(1) Käesoleva eeskirjaga määratakse kindlaks Oru valla haldusterritooriumil asuva ainsana tegutseva Vedra kalmistu haldamise ja kasutamise kord. (2) Vedra kalmistu on muinsuskaitsekaitse all ja seal tuleb lisaks käesolevale eeskirjale arvestada ka kaitsekohustuse teatises märgitud kitsendusi. (3) Vedra kalmistu on valla halduses ja määratud avalikuks kasutamiseks. (4) Kalmistul töid tegevad isikud on kohustatud lähtuma käesolevast eeskirjast.
(1) Hauaplatside eraldamise, kalmistu kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga tegeleb valla maakorraldaja (edaspidi ametiisik). (2) Ametiisik eraldab hauaplatsi surmatunnistuse ettenäitamisel ja sõlmib hauaplatsi kasutuslepingu. Eraldatakse nii üksikuid kui ka mitmekohalisi (nn.perekonna) hauaplatse. Ametiisiku kooskõlastuseta on haua kaevamine ja matmine keelatud. (3) Hauaplatsi kasutusleping sõlmitakse tasuta 25 aastaks. Lepingusse märgitakse hauaplatsi suurus, kasutaja andmed ja isikute andmed, kellele lähevad lepingu tingimused üle pärast lepingu sõlminud isiku teovõime kaotust või surma. Lepingu lisaks on hauaplatsi asukoha skeem. Lepingu tähtaja möödudes tuleb hauaplatsi kasutajal sõlmida uus vastavasisuline leping. Kolm kuud enne lepingu tähtaja lõppemist on ametiisik kohustatud sellest hauaplatsi kasutajale kirjalikult teatama. (4) Hauaplatsid, millede kasutuslepingut ei ole uuendatud ühe aasta jooksul tähtaja lõppemisest, loetakse vabadeks. Vabad hauaplatsid kuuluvad uuesti väljaandmisele v.a. kalmistu vanadel kvartalitel (tähistatud kalmistu plaanil) kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 30 aastat.
(1) Matmine registreeritakse ametiisiku poolt matmiste registreerimise raamatus, kuhu märgitakse maetu nimi, sünniaeg, surmaaeg, viimane elukoht, surmatunnistuse number koos tunnistuse väljaandja ja välja-andmiskohaga, matmise aeg, andmed hauaplatsi kasutaja ja suuruse kohta, kasutuslepingu number ning hauaplatsi skeem. (2) Hauaplats näidatakse taotlejale kätte kohapeal koos hauaplatsi mõõtude äranäitamisega. Ühekohalise hauaplatsi mõõtmed on 2,5 x 1,5 m, kahekohalisel 2,5 x 2,5 m jne. Vahemaa hauaplatside vahel külje suunas ei või olla mitte rohkem kui 30 cm. (3) Hauaplatse eraldades tuleb järgida põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida-lääne suunas ja hauatähis asub haua peatsis. (4) Matmise aeg kooskõlastatakse ametiisikuga. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest ametiisikule olema ette teatatud vähemalt üks ööpäev. Riiklikel pühadel matmisi reeglina ei toimu. Matmine on lubatud ainult valgel ajal, üldjuhul 10.00 - 17.00. (5) Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda vaid Eesti Vabariigi seadustes ette nähtud juhtudel ja korras, maakonna tervisekaitsetalituse kirjalikul loal kooskõlastatult vallavalitsusega. Omavoliline haudade avamine on kriminaalkuritegu.
(1) Hauakaevamine peab olema kooskõlastatud ametiisikuga. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt 1,5 m ja urniga 1,0 m (pealematmisel peab varasem matus jääma puutumata), kaugus hauaplatsi piirist minimaalselt 0,2 m ja urniga 0,8 m. (2) Käesoleva eeskirja § 2 lõigetes 7, 8 ja 9 loetletud nõuetest võib erandkorras haldaja loal kõrvale kalduda järgmistel juhtudel: 1) kui pinnas ei võimalda hauda kaevata vajaliku sügavuseni; 2) kui matuse korraldajad soovivad kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega. (3) Haldajal on õigus keelduda vastava loa andmisest, kui ülaltoodud tegevus on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega või kui see häirib kalmistu üldist väljanägemist. (4) Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. (5) Hauaplatsi kasutaja korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga 3 päeva jooksul peale matmist. (6) Hauaplatsi korrastab pärast matmist hauaplatsi kasutaja. Väljatulnud säilmed tuleb matta samasse hauda kaevatud süvendisse, kõrvaldada kivid. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Matmiseks laenutatud inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid) tagastatakse pärast matmist laenutajale. (7) Perekonna hauaplatsile võib pealematmine toimuda mitte varem kui 15 aasta möödumisel eelmisest matmisest. (8) Kalmistu vanadele kvartalitele võib matta vaid perekonna hauaplatsile. (9) Kalmistu vanadele kvartalitele uusi hauaplatse välja ei anta. Kehtiva kasutuslepinguta hauaplatside hooldamist korraldab seal kalmistu haldaja. (10) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud tähistama haua risti, hauaplaadi või hauasambaga, millel peavad olema vähemalt surnu ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaastad. (11) Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires 1) Hauatähised on: 1.1 hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm; 1.2 hauakivi (hauaplaat) kõrgusega maapinnast kuni 75 cm; 1.3 hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. 2) Hauarajatised on: 2.1 hauaplatsi piirdeaed (lubatud maksimaalne kõrgus 50 cm); 2.2 hauaplatsi piirav äärekivi; 2.3 valatud betoonrant; 2.4 hauaplatsile istutatavad põõsad ja hekk; 2.5 hauatähised, juhul kui nende mõõtmed ületavad punktis 2.1 toodud piirsuurusi; 2.6 istepink. (12) Käesolev paragrahvi lõike 11 punkt 2 loetletud objektide rajamisel tuleb objekti kavand eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastada. Kalmistu vanades kvartalites on betoonist uute hauaplatsipiirete rajamine keelatud.
(1) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma hauaplatsi, hauaplatside vahed ja hauaplatsiga piirnevad tee-osad heakorrastatuna ja puhtana. (2) Hauaplatsi kasutaja võib hauaplatsi hooldamiseks sõlmida vastava lepingu kalmistu haldajaga. (3) Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusleping lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata, s.o rohtunud, risustunud ning hauatähised, pingid ja teised ehitised näitavad ilmseid kõdunemise tundemärke. Hauaplatsi korrastamisnõudest teatab kalmistu haldaja kirjalikult hauaplatsi kasutajale. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutusleping. (4) Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad piirdeaiad, puud ja põõsad. Puude mahavõtmine võib toimuda vaid komisjoni (komisjoni koosseis: muinsuskaitseinspektor, keskkonnakaitseinspektor, erametsaspetsialist, vallavalitsuse esindaja ja kalmistu omanik) loaga. (5) Hauaplatsi kasutaja paigaldatud hauatähised ja rajatised on tema omand. Omanik on kohustatud korrastama hauatähised, rajatised ja kalmud. Vanemate hauatähiste hooldamisel tuleks eelnevalt nõu küsida muinsuskaitseinspektorilt või vallavalitsusest. (6) Kirstud peavad üldjuhul olema kergesti kõdunevast materjalist, vastasel juhul tehakse märge matmise registrisse. (7) Kalmistu inventar tuleb peale kasutamist panna selleks ettenähtud kohta.
(1) Kalmistu haldaja on kohustatud: 1) hoidma üldkasutatavad alad korras ja puhtad; hoidma võsast puhta kalmistu piirdeaia, hoidma korras hekid ja üldkasutatavate ehitiste-rajatiste ümbruse; 2) nõudma hauaplatside hooldajatelt kalmistu kasutamise eeskirja täitmist. 3) korraldama hauatähise ja rajatise säilitamist, remonti, lammutamist või üleviimist vabanenud haua-platsidel kooskõlastatult hauaplatsi saajaga; (2) Kaitsealuste väärtuste puhul tuleb nende säilitamise ja remondi tingimused kooskõlastada Muinsuskaitseinspektsiooniga. (3) Kalmistul on keelatud: 1) risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, jalutada koeri ja teisi koduloomi; 2) omavoliliselt püstitada ja ümber teha hauarajatisi; 3) kasutada mootorsõidukit ilma kalmistuvahi loata; 4) laiendada omavoliliselt hauaplatse; 5) rikkuda oma tegevusega kalmistu rahu; 6) matta loomi; 7) panna maha prügi selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 8) murda, lõigata, koorida või muul viisil kahjustada kalmistu taimestikku; 9) puude, põõsaste mahavõtmine ning lõkke tegemine ilma kooskõlastamata vastavalt § 4 lõike 4 alusel ; 10) võtta kalmistult liiva ja mulda, lõigata mättaid.
(1) Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 662 lõigete järgi. (2) Eeskirja rikkumiste kohtuväline menetleja on Oru Vallavalitsus, Lääne Politseiprefektuur või Läänemaa Keskkonnainspektsioon. (3) Määrus jõustub 08. aprill 2007. a.