(1) Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärgiks on Koigi valla kui kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamisarvestuse ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.2(2)Sise-eeskirja kohaldatakse kõikide Koigi valla hallatavate asutuste finantsarvestuse korraldamisele, sh. aruandlusele, tulude-, kulude-, toetuste-, varade-, varude-, nõuete- ja kohustuste arvestamisele, inventeerimisele ning dokumentide säilitamisele.3(3)Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, „Raamatupidamise seadusest“,Raamatupidamise Toimkonna Juhenditest, „Riigi raamatupidamise üldeeskirjast“ ja „Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest“.4(4)Kui ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestuses tekib dokumenteerimisel olukord, mida ei kajastata käesolevates sise-eeskirjades, siis lähtutakse raamatupidamise seadusest, RTJ-dest, üldeeskirjast ja Rahandusministeeriumi poolsetest juhenditest.5(5)Sise-eeskirjades esitatud põhimõtete muutumisel seoses seadusandluse muutusega või sisemiste raamatupidamise korraldamise vajaduste muutumisel tehakse sise-eeskirjades vastavad muudatused.
(1) Koigi Vallavalitsus korraldab raamatupidamiskohuslasena munitsipaalasutuste raamatupidamist tsentraliseeritult.Koigi valla sise-eeskiri korraldab järgmiste üksuste finantsmajanduslikku tegevust:11) Koigi Vallavalitsus (75015640);22) Koigi Kool (75015692);33) Koigi Raamatukogu (75015657);44) Koigi Noortekeskus (75028720);55) Päinurme Raamatukogu (75015663).2(2)Raamatupidamise eest vastutab raamatupidamiskohuslase tegevjuhina vallavanem.3(3)Raamatupidamist korraldab vahetult finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis.4(4)Koigi Vallavalitsuse hallatavas asutuses juhib igapäevast tegevust allasutuse juht (koolis direktor, teistes asutustes juhataja), kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse asutuse põhimääruses, ametijuhendis, töölepingus.5(5)Volitatud isik on vallavanema käskkirjaga määratud isik, kes on volitatud tegema tehinguid tegevusalade lõikes alaeelarvetes määratud summade piires.6(6)Sisekontrolli meetmete rakendamine: Majandustehingute algdokumendid peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud asutuse juhi või volitatud isiku poolt.Asutuse juht või volitatud isik vastutab, et:11) dokument vastab algdokumendile esitatavatele nõuetele;22) dokument kajastab majandustehingut õigesti;33) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;44) tehing on seaduspärane ja vajalik;55) tehing on kooskõlas eelarvega;66) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;77) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;88) dokumendile tuleb märkida valdkonna eest vastutava isiku poolt kulu täpsustavad selgitused juhul, kui kulu täpsem sisu ei selgu dokumendi sisust;99) dokument peab jõudma allkirjaga kinnitatult õigeaegselt raamatupidamisse.7(7)Raamatupidaja peab tagama dokumendi kontrollimisel ja sisestamisel raamatupidamise- arvestuse infosüsteemi:11) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumendi kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku poolt;22) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;33) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsuse;44) maksetähtpäev;55) tekkepõhine periood;66) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;77) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;8(8)Pangatehinguid teostab finantsjuht internetipõhiste pangakanalite vahendusel, tehinguid kontrollib vallavanem. Sularaha tehinguid teostab raamatupidaja ja tehinguid kontrollib finantsjuht.9(9)Ühekordsete sotsiaaltoetuste väljamaksmise aluseks on vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul vallavalitsuse korraldus.10(10)Korruptsiooniohtlike olukordade ennetamise üheks oluliseks eelduseks on teabe koondamine seotud osapoolte tabelisse, kus kajastuvad juhtorganites osalevate isikute seotus juriidiliste isikutega, et luua lähtekoht konkreetsete tehingute hindamiseks ja võimaluse sekkuda enne tehingu tegemist ja nii ära hoida rikkumisi. Selleks esitavad juhtorganite liikmed jooksva aasta jaanuarikuu jooksul vastavad andmed enda seotuse kohta erinevate juriidiliste isikutega.
(1) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamiskirjendid sisestatakse raamatupidamisprogrammi Pmen kus peetakse raamatupidamisarvestust tegevusvaldkondade, tegevusalade ja asutuste lõikes.2(2)Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või alg -dokumentide alusel koostatud koonddokument.3(3)Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:11) majandustehingu kuupäev;22) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;33) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;44) majandustehingu lühikirjeldus;55) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.66) tehingupartneri kood – konsolideeritud aruannete koostamiseks ja kontode liigitamisel erinevate tehingupartnerite liikide kaupa;77) allika kood – peamiselt erinevate tuluallikate arvelt (sihtfinantseerimised) tehtavate kulude eristamiseks;88) rahavoo kood – kajastatakse aruandeperioodi jooksul toimunud määratud kontode käibeid.
(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:11) dokumendi nimetus ja number;22) koostamise kuupäev;33) tehingu majanduslik sisu;44) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);55) tehingu osapoolte nimed;66) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;77) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.2(2)Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.3(3)Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik taasesitada.4(4)Algdokumentide aktsepteerimise õigused on volitatud isikutel.5(5)Algdokumendid aktsepteeritakse vahetult peale majandustehingu toimumist või esimeselvõimalusel peale majandustehingu toimumist.
(1) Koigi valla raamatupidamises on kasutusel riigiraamatupidamise üldeeskirjas kehtestatud kontoplaan.2(2)Kontoplaan on üleval Rahandusministeeriumi veebilehel, samuti esitab rahandusminis-teerium oma veebilehel jooksvat informatsiooni üldeeskirja või selle muudatuste kohta.Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisades on lisaks kontoplaanile esitatud tehingupartnerite koodid, allikate koodid ja rahavoo koodid.
(1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamis-kirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi.2(2)Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile.3(3)Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav parandusdokument ehk raamatupidamisõiend.
(1) Saldoandmik on pearaamatu käivete kogum, mille alusel formuleeritakse Koigi vallabilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, materiaalse põhivara liikumise aruanne, laenude tagasimaksete aruanne, töötasude ja tööjõu aruanne, finantsdistsipliini täitmise aruanne ning majandustehingute käivete võrdlused kõigi riigiraamatupidamiskohustuslastega. Saldoandmik asub Rahandusministeeriumi kodulehel.Saldoandmiku edastab Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektrooniliselt finantsjuht.Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse saldoandmikud aruandeperioodi kohta kumuleeruvaltkalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandeperioodi lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandeperioodi lõpuni).Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse saldosid ja käibeid teiste avaliku sektoriüksustega. Kui käibed või saldod erinevad ning erinevus on tingitud Koigi vallast, viiaksepearaamatusse ja saldoandmikku sisse vajalikud täiend- või korrigeerimiskanded.2(2)Eelarve täitmise aruandeid koostatakse kassapõhiselt finantstarkvarast käivete alusel. Eelarve täitmise aruanded esitatakse valla volikogule kvartalite lõikes. Hallatava asutuse juhile ja volitatud isikule nende nõudmisel ka sagedamini. Eelarveandmiku edastab finantsjuht elektrooniliselt Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi seaduses või Riigi raamatu-pidamise üldeeskirjas ettenähtud aegadel ja vormis.3(3)Majandusaasta aruanne koostatakse lähtudes Raamatupidamise seaduses,Raamatupidamise Toimkonna Juhendites, Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjas toodud nõuetest. Kui erinevate juhendmaterjalide arvestus-põhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandus- aasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. Raamatupidamise aasta-aruande koosseisu kuulub ka eelarve täitmise aruanne.Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded koos lisadega ja muud valla finantsmajandusliku seisu selgitavad ülevaated koostab finantsjuht.Tegevusaruande koosseisus olevad majandusülevaated, koondnäitajad ja eelarveaastaks kinnitatud eesmärkide täitmisest ülevaate koostab vallavanem.Finantsjuht esitab majandusaasta aruande koos lisadega vallavalitsuse maikuu istungile.Majandusaasta aruande kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaastaaruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus onaruande heaks kiitnud.11) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogulehiljemalt 1.kuu enne vastava aasta korralist juuni kuu volikogu istungit. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.22) Vallavalitsuse poolt allkirjastatud majandusaasta aruanne esitatakse koos vandeaudiitoriaruandega esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile.33) Volikogu kinnitab otsusega valla majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuniks.44) Majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, vandeaudiitori aruanne,vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruandekinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Koigi vallaveebilehel.4(4)Maksudeklaratsioonid ( töötasu- ja sotsiaalmaksete deklaratsioon, erisoodustuste deklaratsioon, isiklike autode ametialase kasutamise kompenseerimise deklaratsioon, lastevanemate poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon jm seadusega nõutud deklaratsioonid) koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. Maksudeklaratsioonid koostab ja esitab finantsjuht.5(5)Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.Statistikaaruanded koostab ja esitab lähtuvalt statistika aruande sisust kas asutuse juht, raamatu-pidaja või vastava valdkonna eest vastutav isik.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse kassas ja pangas ametiasutuse arvelduskontodel.2(2)Pangast ülekannete teostamiseks kasutatakse internetipanka. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod erinevate pankade ning sihtotstarbeliste ja üldmajanduslike tehingute tarbeks.3(3)Ülekande aluseks on algdokument, mille on eelnevalt viseerinud asutuse juht või volitatud isik ja vallavanem. Vallavanem annab oma kinnitusega kuludokumendil õiguse raha ülekand-miseks ja teise allkirjaõigusega isikuna allkirjastab kuludokumendi finantsjuht, kes kontrollib tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega ja teostab ülekande.4(4)Panga tehingute kohta tehakse väljatrükid internetipankadest sõltuvalt pangakonto tehingute mahust, vähemalt kord kuus5(5)Sularaha hoitakse Vallavalitsuse sularahakassas raamatupidaja vastutaval hoiul. Vastutava isikuga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping.6(6)Sularaha limiiti kassas ei kehtestata.7(7)Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Seejärel trükitakse programmist välja kassaorder, mille alusel teostatakse tehing. Kassaraamat trükitakse programmist välja kuu kohta koondina.8(8)Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutisi.
(1) Varudena kajastatakse Koigi valla raamatupidamises kooli sööklas olevat toiduainete varu.2(2)Toiduained kajastatakse soetamisel kuluna.3(3)Koguselist ja summalist arvestust peetakse bilansiväliselt.4(4)Aastainventuuri käigus võrreldakse toiduainete koguselist jääki bilansivälise arvestuse jääkidega ja tehakse selle alusel korrigeerimiskandeid raamatupidamisse.5(5)Varud kajastatakse kontorühmas 108.
(1) Osalust sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest.2(2)Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes,millega ei kaasne valitsevat ega olulist mõju, kajastatakse soetusmaksumuses.
(1) Kinnisvarainvesteering võetakse arvele kontorühmas 154 soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi.2(2)Kinnisvarainvesteering võetakse arvele arve, müügilepingu, kinke- või pärandvara lepingu, vallavolikogu otsuse, üleandmise- vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt kinnisvarainvesteeringu bilansis arvele võtmiseks.3(3)Parendustega seotud kulutused, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, sõltumata sellest kas need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes kinnisvaraobjekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.4(4)Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.5(5)Kinnisvaraobjekt klassifitseeritakse bilansis ümber põhivaraks juhul, kui muutub tema kasutamise eesmärk ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu mõistele.6(6)Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestus on sama, mis põhivaral so. vastavalt sise-eeskirjade §-s 12 punktides 6-9 toodud nõuetele.7(7)Kinnisvarainvesteeringute müük toimub Koigi Vallavolikogu määrusega nr 1 kinnitatud “Koigi vallavara eeskirjas” sätestatud korras.8(8)Müüdud kinnisvarainvesteeringu bilansist mahakandmise alusdokumendiks on müügileping.9(9)Kinnisvarainvesteeringute müügi tulemust kajastatakse kontogrupis 3810.
(1) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest. Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (ilma käibemaksuta).2(2)Põhivara kajastatakse kontorühmas 155. Põhivara amortisatsiooni, allahindlust ja põhivara jääkväärtus mahakandmisel kajastatakse kontorühmas 611. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogrupis 3811.3(3)Põhivara võetakse arvele arve, müügilepingu, vallavolikogu otsuse, üleandmise- ja vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt põhivara bilansis arvele võtmiseks. Põhivarana võib arvele võtta ka varade kogumit, kui varad moodustavad terviku ja varade soetusmaksumus kokku on 2000 euro ja rohkem (käibemaksuta).4(4)Bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Selliste varade olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.5(5)Varad, mille kasutusiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro (ilma käibemaksuta) kantakse perioodikuludesse ja kajastatakse tulemiaruandes majanduskuludes. Nende varade kohta peetakse bilansivälist inventari registrit.6(6)Põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks tema hinnangulise kasuliku eluea jooksul.Põhivara amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt lineaarsel meetodil alates vara kasutusele võtmise kuust ning lõpetades vara täielikul amortiseerumisel või mahakandmisele eelneval kuul. Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit seni, kui vara on lõplikult kasutusest eemaldatud ja maha kantud vastava akti alusel või inventuuri otsusega. Maad ei amortiseerita. (7) Ettepaneku kulunormi kehtestamiseks teeb vara eest vastutav (volitatud ) isik , lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Uute soetatud põhivarade amortisatsiooninormid on järgmised: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni-norm protsentides Hooned 40 a 2,5% Rajatised sisu sisu Teed- ja tänavad 20 a. 5% Tänavavalgustus 10 a. 10% Muud rajatised 10 a 10% Masinad ja seadmed 7 a. 15% Transpordivahendid 7 a. 15% Info- ja kommunikatsiooniseadmed 3 a. 33% Inventar 5 a. 20% 8(8)Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasuliku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgselt hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks (uue amortisatsiooninormi protsendi määramiseks). Uus amortisatsiooninormi protsent määratakse inventuuri tulemuste kinnitamise käskkirjaga.9(9)Amortisatsiooni muutuste mõju kajastatakse aruande perioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.10(10)Parendused on põhivaraga seotud kulutused, mis lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui nad vastavad põhivara definitsioonile (on maksumuses alates 2000 eurost (käibemaksuta) ja kasutuseaga üle ühe aasta) vaatamata sellele kas nad tõstavad vara esialgset tootlustaset, kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga. Remont, mis ei vasta põhivara definitsioonile ja hooldus on kulutused põhivarale, mis kajastatakse tulemiaruandes perioodikuluna. Põhivara parendus lisatakse põhivara soetusmaksumusele arve, müügilepingu, vallavolikogu otsuse, üleandmise - ja vastuvõtmise akti alusel. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt põhivara bilansis arvele võtmiseks.11(11)Materiaalse põhivara müük toimub Koigi Vallavolikogu 13.06.2013 määrusega nr 21 kinnitatud “Koigi vallavara valitsemise kord“ sätestatud korras. Müüdud põhivara bilansist mahakandmise alusdokumendiks on müügileping.12(12)Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogrupis 3811.13(13)Põhivara mahakandmine toimub Koigi Vallavolikogu 13.06.2013 määrusega nr.21 kinnitatud “Koigi vallavara valitsemise kord“ sätestatud korras.14(14)Põhivara bilansist mahakandmise alusdokumentideks on põhivara mahakandmise akt ja kas vallavolikogu või vallavalitsuse otsus.
(1) Bilansiväline vara (nn. väheväärtuslik) on vara, mille kasulik eluiga on rohkem kui 1.aasta ja mille soetusmaksumus on alla 2000 euro (käibemaksuta) ning mis kantakse perioodikuludesse.2(2)Arvestust bilansiväliste varade osas peetakse bilansiväliselt asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Raamatukogudes raamatufondid on ka arvel bilansivälise varana. Koigi-, Päinurme - ja Koigi Põhikooli raamatufondide koguselist ja summalist ning nimelist arvestust peavad raamatukoguhoidjad.3(3)Bilansiväline vara (edaspidi vara) võetakse arvele arve, müügilepingu, vallavolikogu otsuse, üleandmise - ja vastuvõtmise akti alusel, millel on materiaalselt vastutava isiku allkiri vara vastutavale hoiule võtmise kohta. Vajadusel koostatakse täiendavalt akt vara arvele võtmiseks.4(4)Bilansivälise vara müük toimub Koigi Vallavolikogu 13.06.2013 määruse nr.21 „Koigi vallavara valitsemise kord“ järgi. Müüdud bilansivälise vara mahakandmise alusdokumendiks on müügileping.5(5)Bilansiväline vara kuulub mahakandmisele, kui:11) see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik;22) ilmneb erinevus olemasoleva vara ja raamatupidamise andmete vahel.Vara mahakandmise alusdokumentideks on bilansivälise vara mahakandmise akt ja vallavalit- suse korraldus.
(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 põhimõtetest. Rendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ 9 põhimõtetest.2(2)Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksu summana ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata).Ettemaksed (va. maksude ettemaksed ja põhivarade eest tehtud ettemaksed) kantakse kohe kuluks, kui arvel kajastatud ettemakse summa on väiksem, kui 2000 eurot (käibemaksuta).3(3)Nõudeid (va. maksunõuded) ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmas 103 ning põhivara kontorühmas 153. Nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetus-maksumus on algne soetusmaksumus, millest on maha arvatud allahindlused.4(4)Vähemalt kord aastas, aasta lõpu seisuga hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust.Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit.Nõude hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:11) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;22) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.5(5)Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevat nõude liigist.6(6)Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamisõiendiga, millele kirjutavad alla finantsjuht ja vallavanem.7(7)Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.Nõude lootusetuks tunnistamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(1) Maksunõuded kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmas 102 ning põhivara kontorühmas 152.2(2)Maksunõudena kajastatakse bilansis järgmisi nõudeid:11) tulumaksu, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata;22) maamaksu, mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata;33) loodusressursside kasutamise tasude nõuded (tasu vee erikasutusest, maaainese kaevandamise õiguse tasu), mis on Keskkonnaministeeriumi poolt aruandeperioodi lõpuks arvestatud, kuid kohalikule omavalitsusele üle kandmata.3(3)Maksunõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumus on nõude algne maksumus, mida korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliamet või Keskkonnaministeerium teatise alusel iga kvartali lõpu seisuga.4(4)Maksunõuete korrigeerimise kanded sisestatakse pearaamatusse maksuteatiste alusel iga kvartali lõpu seisuga.
(1) Kohustuste kajastamise lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.2(2)Kohustusi kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks.3(3)Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.4(4)Kohustused (va. laenukohustused) kajastatakse bilansis kohustuste algses soetusmaksumuses (kohustuse eest makstava rahasumma nominaalväärtus).5(5)Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on algne soetusmaksu- mus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega:11) põhiosade tagasimaksed;22) algse soetusmaksumuse ja nüüdisväärtuse vahe.6(6)Kohustuste arvestust peetakse raamatupidamisprogrammis PMEN järgmistes programmi osades:11) “Arveldused” kohustuste liikide lõikes (nt. võlad hankijatele osas)22) “Palk” töötasude ja personalikuludega kaasnevate maksude ning erisoodustusmaksude osas;33) “Pearaamat” laenukohustused ja muud kohustused.
(1) Maksutuludeks on Maksu- ja Tolliameti poolt üle kantud tulumaks ja maamaks, mis võetakse arvele kandega Deebet kontogrupp 1001 “Arvelduskontod pankades” ja Kreedit kontoklass 30 “Maksud ja sotsiaalkindlustus-maksed”. Laekunud maksutulu korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliamet teatise alusel iga kvartali lõpu seisuga, vähendades või suurendades maksunõudeid.2(2)Laekunud riigilõivud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt võetakse üles tuluna raamatu-pidamises kandega Deebet kontorühm 100 “Raha ja pangakontod” ja Kreedit kontorühm 320 “Riigilõivud”.3(3)Tulusid majandustegevusest kajastatakse raamatupidamises kontorühmades 322 “Tulud majandustegevusest” ja 323 “Tulud majandustegevusest (järg)”.Tuludeks majandustegevusest on tulud haridusalasest, tegevusest, tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest, tulud spordi ja kultuurilisest tegevusest, tulud sotsiaalabialasest tegevusest, elamu- ja kommunaaltegevuse tulud, üüri ja renditulud, muude teenuste ja toodete müük jne.4(4)Muude tuludena kajastatakse “Kasum/kahjum varude ja põhivara müügist (va. finantsvarad)” kontorühmas 381 ja “Muud tulud varadelt” kontorühmas 382 ning “Muud tulud” kontorühmas 388. Muud tulud varadelt kontorühmas 382 on võlgadelt arvestatud intressitulud (va. finants-tulu) ja tulud loodusressursside kasutamisest. Keskkonnaameti poolt üle kantud loodus-ressursside kasutamise tasud (tasu vee erikasutusest, maaainese kaevandamiseõiguse tasu) võetakse arvele kandega Deebet kontogrupp 1001 “Arvelduskontod pankades” ja Kreedit kontogrupp 3825 “Tulud loodusressursside kasutamisest”. Laekunud loodusressursside kasutamise tasud korrigeeritakse tekkepõhiselt vastavalt Keskkonnaameti teatise alusel iga kvartali lõpu seisuga, vähendades või suurendades maksunõudeid.
(1) Saadud toetused jagunevad järgmiselt:11) saadud sihtfinantseerimine kontorühmas 350;22) saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine kontorühmas 352.2(2)Antud toetused jagunevad järgmiselt:11) sotsiaaltoetused kontoklassis 41;22) antud sihtfinantseerimine kontorühmas 450;33) antud mittesihtotstarbeline finantseerimine kontorühmas 452.3(3)Toetused kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Samuti ei kajastata bilansis toetuste andmiseks võetud kohustusi, kui väljamakseid ei ole tehtud ega toetuse andmise aluseks olevaid taotlusi aktsepteeritud. Avalikus sektoris peavad toetuse andjad ja toetuse saajad toetusi kajastama tuludes ja kuludes samades perioodides. Toetuse andmise, saamise, vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev).4(4)Sihtfinantseerimine on sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kulude katteks või teatud tingimuste tagamiseks.Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontol 203850 ja 203855.5(5)Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise taotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna kontogrupis 3502 ja saamata sihtfinantseerimise nõudena kontol 103556 või 103557.6(6)Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui põhivara kapitaliseerimise alampiir so. alla 2000 euro. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.7(7)Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks juhul, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Kohalik omavalitsus kajastab avaliku sektori üksuselt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontogrupis 3502.Projektidega seotud kulud tuleb eristada vastava projekti tunnuse märkega.8(8)Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.
(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati.Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud.11) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema ja allasutuste juhtide käskkirjad ning käsundus-ja töövõtulepingud.22) Tööaja arvestuse pidamine ning tööaja arvestuse tabelite koostamine on volitatud isikute ja allasutuste juhtide kohustus. Vallavanema kinnitusega tööajatabelid on palgaarvestuse alusdokumendiks.33) Palgalehed koostatakse tegevusalade ja asutuste lõikes ja allkirjastatakse koostaja, valla- vanema ja finantsjuhi poolt.44) Töötasudest kinnipeetud ja töötasudelt arvestatud maksude, erisoodustusmaksude arvestust peetakse vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.55) Töötajatele esitatakse tema soovil arvestusperioodil arvestatud töötasu ja kinnipeetud maksude kohta palgalipik.66) Palka makstakse üks kord kuus panga ülekandega töötaja või teenistuja avalduses märgitud pangakontole järgneva kuu 5.kuupäevaks. Töötaja soovil makstakse ka vallavalitsuse kassast. Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt viimasel tööpäeval enne puhkusele minekut või makstakse töötaja poolt esitatud avalduse alusel järgmisel palgapäeval.77) Kasutamata puhkuspäevade ja väljamaksmata puhkustasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasude kohustust arvestatakse koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga.2(2)Majandamiskulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 55 perioodis, mille eest kulu arvestati.3(3)Muud kulud kajastatakse kontoklassis 60 järgmiselt:11) avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601000;22) kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest kontorühmas 605;33) muud tegevuskulud kontorühmas 608.
(1) Iga kuu lõpus kontrollitakse kõigi analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.2(2)Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuri hajutamiseks korraldatakse neid ka aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa.3(3)Vallavanem moodustab käskkirjaga vallavalitsuse inventeerimiskomisjoni, kelle ülesandeks on inventeerida vallavalitsuse varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalsed põhivarad ja bilansivälisel arvestusel oleva varad.4(4)Komisjonid on vähemalt 2-liikmelised (sh. komisjoni esimees), kellest üks peab olema vallavalitsuse tsentraliseeritud raamatupidamise töötaja. Komisjoni liikmeks ei tohi olla inventeeritavate varade eest materiaalselt vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.5(5)Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimisaktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.6(6)Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed, kui ka varade eest vastutav isik.7(7)Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on järgmised: Inventeeritav vara/ kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus Sularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt; sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt üks kord aastas ja inventuur aasta lõpus Maksunõuded- ja kohustused Bilansikontode võrdlemine maksuameti kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine Muud nõuded- ja makstud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlemine pearaamatu kontode saldodega; aasta lõpus aegunud nõuete allahindlused; aastalõpu seisuga saldokinnitused kõikidelt olulistelt deebitoridelt Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu; hinnang järelejäänud eluea õigsusele Muud varad ( sh. bilansivälisel arvestusel olev vara) Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuste õigsust Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlemine pearaamatu kontodega; aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelised nõuete, kohustuste, tulude ja kulude saldod Iga kuu lõpu seisuga saldode võrdlemine
(1) Raamatupidamise dokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel antakse dokumendid vallavalitsuse arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt: “Koigi Vallavalitsuse asjaajamiskorrale 28.02.2002”.2(2)Majandusaasta aruannet säilitatakse alatiselt.3(3)Isikukonto kaarte säilitatakse 50 aastat.4(4)Raamatupidamise siseeeskirja säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.5(5)Kõiki algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente säilitatakse seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.6(6)Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente säilitatakse seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.7(7)Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamis-kohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.8(8)Töölepingu kirjaliku dokumenti tuleb säilitada 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates.9(9)Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi tuleb säilitada 55 aastat.10(10)Perioodi 2007 – 2013 Struktuuritoetuse seaduse alusel toetuse kasutamisega seotud dokumente säilitatakse vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. Asutuse raamatupidamisdoku-mentide juurde jäetakse dokumendi koopia viitega originaaldokumendi asukohale.Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani.11(11)Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Sise-eeskirja muudetakse ja täiendatakse finantsjuhi ettepanekul vallavalitsuse määrusega. Muudatused ja täiendused tehakse majanduslikel kaalutlustel, vallavalitsuse tegevuse ümberkorraldamisel, lähtuvalt raamatupidamise alusseaduste õigusaktide soovituste sisust või muul asjakohasel põhjusel.
Tunnistada kehtetuks Koigi Vallavalitsuse 08.01.2007 määrus nr.2 „ Raamatupidamise sise-eeskiri”.
Käesoleva määrusega sätestatud põhimõtteid rakendatakse 1.jaanuarist 2014.a.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist.