. (5) Lasteasutuse kohatasu toetus kantakse teenust osutavale lasteasutusele.
(1) Suure pere toetus määratakse nelja ja enamat alaealist last kasvatavale vanemale üks kord aastas. Kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Toetus määratakse avalduse alusel 01. jaanuari seisuga perele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kärdla linn. (2) Suure pere toetuse suuruseks on 95,87 eurot lapse kohta aastas.
(1) Elluastumistoetust makstakse eestkostel, perekonnas hooldamisel või asenduskodus elanud lapsele tema 18 aastaseks saamisel. (2) Toetuse suurus on 191,73 eurot.
(1) Eakate sünnipäevatoetust makstakse 75-nda, 80-nda, 85-nda ja iga järgneva sünnipäeva puhul. (2) Toetuse suurus on 12,78 eurot. (3) Toetus määratakse rahvastikuregistri andmete alusel.
(1) Matusetoetust makstakse esitatud avalduse alusel füüsilisele või juriidilisele isikule, kes matab Kärdla linna kodaniku. (2) Toetuse suurus on 63,91 eurot.
Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on: 1) transporditoetus;2) abivahenditoetus;3) tervisetoetus;4) lastelaagritoetus;5) huvialategevuse toeyus;6) muu ühekordne toetus.
(1) Sissetulekust sõltuvatele sotsiaaltoetustele tekib õigus, kui pärast üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust peale eluasemekulude tasumist jääb ühe inimese kohta kätte vähem kui kahekordne kehtestatud toimetulekupiir. (2) Üldjuhul makstakse toetust mitte rohkem kui 30% kliendi enda poolt tasutavast summast. (3) Käesoleva määruse § 38 p 1 ja 6 nimetatud juhtudel otsustab toetuse summa Hoolekande ja toetuste määramise komisjon. (4) Erandjuhtudel võib Hoolekande ja toetuste määramise komisjon toetuse protsenti suurendada, kui tegemist on kaalutletud otsusega. (5) Käesoleva määruse § 40 lg 1 § 45 lg 1 p 2 ja 4 nimetatud juhtudel on õigus määrata ühekordset toetust ka suurema sissetulekuga inimestele. (6) Käesoleva määruse § 45 lg 1 p 3 nimetatud asjaoludel määratud toetus ei või ühel eelarve aastal ületada kehtivat perekonna toimetulekupiiri. (7) Hoolekande ja toetuste määramise komisjon võib keelduda sissetulekust sõltuva toetuse määramisest ja maksmisest: 1) kui eelnenud kolmel kuu jooksul on rahuldatud avaldaja samasisuline avaldus;Alampunkti tekst 2) taotlus pole piisavalt põhjendatud; 3) kui pärast üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust peale eluasemekulude tasumist jääb ühe inimese kohta kätte rohkem kui kahekordne kehtestatud toimetulekupiir. (8) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramisel võetakse arvesse kuni eelmise kolme kuu kuludokumendid.
(1) Transporditoetus määratakse eakatele ja puuetega inimestele haridus-, meditsiini- või rehabilitatsiooniasutusse sõiduks vaid juhul, kui põhjendavatel asjaoludel pole võimalik osutada § 20 nimetatud teenust või on transporditoetuse maksmine majanduslikult otstarbekam kui antud teenuse osutamine. (2) Väljaspool maakonda päevases õppes üldkeskharidust omandavatele õpilastele hüvitatakse kooli ja koju sõidukulud esitatud sõidupiletite alusel, kuid mitte rohkem kui 19,17 eurot kuus.
(1) Abivahenditoetus on ette nähtud haiguse või puude tõttu abivahendit vajavale kliendile abivahendi ostmiseks või laenutamiseks. (2) Abivahenditoetust võib kasutada sügava ja raske puudega kliendi muude erivajadustega seotud kulude katmiseks.
Tervisetoetust määratakse järgmistel juhtudel: 1) prillide ostmiseks; 2) retseptiravimite ostmiseks; 3) mähkmete jt hooldusvahendite soetuseks kuni ühekordse toimetulekupiiri ulatuses eelarveaastal. 4) ravikindlustuseta isikutele esmaseks arstiabiks ja uuringuteks vastavalt esitatud arvetele.
Lastelaagritoetus määratakse lasterikastele, vähekindlustatud, üksikvanemaga ja puuetega laste peredele eraldatavate riiklikult doteeritavate lastelaagri tuusikute jääkmaksumuse eest tasumiseks.
Huvialategevuse toetus määratakse huvialakooli õppemaksu maksmiseks ja huvialaringi ringitasu tasumiseks.
Muu ühekordne toetus määratakse järgmistel juhtudel: 1) erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks; 2) tulekahju või veekahjustuse likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks; 3) majanduslikult raske olukorra puhul; 4) muude erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.
(1) Riigieelarvest linna eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab linnavalitsus hoolekande ja toetuste määramise komisjoni ettepanekul alljärgnevaid sotsiaaltoetusi: 1) toimetulekutoetus; 2) täiendav sotsiaaltoetus. (2) Toimetulekutoetuse määramine toimub Sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvestatavate eluruumi alaliste kulude piirmäärad ja perioodid kinnitab Kärdla Linnavolikogu. (4) Täiendavaid sotsiaaltoetusi võib maksta või teenust osutada järgmistele sihtgruppidele: 1) lastele ja lastega peredele; 2) vanaduspensionäridele; 3) töövõimetuspensionäridele; 4) puudega isikutele; 5) töötutele; 6) teistele abivajajatel, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla kahekordset toimetulekupiiri. (5) Täiendavat sotsiaaltoetust võib maksta kõikide käesolevas korras nimetatud taotluste rahuldamiseks ja muude kliendi toimetulekut soodustavate taotluste rahuldamiseks.
Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused kehtestab Kärdla Linnavolikogu.
Toetust puudega isiku hooldamise eest võivad taotleda: 1) 18- aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldaja või eestkostja; 2) alaealise puudega lapse mittetöötav hooldaja või eestkostja; 3) alaealise puudega lapse, kes on orb, hooldaja või eestkostja.
Hooldajaks määratakse isik, kes on teovõimeline ja kellel ei ole tuvastatud rasket või sügavat puuet.
(1) Hooldaja ülesandeks on tagada kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve: 1) sügava puudega täisealisele isikule ööpäevaringselt; 2) raske puude täisealisele isikule igal ööpäeval; 3) alaealisele puudega lapsele ööpäevaringselt. (2) Hooldaja kohustuseks on: 1) hooldada klienti vastavalt hooldusinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 2) teha koostööd sotsiaaltöötajate, meditsiinitöötajate jt spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 3) teavitada 5 päeva jooksul sotsiaalosakonda asjaoludest, mis toovad kaasa puudega isiku või lapse hooldamise eest toetuse maksmise peatamise või lõpetamise.
(1) Sotsiaalosakonna spetsialistid on kohustatud pärast avalduse vastuvõtmist 10 tööpäeva jooksul läbi viima kliendi hooldusvajaduse hindamise. (2) Hooldusvajaduse hindamisel täidetakse hooldusvajaduse hindamisinstrument, mis sisaldab hinnangut puudega isiku või lapse võimetele igapäevaelu toimingutega hakkama saada, turvalisusele, elamis- ja õppimistingimustele, majanduslikule toimetulekule ja senise hoolduse korraldusel. Hindamise tulemuste põhjal koostab sotsiaalosakonna spetsialist hooldusplaani, mille kooskõlastab taotleja või tema esindajaga. (3) Linnavalitsuse sotsiaalosakonnal on õigus abi vajadus perioodiliselt üle hinnata ning vajadusel kaasata hindamisprotsessi teisi spetsialiste. (4) Esinevate vaidlusjuhtumite puhul on sotsiaalosakonnal õigus ekspertarvamuse saamiseks suunata eakad puudega inimesed geriaatrilise hindamise komisjoni ning tööealiste puudega isikute puhul taotleda rehabilitatsiooniplaani koostamist riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames. (5) Kui hoolduse taotleja ei ole vaatamata kõikidele põhjendustele otsusega rahul, on tal õigus esitada vaie Hiiu maavanemale.
(1) Hooldusvajaduse hindamise tulemused vaadatakse läbi hooldusvajaduse hindamise komisjonis, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus vähemalt kolmeliikmelisena. (2) Hooldaja ja puudega isiku või lapse hooldamise eest toetuse maksmine määratakse linnavalitsuse korraldusega vastavalt hooldusvajaduse hindamise komisjoni ettepanekule hiljemalt kuu aja jooksul alates avalduse saamisest. (3) Vajadusel võib otsustamise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib.Lõike tekst (4) Tähtajatult määratud puudeastmega isikutele määratakse hooldaja mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. (5) Puudega isiku või lapse hooldamise eest toetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on toetuse saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid; 2) raske või sügava puudega isiku või lapse hooldusvajaduse hindamisest ei tulene vajadus talle hooldaja määramiseks ega viimasele toetuse maksmiseks; 3) puudega isiku või lapse hooldusvajadusest tingituna peab linnavalitsus raske või sügava puudega isiku või lapse enam sobivamaks hooldamise viisiks talle teiste hoolekandeteenuste osutamist. (6) Hooldaja määramise ja toetuse maksmisest või muu abi andmisest ja teenuse osutamisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis, esitades keeldumise põhjused ja selgituse otsuse vaidlustamise korra kohta viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(1) Raske ja sügava puudega isikutele ja puudega lastele määratakse hooldaja ja toetus ainult eelnevalt läbiviidud hooldusvajaduse hindamise ja koostatud hooldusplaani alusel. (2) Puudega isiku hooldamise eest toetust makstakse järgmistes määrades: 1) sügava puudega isiku hooldajale 38,35 eurot kuus; 2) raske puudega isiku hooldajale 23,01 eurot kuus; 3) puudega lapse hooldajale 25,56 eurot kuus. (3) Puudega isiku hooldamise eest toetus määratakse otsusele järgneva kuu 1. kuupäevast ning kantakse toetuse saaja pangakontole või makstakse välja linnavalitsuse kassast hiljemalt otsusele järgneva kuu 10. kuupäeval. (4) Puudega isiku hooldamise eest toetuse maksmine peatatakse linnavalitsuse korraldusega kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil, peatamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.Lõike tekst (5) Puudega isiku hooldamise eest toetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse linnavalitsuse korralduse alusel toetuse maksmist nende asjaolude äralangemisele järgnevast kuust. (6) Juhul, kui raske või sügava puudega isikule või puudega lapsele ei ole hooldajat määratud, võib talle kuludokumentide alusel määrata täiendavat sotsiaaltoetust temale osutatud transporditeenuse maksumuse osaliseks katmiseks sõiduks haiglasse või rehabilitatsiooniasutusse, invavahendite ostuks või rentimiseks, retseptiravimite eest tasumiseks või muude puudest põhjustatud kulude katmiseks. Vajadusel võib osutada teisi täiendavaid sotsiaalteenuseid. (7) Määratud ühekordne täiendav sotsiaaltoetus kantakse raske või sügava puudega isiku või puudega lapse vanema/eestkostja pangakontole või makstakse välja linnavalitsuse kassast hiljemalt jooksva kuu viimasel kuupäeval.Lõike tekst
(1) Puudega isiku hooldamise eest toetuse maksmise lõpetamist tingivateks asjaoludeks loetakse: 1) kui hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt on raske või sügava puudega isiku või lapse hooldusvajadus muutunud määral, mis tingib puudega isikule või lapsele hoolduse osutamist teistsugusel viisil; 2) kui raske või sügava puudega isiku või lapse hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramist lõpetada; 3) ) kui raske või sügava puudega isik või lapse vanem/eestkostja esitab taotluse temale hooldaja määramise otsus lõpetada; 4) kui on faktiliselt tõendatud, et hooldaja ei täida hooldusplaani; 5) raske või sügava puudega isiku, puudega lapse või tema hooldaja surma. (2) Puudega isiku hooldamise eest toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.
(1) Vältimatu sotsiaalabi on piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. (3) Juhul, kui vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes ei vasta käesoleva määruse § 3 kehtestatud nõuetele, esitab linnavalitsus vastavale omavalitsusele arve antud toetuse või teenuse osutamise kohta.
(1) Määrus jõustub 01. aprillist 2009. (2) Käesoleva määruse peatükk 7 jõustub tagasiulatuvalt 01. märtsist 2009.
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud].