Käsolev määrus reguleerib riigi poolt rahastatava raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse osutamise tingimusi ja toetuse maksmise korda Kallaste linnas.
(1) Lapsehoiuteenuse on lapsevanema, eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille ostutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. (2) Lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või linnavalitsuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema poolt väljastatud kehtiv tegevusluba. (3) Raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest linnaeelarvesse eraldatud vahenditest. (4) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse linnaeelarvesse vastavalt Kallaste linnas elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1. detsembri seisuga. (5) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse hinna ja maksimaalse maksumuse raske või sügava puudega lapse kohta kalendriaastas kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Riigi poolt rahastatava raske või sügava puudega lapse lapsehoiuteenuse osutamiseks eraldatud vahendite ülejääki on õigus kasutada linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustel.
(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse eest määratakse ja makstakse toetust lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale: 1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Kallaste linn; 2) lapse, kelle jaoks toetust taotletakse, rahvastikuregistrijärgne elukoht on kallaste linn; 3) lapse hoiuteenuse vajadus on märgitud lapse rehabilitatsiooniplaanis; 4) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 251 sätestatud lapse perekonnas hooldamise; 5) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. (2) Toetuse saaja on kohustatud koheselt teavitama Kallaste linnavalitsust (edaspidi linnavalitsus) toimunud muutustest, mis tingivad lapsehoiuteenuse toetuse maksmise lõpetamise.
(1) lapsehoiuteenust võib osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides või muudes lapsehoiuteenuse osutamiseks sobivatest ruumides, mis on vastavauses rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele. (2) Lapsehoiuteenuse osutamise korral võib lapsehoidja hoida: 1) lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides korraga kuni 5 last; 2) väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume korraga kuni 10 last. (3) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruume, tagab lapse toitlustamise lapsehoiuteenuse osutaja vastavalt toiduseaduses sätestatule. (4) Kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. (5) Lapsehoiuteenuse osutaja lähtub oma töös lapsehoiuteenusele õigustatud isiku juhistest ja lapse huvidest.
Toetuse taotleja esitab linnavalitsusele: 1) kirjaliku vormikohase taotluse (lisa 1); 2) isikuttõendava dokumendi; 3) eestkostjaks või hooldajaks olemist tõendava (esmakordsel taotlemisel); 4) lapse sünnitunnistuse (esmakordsel taotlemisel); 5) lapsehoiuteenuse osutaja kutsetunnistuse koopia ja maavanema poolt väljastatud tegevusloa koopia; 6) lapsehoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid; 7) raske või sügava puudega lapse rehabilitatsiooniplaani ja arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse puude raskusastme kohta.
(1) Otsuse toetuse määramise või sellest keeldumise kohta teeb linnavalitsus 20 tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. (2) Toetuse määramisest keeldumise korral saadetakse taotlejale motiveeritud otsus 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Toetus kantakse üle taotleja arveldusarvele. (4) Linnavalitsusel on õigus kontrollida lapsehoiuteenuse osutamise koha vastavust tervisekaitsenõuetele. (5) Kontrolli tulemustest teavitatakse käesoleva korra § 3 lõikes 1 nimetatud isikuid.
(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahenite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks, sealhulgas: 1) raske või sügava puudega lastele koolivaheajal laagrite korraldamiseks; 2) raske või sügava puudega lastele isikliku abistaja või tugiisiku teenuse korraldamiseks; 3) raske või sügava puudega laste intervallhoolduse korraldamiseks; 4) raske või sügava puudega lastega perede nõustamise korraldamiseks; 5) raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutajale koolituse korraldamiseks; 6) raske või sügava puudega lastele osutatud sotsiaalteenuste eest tasumiseks. (2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib hakata kasutama jooksva aasta 1. oktoobrist. Aasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise aasta linnaeelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks. (3) Rahaliste vahenidte ülejäägi kasutamist korraldab ja kasutamise üle peab arvestust linnavalitsus.
Kui taotleja on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või on jätnud teatamata andmete muutumisest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise, on linnavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda.
Määrus jõustub 10. jaanuaril 2008.a.