(1) Palgajuhend reguleerib Lüganuse Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi asutus) teenistujate palga ja töötasu, muutuvpalga, puhkusetasu, sotsiaalsete garantiide ja lisatasu maksmise tingimusi ja korda. (2) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. (3) Asutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. (4) Vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetused ja soodustused ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise ja selle suuruse määrab vallavolikogu eraldi otsusega. (5) Vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele laienevad palgajuhendi §-d 4 ja 13.
Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja – vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 5 alusel on avalik teenistuja Lüganuse vallaga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o. töölepingu alusel töötav) töötaja. 2) ametnik – isik, kes on vallavalitsusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 3) töötaja – vallavalitsusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid täidab avaliku võimu teostamist toetavaid ülesandeid. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 4) teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 5) palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ning eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasu. 6) töötasu – tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest) ning asendustasust, mida asutus maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule, õigusaktidele ja tööandja poolt kehtestatud korrale. 7) põhipalk – teenistuja palga fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 8) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. 9) tulemuspalk – vallavanema poolt eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel konkreetse töö või perioodi erakordsete tulemuste eest makstav ühekordne lisatasu. 10) preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav lisatasu. 11) lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest – täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstav lisatasu. 12) asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis.
(1) Ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka ja töötajal õigus saada töötasu alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest või töölt vabastamiseni. (2) Ametniku palga määrab käskkirjaga vallavanem. Töötaja töötasu lepitakse töötaja ja vallavanema vahel kokku töölepingus või selle lisas. Töötaja tulemuspalk, lisatasud ja asendustasu määratakse vallavanema käskkirjaga. (3) Muutuvpalga, lisatasude ja asendustasu maksmise aluseks olev käskkiri peab olema põhjendatud. (4) Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku ametniku palk või töötaja töötasu katseajal. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 20% madalama palgamäära. Teenistujatele palga määramisel või töötasu kokku leppimisel peab arvestama valla eelarvelisi vahendeid ja käesolevat määrust. (5) Ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ei maksta ametnikule palka ega muid hüvitisi, kui seaduses ei sätestata teisiti. (6) Töötaja põhipalk määratakse kindlaks töötajaga sõlmitavas töölepingus arvestades käesoleva korra sätteid ja makstakse lisatasusid ning hüvitisi vastavalt tööseadust reguleerivatele õigusaktidele.
(1) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. (2) Tööaja arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel. (3) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimaseks tööpäevaks teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva kuu viimane tööpäev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb teenistujal teavitada kirjalikult vallavalitsuse raamatupidamist. (4) Raamatupidamine väljastab teenistujale elektroonilise teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. (5) Ametiasutus võib teenistuja palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametisutusele tagastama. Töötaja puhul on vajalik kirjalik nõusolek. Ametiasutus peab töötasust kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. (6) Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
(1) Põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal ning teenistusülesannete keerukusest ja vastutuse ulatusest. Põhipalk ei sisalda muutuvpalka ja lisatasusid. (2) Asutuse igale teenistuskohale vastab põhipalga vahemik (palgagrupp), mis määrab kalendrikuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära täistööaja korral.
(1) Vallavalitsuse teenistuskohad on jaotatud järgmistesse palgagruppidesse: 1) I palgagrupp, kuhu kuuluvad teenindavad teenistuskohad (otsustus- ja vastutuspädevus kindlalt reguleeritud tööülesannete piires, toetab protsesse, täidab rutiinseid ja ühetaolisi tegevusi, vähese iseseisva otsustuspädevusega); 2) II palgagrupp, kuhu kuuluvad keskastme ja nooremspetsialistid (oluline otsustus- ja vastutuspädevus oma ameti- või tööülesannete täitmisel, eeskätt isikute teenindamisel; omab teenistus- või tööülesannete täitmiseks eriteadmisi või kvalifikatsiooni; osaleb valdkonna arendustegevuses; täidab õigusaktidega reguleeritud ülesandeid; lahendab iseseisvalt oma tegevusvaldkonna ülesandeid, nõustab isikuid ja vallavalitsuse ametnikke oma spetsiifilises teenistusvaldkonnas); 3) III palgagrupp, kuhu kuuluvad vallasekretär, struktuuriüksuste juhid, tippspetsialistid, (oluline ja iseseisev otsustus- ning vastutuspädevus struktuuriüksuse juhtimisel; organiseerib ja kontrollib valdkonna tööd; lahendab iseseisvalt vastava valdkonna ülesandeid või probleeme; kindlustab teenistuseks vajalike ressursside olemasolu; juhendab vallavalitsuse ametnikke ja töötajaid; nõustab ja teenindab isikuid). (2) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on järgmised: Grupp Miinimummäär (eurot) Maksimummäär (eurot) I Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär 840 II 775 1290 III 1185 1590 (3) Põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab vallavalitsus üks kord aastas koos palgajuhendi läbivaatamisega.
(1) Muutuvpalk on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta eelarvevahendite olemasolul: 1) tulemuspalgana; 2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest; 3) preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. (2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.
(1) Tulemuspalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida makstakse vastavalt asutuse töötulemustele ja teenistuja panusele tulemuste saavutamisel. Tulemuspalka makstakse teenistujale tulemusliku töö eest eesmärgiga motiveerida teda edasiste eesmärkide saavutamisel. (2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva. (3) Tulemuspalk on üldjuhul individuaalne ja maksmise aluseks on arenguvestlus vahetu juhiga. Arenguvestlustel hinnatakse konkreetse teenistuja poolt ametijuhendis olevate teenistusülesannete täitmist, täitmise efektiivsust ja eesmärgi saavutamist ning töötaja panust valla arengusse. Tulemustasu maksmise põhilised kriteeriumid: 1) valla prioriteetsete suundade ja ülesannete täitmine ning arendamine; 2) teenistuja aktiivsus ideede ja lahenduste välja pakkumisel ning oskus operatiivselt lahendada probleeme; 3) teenistuja oskus suhtlemise ja suhtumisega kaasa aidata tulemuste saavutamisele; 4) tööülesannete kvaliteetne, korrektne ja õigeaegne täitmine; 5) lisaülesannete või ametijuhendis mitteolevate ülesannete tulemuslik täitmine. (4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on vallavalitsuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel. (5) Tulemuspalga määramise õigus on vallavanemal, kes annab välja sellekohase käskkirja. Tulemuspalka võib maksta ametnikule ühe korra aastas arvestades käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piiranguga. (6) Tulemustasu ei maksta teenistujale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 79 lõikele 3.
(1) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse ametijuhendis või õigusaktides fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad teenistuja töömahtu, mis ei tulene töö sisust või ei ole seotud ametikoha eesmärgiga ja mida talle annab vahetu juht või mille täitmine toimub seaduse alusel. (2) Lisatöö ja täiendavate tööülesannete all ei mõisteta juhi poolt antavaid ühekordseid ametialaseid korraldusi. (3) Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. Lisatasu maksmise aluseks olevas käskkirjas näidatakse täiendavate teenistusülesannete sisu ja periood, mille eest lisatasu makstakse, ning lisatasu suurus. Lisatasu määramisel peab arvestama käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piiranguga.
(1) Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest (edaspidi nimetatud preemia) on teenistuja palga ebaregulaarne osa, mis määratakse selliste teenistusülesannete eduka täitmise eest, mis on suunatud Lüganuse valla kogukonna arengule ja heaolule. (2) Preemia erakordsete teenistusalaste saavutuste eest määratakse vallavanema käskkirjaga arvestades käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piiranguga.
(1) Eritingimustes töötamiseks peab olema vallavanema eelnev nõusolek ja eritingimustes töötamise eest makstavateks lisatasudeks on: 1) lisatasu valveaja eest; 2) lisatasu ületunnitöö eest; 3) lisatasu ööajal või riigipühal töötamise eest, kui nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või töötasu kokku leppimisel. (2) Eritingimustes töötamisel ja sellistel tingimustel töötamise lubamisel peab ametiasutuse juht juhinduma avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse vastavatest sätetest. (3) Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu või kompenseeritakse vaba aja andmisega vastavalt avaliku teenistuse ja töölepingu seadusele. Eritingimustes töötamise eest makstav lisatasu ei kuulu muutuvpalga hulka (ei kehti käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piirang).
(1) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt, olles vabastamata oma ülesannete täitmisest, makstakse asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. (2) Puuduva teenistuja asendamisel teenistuja haiguse ajal kauem kui 5 tööpäeva järjest eeldatakse, et võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormus oluliselt suureneb, ning asendajale makstakse asendustasu kuni 30% asendatava teenistuja põhipalgast kogu asendamisperioodi eest. (3) Teenistujale, kes täidab puuduva teenistuja ülesandeid osaliselt või täielikult, olles vabastatud vastavalt kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse vähemalt tema oma teenistuskohajärgset palka. Kui asendatava teenistuja palk on suurem, makstakse suuremat palka. (4) Puuduvat ametnikku võib asendada, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas ja anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. (5) Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat ning taoline ametniku asendamine töötajast asendaja poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas. (6) Töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni. (7) Puuduvat lepingulist töötajat võib asendada või osaliselt tema ülesandeid täita nii teine lepinguline töötaja kui ka ametnik. (8) Asendustasu eest makstav lisatasu ei kuulu muutuvpalga hulka (ei laiene käesoleva määrus § 7 lõikes 2 nimetatud piirang).
(1) Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" alusel. (2) Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust. (3) Puhkusetasu maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.
(1) Teenistujale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral haiguslehe alusel esimese kolme päeva eest 70% teenistuja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel. (2) Teenistujale võib maksta hüvitist teenistusest vabastamisel lisaks seadusega ettenähtud hüvitustele kuni kahe kuu põhipalga ulatuses kui teenistuja on olnud ametiasutuses tööl vähemalt viis aastat. (3) Eelarvevahendite olemasolul võib teenistujatele maksta toetust perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral või isikliku tähtpäeva puhul. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toetuste maksmise juhud ja suuruse määrab vallavanem.
(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas paragrahvis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. (2) Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. (3) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning lõikes 2 nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 1) käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi § 9 lõigetele 1 ja 3; 2) täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi § 11; 3) sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistuja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.
Vallavalitsusele eraldatud palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab vallavanem.
(1) Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub Lüganuse Vallavalitsuse istungil reeglina kord aastas ning vajaduse ja eelarveliste võimaluste korral esitatakse muudatusettepanekud Lüganuse Vallavolikogule arvestusega, et muudetud palgajuhend saaks hakata kehtima alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. (2) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
(1) - (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.