(1) Värska vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärgiks on Värska valla kohaliku omavalitsusüksuse kui avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasena raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamise ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine. (2) Värska Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks on: 1) Värska Gümnaasium 2) Värska Muusikakool 3) Värska Raamatukogu 4) Saatse Raamatukogu 5) Värska Avatud Noortekeskus 6) Värska Kultuurikeskus 7) Värska Lasteaed 8) Seto Talumuuseum koos Saatse Seto Muuseumiga
(1) Värska vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Värska valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsusüksus) raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane. (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri) ning Värska valla õigusaktidest.
(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja hallatavatele asutustele. (2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.
(1) Ametiasutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. (2) Vajadusel võib ametiasutus lisada täiendavaid kontosid.
(1) Ametiasutus (vallavalitsus) koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest. (2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
(1) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Eelarve täitmise kvartali aruanded koostatakse ja esitatakse RTK infosüsteemi elektrooniliselt. Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. (3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel. (4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.
(1) raamatupidamise dokumendid (nt originaalarved, saatelehed, maksekorraldused, panga väljavõtted, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, lähetusaruanded, lepingud, aktid, jms); (2) hankedokumentatsioon (vastavalt riigihangete seadusele ja rakendusüksuse poolt kehtestatudlisanõuetele, muude hangete puhul kolme pakkumise võtmist tõendavad dokumendid); (3) projektiga seotud kirjavahetus (ametlik kirjavahetus, elektrooniline kirjavahetus jne); (4) lepingud (ostu-müügilepingud, töölepingud, töövõtulepingud, laenu-liisinglepingud, üleandmise-vastuvõtu aktid jms), toote päritolusertifikaadid, load ja kooskõlastused (ehitusluba, kasutusluba jms); (5) muu projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus, väljamakse taotlused, haldusotsus, leping, aruanded, koosolekute protokollid, memod jm).
(1) Raamatupidamise algdokumente, raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente säilitatakse 7 aastat. (2) Projekti dokumentide originaale arhiveeritakse eraldi kaustades või koos teiste originaaldokumentidega raamatupidamise algdokumentide juures. Projekti dokumentide originaale hoitakse koos teiste raamatupidamise originaaldokumentidega, mille säilitamisaeg on lühem kui projekti dokumentidel, siis tehakse projekti dokumentidele vastavad märked.
(1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud korras. (2) Ametiasutuse igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (4) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen.
(1) Vara kajastatakse ametiasutuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. (2) Nõuded kajastatakse üldjuhul ametiasutuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel. (3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (4) Kohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud. (5) Laenud kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (6) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse ametiasutuse raamatupidamise aastaaruandes.
(1) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele. (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes. (3) Kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes, eristades neid tegevusala koodiga. (4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.
(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 toodud nõetele): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. (2) algdokumentideks võivad olla: 1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid); 2) pangakonto või e-riigikassa väljavõtted; 3) saatelehed; 4) palgadokumendid; 5) arved; 6) vallavanema korraldused, käskkirjad; 7) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid); 8) lepingud; 9) lähetuse aruanded; 10) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks; (3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi. (4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud asutuse juhi või volitatud isiku poolt. (5) Vallavalitsuse kuluarved kooskõlastatakse enne vallavanema kinnitamist järgmiselt: 1) arved sõidukite ülalpidamiskulude, inventari soetamise ja ruumide ülalpidamise ning majandamise kohta – majandusnõunik; 2) arved esindus- ja välissuhete kohta - vallavanem; 3) töötajate koolituskulude arved -vallavanem; 4) lähetuskulude arved - vallavanem; 5) põhivarade soetamine - vallavanem; 6) kapitaalremondi kulude dokumendid - majandusnõunik; 7) infotehnoloogia kulude arved - vallavanem; 8) maade erastamise kuludega seotud arved - maanõunik; 9) administreerimiskulude arved - vallasekretär; 10) juriidilise teenindamise kulude arved - vallavanem, (6) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid, jt.) peavad kooskõlastajad andma allkirja ja kirjutama kuupäeva, millega kinnitavad teenuse kättesaamist või kauba vastuvõtmist ning kirjutama selgituseks: 1) ameti nimetuse, kelle tellimusel kulu tehakse või vara soetatakse; 2) sõidukitele tehtavate kulude puhul sõiduki registreerimisnumber ja kasutaja nimi; 3) projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus, mille arvelt kulu tehakse; 4) muu informatsioon, mis selgitab kulu otstarvet võttes vajadusel selgitused teistelt töötajatelt, kes kinnitavad kauba kättesaamist ja kasutusele võtmist. (7) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste kulusid tegema volitatud isikuteks on vallavanema käskkirjaga volitatud isikud. Isikute muutumisel, kuluridade muutumisel ja juurde tekkimisel antakse välja vastavad uued käskkirjad. (8) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik. (9) Volitatud isik vastutab, et: 1) dokument kajastab majandustehingut õigesti; 2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 3) tehing on seaduspärane ja vajalik; 4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega; 5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus. (10) Finantsosakonna töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsuse; 2) tekkepõhise perioodi; 3) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 4) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt. (11) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsnõunik/pearaamatupidaja.
(1) Ametiasutus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. (2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. (4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. (6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad: 1) pearaamat; 2) arveldused; 3) pank/kassa; 4) palk; 5) arved; 6) põhivara. (7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid: 1) pearaamatu koond; 2) panga kanded; 3) kassa kanded; 4) hankijate kanded; 5) ostjate kanded; 6) palgalehed; (8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid: 1) põhivarade nimekiri; 2) bilansiväliste varade nimekiri.
Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja ametiasutuses* Tööettevõtu- ja käsunduslepingud palga maksmiseks iga kuu 25. kuupäevaks vallasekretär, hallatavate asutuste juhid Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta iga kuu 25. kuupäevaks kantselei töötaja, hallatavate asutuste juhid Majandus-, ostu-müügi-, laenu- jms lepingud 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist hallatavate asutuste juhid Lähetuskulude aruanded 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Sularaha arved ja kassatšekid kohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimist asutuse juht või volitatud isik Hankijate arved kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist asutuse juht või volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamist mahakandmiskomisjoni esimees Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist sotsiaalosakonna töötaja Põhivarade arvelevõtmine 3 päeva jooksul peale vara kättesaamist autuse juht või volitatud isik Põhivarade mahakandmine kolme päeva jooksul peale vallavalitsuse korralduse allkirjastamist mahakandmiskomisjoni esimees * Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas raamatupidaja kontrolli all olevas seifis. (2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis allkirjastatakse järgnevas korras: 1) esimese allkirjaõigusega vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige 2) teise allkirjaõigusega finantsnõunik/pearaamatupidaja või teda asendav raamatupidaja (3) Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja. (4) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette raamatupidaja. (5) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita. (6) Ametiasutusel on avatud pankades järgmised arvelduskontod:arvelduskonto Swedbankis 1120245346arvelduskonto Swedbankis 1120245359arvelduskonto Swedbankis 1120277987arvelduskonto Swedbankis 221015161153arvelduskonto SEB pangas 10402018388001arvelduskonto SEB pangas 10220012880017arvelduskonto SEB pangas 10220013312018arvelduskonto SEB pangas 10220013313017arvelduskonto SEB pangas 10220013314016arvelduskonto SEB pangas 10220013315015arvelduskonto SEB pangas 10220024225013arvelduskonto SEB pangas 10220024226012arvelduskonto SEB pangas
(1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. (2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente: 1) kassa sissetulekuorder; 2) kassa väljaminekuorder; 3) kassaraamat. (3) Kassa väljaminekuorderi kinnitavad raamatupidaja ja finantsnõunik/pearaamatupidaja. (4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi. (5) Hallatavates asutustes omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul ametiasutuse kassasse. Ametiasutuse raamatupidaja sisestab tehingud raamatupidamisarvestusprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi. (6) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandja pangaarvele. (7) Kassa sularaha maksimaalne limiit on 3500 eurot. Sularaha inkasseeritakse panka vastavalt vajadusele. Sularaha hoitakse seifis ja valvega ruumis.
(1) Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanemal. Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit. (2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud. (3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju. (4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse. (5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendi esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.
(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem. (2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. (3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud: 1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses. (4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla pearaamatupidaja ja ametiasutuse juht. (5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga. (6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. (7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. (8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Värska valla põhimääruses sätestatud korras. (9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse ametiasutuse poolt valitud inkassoettevõttele või advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.
(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata). (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Ettemaksed tulevaste perioodide eest aasta lõpus inventeerida ja vajadusel üle võtta.
(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. (2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev). (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel. (4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena. (5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud. (6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta) (§ 41 lõikes 1 sätestatud) (7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. (8) Vastavalt üldeeskirja § 27 lõikele 1 kajastatakse avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.
(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Värska Vallavolikogu või Värska Vallavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid. (2) Palgaarvestus sisaldab: 1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes; 2) puhkusetasu arvestust; 3) ühekordsete väljamaksete arvestamist; 4) töövõtu, käsundus, või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist; 5) maksete kinnipidamist; 6) muid vabatahtlike kinnipidamisi palgast; 7) arvestatud tasude kuukoondite tegemist; 8) isiku töötasu kaartide vormistamist ja säilitamist; (3) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. (4) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid. (5) Puhkusetasud makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut. (6) Lõpparvestused töölt/teenistusest vabastamisel makstakse välja seadusest lähtuvatel tähtaegadel. (7) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. (8) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja ametiasutuse juhi poolt. (9) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse, pearaamatupidaja ja ametiasutuse juhi poolt. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale esitatakse palgalipik. (10) Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukaardi töötasuandmed.
(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse Raamatupidamistoimkonna juhendis 6 "Kinnisvarainvesteeringud" sätestatust. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele. (2) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 1-10 %. (3) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.
(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro (ilma käibemaksuta), kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse. (3) Avalikus raamatukogus raamatuid ja muuseumile soetatud museaale põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse. (4) Museaalide arvestust peetakse bilansiväliselt Muis programmis. (5) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).
(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta: 1) kasutuselevõtmise aeg; 2) soetusmaksumus; 3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik; 4) inventarinumber; 5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral; 6) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg; 7) amortisatsiooni kehtiv norm; 8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering. (2) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on 2000 eurot (ilma käibemaksuta). (3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kapitaliseeritakse. (4) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (5) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (6) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes heast raamatupidamise tavast ja vara kasulikust elueast. (7) Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised: 1) hooned 1-15 % 2) rajatised 3-20 % 3) masinad ja seadmed 20-35 % 4) infotehnoloogia seadmed 10-20 % 5) muu inventar, sisseseade 20 % (8) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. (9) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. (10) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks. (11) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus. (12) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja § 45 ja § 54 lõikest 5. (13) Materiaalne põhivara võetakse arvele arve, ostu-müügilepingu või vastuvõtu-üleandmisakti alusel. (14) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Värska valla põhimääruses sätestatud korras.
(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurot (ilma käibemaksuta). (2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. (3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. (4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast. (5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on alljärgnevad: 1) arendusväljaminekud, patendid, õigused, litsentsid ja muu 30% 2) tarkvara 20%
(1) Valitseva mõju(kontrolli) all olevateks üksusteks on loetud sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles Värska vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevuspoliitikat. (2) Äriühingute puhul eeldatakse valitseva mõju olemasolu siis, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. (3) Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud peavad olema asutatud Värska valla poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Värska Vallavalitsus. (4) Valitseva ja olulise mõju määramisel mitte-äriühingutes lähtutakse ka asjaolust, millisele raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle mitte-äriühingu varad selle likvideerimisel. (5) Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse üksused, milles Värska vald osaleb finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks äriühingus arvatakse 20 - 50 % hääleõigusest. (6) Kuni 31.12.2003 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse ametiasutuse aruannetes tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega; tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003. (7) Alates 01.01.2005 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse ametiasutuse aruannetes soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega. (8) Osalusi olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse ametiasutuse konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil.
(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 100 eurot (ilma käibemaksuta) kuni 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta. (2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel. (3) Raamatupidamises peetakse arvestust hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes. (4) Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Värska valla põhimäärusega sätestatud korras.
(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga. (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega. (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse. (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel. (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi ametiasutuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Museaalide inventuuri viiakse läbi vähemalt üks kord aastas viie aasta järel. (6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) materiaalne ja immateriaalne põhivara; 2) nõuded ja ettemaksud analüütilised nimekirjad ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; 3) kohustused ja saadud ettemaksud; 4) sularahakassa; 5) pangakontode saldode võrdlus; 6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine; 7) bilansivälised varad; 8) muud varad. (7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. (8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks. (9) Vallavalitsus määrab ametiasutuse varade aastainventuuri läbiviijad ning annab juhised aastainventuuride läbiviimiseks hallatavates asutustes. Inventuurikomisjonid peavad koosnema vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik. (10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas. (11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel võib läbi viia erakorralise inventuuri.
(1) Kassa inventuuri viib läbi ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjon. (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega; 4) komisjoni liikmete allkirjad. (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega. (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi: 1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi; 2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine; 3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel; 4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks; 5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; (5) Põhivara inventuur viiakse läbi vastavalt inventuuride läbiviimise juhendile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud: 1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust; 2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust; 3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses; 4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ja ümberhindlust vajavate varade nimekiri. (6) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi vastavalt inventuuride läbiviimise juhendile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused. (7) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab raamatupidaja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ja seletuskirjad. Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele. (8) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha: 1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt; 2) süüdlase mitteavastamisel – Värska valla põhimääruses sätestatud korras. (9) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse Maksuameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.
Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Värska Vallavalitsuse dokumentide loetelule.
(1) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alatiselt. (2) Isikukontokaarte säilitatakse 50 aastat. (3) Muid raamatupidamisdokumente säilitatakse vähemalt 7 aastat. (4) Programmiperioodi 2004-2006 struktuurifondide vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2015 (5) Programmiperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste vahenditest finantseeritud projektide dokumente säilitatakse kuni 31.12.2025 (6) Muude projektide dokumente (mida ei rahastata struktuuritoetuste vahenditest) säilitatakse vastavalt rahastatava institutsiooni nõuetele.
Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid: 1) D - deebet 2) K - kreedit 3) TP - tehingupartneri kood 4) TT - tegevusala 5) A -allikas 6) R - rahavoo kood 7) Art - artikkel
Tunnistada kehtetuks Värska Vallavalitsuse 21.12.2010 määruse nr 2-2/7 Värska Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri muudatuste kinnitamine
Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist