Kehtna Kunstide Kooli põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.
Kooli ametlik ja täielik nimi on Kehtna Kunstide Kool. Ametlik lühend puudub.
Kool asub Raplamaal Kehtna vallas Kehtna alevikus, Lasteaia 5.
(1) Kehtna Kunstide Kool (edaspidi kool) on Kehtna valla (edaspidi kooli pidaja) asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja vallavolikogu. (2) Kool on munitsipaalhuvikool. (3) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri poolt tehtud registreeringu alusel, mis on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi. Koolitusloa taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras kooli pidaja . (4) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest ja huviharidusstandardist ning käesolevast põhimäärusest.
(1) Koolil on oma nimega pitsat. Pitsat on sõõrikujuline ja 35 millimeetrilise läbimõõduga. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „Rapla maakond“ ja sõõri alumisel äärel kiri „Kehtna Kunstide Kool“. (2) Koolil on Kehtna valla eelarves iseseisev eelarve.
Kooli õppekeel on eesti keel.
Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
(1) Koolil võib olla oma sümboolika. (2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga. (3) Koolil on oma logo. (4) Sellel on kolm üksteist täiendavat tähendust: 1) selili pandud K-täht (Kehtna Kunstide Kool) sümboliseerib oma ühise aluspõhjaga kooli kui tervikut, millel on kaks haru: kunst ja muusika; 2) samas võib selili olevat K-d pidada ka kenasti pakitud kingituseks, mida kunstide kool oma õpilastele ongi; 3) kollase sisu ja oranži-sinise äärisega kujutis kannab endas ka lendava liblika motiivi, liblikas omakorda on erinevate arenguetappide tähenduse kandja ning loovuse märk.
(1) Kooli tegevuse eesmärk on anda kunsti- ja muusikaalast põhiharidust ning korraldada laste ja noorte huvitegevust. (2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool võimaldada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust.
(1) Kooli teeninduspiirkond on Kehtna vald - kool võimaldab õppimist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Kehtna vallas elavatele lastele, noortele ja täiskasvanutele. (2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või lapse seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema Kehtna vallal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping.
Kooli ülesanded on: 1) laste ja noorte muusika- ja kunstialaste võimete avastamine ja kavakindel arendamine; 2) Kehtna valla kultuurielu edendamine ning muusika- ja kunstialase koostöö arendamine valla asutuste vahel; 3) õppetegevuse korraldamiseks lastevanemate ja ametiasutuse koostöö korraldamine; 4) kooli ja Kehtna valla muusikaelu edendamiseks teiste muusika- ja kunstialaste ühingute, liitude ja asutustega koostöö korraldamine; 5) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks; 6) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine; 7) soovijatele kooli ruumide ja instrumentide väljaüürimine.
(1) Muusika- ja kunstihariduse andmine toimub huvivaldkondade kaupa. (2) Koolis on järgmised huvivaldkonnad: 1) muusikakool - pilliõpetus, üldkultuuriline muusikaõpetus; 2) kunstikool; 3) huvikool - vaba õppekavaga pilliõpetus, stuudiod, huviringid; 4) täiskasvanute koolitus – keeleõpe, kunst, muusika.
(1) Muusikakooli ülesandeks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, muusikahariduse järgmise taseme õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine. (2) Kunstikooli ülesandeks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, kunstihariduse järgmise taseme õppeks vajaliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kunstielu edendamine ja rikastamine. (3) Huvikooli ülesandeks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, kohaliku kultuurielu edendamine. (4) Täiskasvanute koolituse ülesandeks on võimaldada vabahariduslikku koolitust isiksuse, tema loovuse ja annete arenguks ning eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.
(1) Õpe koolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal. (2) Kool on muusika- ja kunstikool, õppekorralduse aluseks on huviala õppekavad. (3) Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi. (4) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. (5) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.
(1) Huviharidusstandardist lähtuvalt koostab kool kunsti- ja muusikalise hariduse andmiseks iga õpetatava huviala kohta huviala õppekava, mis määrab kindlaks pakutava huvihariduse eesmärgid ja sisu. (2) Huviala õppekava määrab kindlaks 1) õppe eesmärgid ja kestuse; 2) õppeainete loendi; 3) ainekavad. (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.
(1) Huviala õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (2) Enne kinnitamist peab õppekava eelnõu heaks kiitma kooli õppenõukogu.
(1) Huviala õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis. (2) Õppekava registreerimiseks on kooli direktor pärast õppekava kinnitamist kohustatud õppekava esitama kooli pidaja haridus- ja kultuurinõunikule. Kooli pidaja edastab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemile. (3) Ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu. (4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse. (5) Huviala õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.
(1) Kooli vastuvõtmine toimub „Õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, enne lõpetamist koolist lahkumise ja nimekirjast kustutamise korra" järgi. Selle kehtestab kooli pidaja. (2) Muusika- ja kunstikooli vastuvõtmine toimub vastuvõtukatsete alusel. (3) Huvikooli võetakse õpilased vastu ilma katseteta. (4) Õpilase kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.
(1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õpilaste vanusest ja tasemest. Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena. Rühmad moodustatakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja laulmises. (2) Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui 14 õpilast.
(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist. (2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
(1) Õpilase koolist väljaarvamine toimub „Õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, enne lõpetamist koolist lahkumise ja nimekirjast kustutamise korra" järgi. Selle kehtestab kooli pidaja. (2) Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.
(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest. (3) Õppevaheaegade kestuse kinnitab kooli direktor Haridus- ja Teadusministeeriumi määruse alusel.
(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. (2) Õppeperioodi arvestusühikud on poolaasta ja õppeveerand. (3) Õppeperiood jaguneb kaheks poolaastaks ja neljaks õppeveerandiks. (4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad: 1) sügisvaheaeg; 2) jõuluvaheaeg; 3) kevadvaheaeg; 4) suvevaheaeg. (5) Õppetunni pikkus on 45 minutit. (6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
Õpilaste hindamise korra kehtestab kooli õppenõukogu.
(1) Kooli juhib direktor, kes peab tagama kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Direktor peab kooli ja enda tegevusest andma aru kooli pidajale. (3) Direktor: 1) juhib kooli õppe-, majandus- ja finantstegevust; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega; 5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid; 6) kinnitab kooli huviala õppekavad ja nende muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks; 7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks; 8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja kooli pidajale; 9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise; 10) lahendab muid seadustega, põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi. (4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab kooli pidaja. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab kooli pidaja. (3) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks. (4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Kehtna vallavanem või tema volitatud isik.
(1) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega muusikaosakonna metoodik või tema äraolekul isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine. (2) Direktor määrab isiku, kes asendab direktorit ka juhul, kui direktor ja muusikaosakonna metoodik on samal ajal ära.
(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad. (2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. (2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. (3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõikiliikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukoguliikmetest. (5) Otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastuvõetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. (6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollide koostamiseks nimetatakse õppeaasta algul protokollija kogu õppeaastaks. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, mille ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget. (2) Hoolekogusse peavad kuuluma kooli pidaja esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt 2 õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor), lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt 2 lastevanemate ja õppurite esindajat, kooli toetavate organisatsioonide esindajad ja muid isikuid. (3) Hoolekogu koosseisu ja volituse tähtaja kinnitab kooli direktori ettepanekul kooli pidaja. (4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees ja aseesimees. (5) Hoolekogu esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaate võib üles seada iga hoolekogu liige. Kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku. (6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.
Hoolekogu: 1) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle; 2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi; 3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks; 4) teeb ettepanekuid huviala õppekava või kooli õppekorralduse muutmiseks; 5) teeb ettepanekuid põhimääruse muutmiseks; 6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaetavate osalustasude kehtestamise ja selle suuruse kohta; 7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.
(1) Hoolekogu töövorm on koosolek. (2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab hoolekogu esimees. (3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord. (4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku. (5) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. (6) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. (7) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosolekualgul protokollija. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (8) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandkohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel
(1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, metoodik, õpetaja, kontsertmeister) ja kooli teenindav personal. (2) Koolitöötajate ametikohtade koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul kooli pidaja. (3) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingu ja ametijuhendiga. (4) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töösisekorraeeskirjaga. Töösisekorraeeskirja kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle enne kinnitamist tööinspektsiooniga.
(1) Õppuril on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal huviala õppekava, põhimääruse ning kodukorraga; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid; 3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses. (2) Õppur on kohustatud: 1) järgima kooli kodukorda; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara. (3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.
Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kooli pidaja poolt kehtestatud korras.
(1) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja. (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja vallaeelarve eraldistest, kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisega saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ning muudest vahenditest.
Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning kooli pidaja õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadus- ministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Rapla maavanem. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kooli pidaja.. (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib kooli pidaja revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll. (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks.
(1) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kooli pidaja. (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb huvikoolide ühinemises või huvikooli jagunemises. (3) Kooli ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (4) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötajale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks kooli pidaja. (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor.
Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.
Määrus on jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.