(1) Sauga valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Sauga valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. (2) Määrus reguleerib Sauga Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Sauga Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.
Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) üldplaneeringu (sh teemaplaneeringu) algatamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ning ülevaatamine; 3) planeerimisseaduse § 10 lg 61 nimetatud detailplaneeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine; 4) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 5) riiklikult tähtsa ehitise asukoha kooskõlastamine; 6) üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine; 7) nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamine valla omandis olevale maale ehitusõiguse andmiseks; 8) valla huvides servituutide seadmise vajaduse otsustamine; 9) maakonnaplaneeringu kooskõlastamine; 10) vallaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste üldplaneeringute, teemaplaneeringute ja üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kooskõlastamine.
(1) Vallavalitsuse pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on: 1) menetlustoimingutega seotud dokumentide vormide kinnitamine; 2) detailplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 2 punktis 3 nimetatud juhtudel; 3) detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine; 4) detailplaneeringute menetluse juhtimine; 5) planeeringute avalike arutelude läbiviimine; 6) detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise või vastuvõtmisest keeldumise otsustamine, välja arvatud määruse § 2 punktis 3 nimetatud juhtudel; 7) vastuvõetud üld-, teema- ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 8) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamine ning koostamise tellimine; 9) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamise juhtimine; 10) maakonnaplaneeringu koostamises osalemine; 11) halduslepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise tellimiseks; 12) vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine; 13) üld-, teema- ja detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine; 14) kehtestatud üld-, teema- ja detailplaneeringute ning planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide arhiveerimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine; 15) vajadusel täiendavate kooskõlastuste määramine; 16) üld- teema ja detailplaneeringu kooskõlastamine riigiasutustega; 17) detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või –teatise paigaldamise korraldamine; 18) vallaga piirnevate teiste kohalike omavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine, välja arvatud määruse punktis 9 sätestatud juhtudel. (2) Vallavalitsuse pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) menetlustoimingutega seotud dokumentide vormide kinnitamine; 2) projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ja projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 3) arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 4) ehituslubade taotluste menetlemine ning ehituslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine, 5) kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine ning kirjaliku nõusoleku väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 6) kasutuslubade taotluste menetlemine ning kasutuslubade väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 7) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine; 8) katastriüksuse sihtotstarbe määramine; 9) ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise taotlemine; 10) keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise otsustamine ja korraldamine; 11) inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise otsustamine ja korraldamine; 12) õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamise otsustamine ja korraldamine; 13) ehitusjärelevalve teostamine.
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osa kohta. (2) Üldplaneeringu lähteseisukoha kinnitab ja üldplaneeringu koostamise algatab vallavolikogu. (3) Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse koos üldplaneeringu koostamise algatamisega.
(1) Üldplaneering koostatakse koostöös planeerimisseaduse § 16 lg 1 nimetatud isikute ja asutustega. (2) Üldplaneeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (3) Üldplaneeringu lähteseisukoha, eskiislahenduse ja üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid ja väljapanekuid, mille toimumisest informeerib avalikkust ajalehes „Pärnu Postimees“ ja valla kodulehel.
(1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta. (2) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ning teatab ajalehes „Pärnu Postimees“ avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. (3) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (4) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel.
(1) Vallavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist. (2) Vallavalitsus avaldab teate ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest ajalehes „Pärnu Postimees“ ja valla kodulehel.
(1) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Valla territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. (3) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (4) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (5) Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu algatamise aladel ja juhtudel, mille puhul planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohusust.
(1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku võib teha iga isik, esitades vormikohase taotluse koos lahendusskeemiga kas elektrooniliselt või paberkandjal vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus sõlmib huvitatud isikuga halduslepingu detailplaneeringu koostamiseks või detailplaneeringu koostamise tellimiseks, kus määratakse vallavalitsuse ja huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel. (3) Detailplaneeringu koostamise algatamise korraldus või otsus sisaldab muuhulgas järgmisi andmeid ja lisasid: 1) detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija andmed; 2) detailplaneeringu nimetus; 3) infot detailplaneeringu maa-ala suuruse ja asukoha kohta; 4) detailplaneeringu koostamise eesmärke; 5) vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohta; 6) otsust ajutise ehituskeelu kehtestamise kohta; 7) märget üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta; 8) kehtivaid planeeringuid, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada; 9) keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise vajadust. (4) Vallavalitsus teatab detailplaneeringu koostamise algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri ning tutvustab algatatud detailplaneeringu eesmärke ajalehes „Pärnu Postimees“ ja valla kodulehel ühe kuu jooksul detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemisest. (5) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib tunnistada kehtetuks, kui kahe aasta jooksul otsuse või korralduse tegemisest ei ole vallavolikogu detailplaneeringut vastu võtnud. (6) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse või otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle tähtaja oma seisukoha esitamiseks. (7) Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel põhjendatud juhul detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda.
(1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse üldplaneeringust ja kehtivatest õigusaktidest. (2) Detailplaneering koostatakse koostöös: 1) planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; 2) olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 3) Päästeametiga, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; 4) Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; 5) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale. (3) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.
(1) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal. Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. (2) Detailplaneering esitatakse vastuvõtmiseks pärast kõigi vajalike kooskõlastuste saamist. (3) Detailplaneeringu võtab vastu vallavolikogu oma otsusega.
Vallavalitsus võib planeerimisseaduses § 22 sätestatud juhtudel loobuda detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava maa-ala ja naaberkinnisasjade omanike kirjalike nõusolekutega, mille puudumisel langetab otsuse vallavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega.
(1) Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub nelja nädala jooksul pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab kaks nädalat. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavatel detailplaneeringutel kestab avalik väljapanek neli nädalat. (2) Vallavalitsus teatab ajalehes „Pärnu Postimees“ ja valla kodulehel avaliku väljapaneku koha, algusaja ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse detailplaneeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. (3) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kohapeal, posti teel või elektronpostiga ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta. (4) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastatakse detailplaneering uuesti vallavalitsuse poolt määratud riigiasutuste või isikutega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneering tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada.
(1) Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele kehtestamiseks paberkandjal neljas eksemplaris ja digitaalsel andmekandjal, lisaks esitatakse eraldi üks põhijoonis. (2) Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu oma otsusega. Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust. (3) Vallavalitsus teatab detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates ajalehes „Pärnu Postimees“ ja valla kodulehel.
(1) Kavandatav ehitis tuleb projekteerida detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud hoonestusalale. (2) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga. (3) Kui maa-ala piiramiseks püstitatakse piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd, tuleb taotleda kirjalik nõusolek. Kruntide vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel.
(1) Projekteerimistingimused on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis väljastatakse vallavalitsuse otsusega detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. (2) Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. (3) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest: 1) ehitise asukoht asendiplaanil; 2) lubatav ehitiste suurim ehitisealune pind; 3) ehitise suurim lubatud kõrgus; 4) hoone esimese korruse põrandapinna kõrgus (+/- 0,00); 5) ehitise kasutamise eesmärk; 6) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal; 7) fassaadimaterjal; 8) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded; 9) piirete tüüp, materjal ja kõrgus; 10) haljastuse ja heakorrastuse nõuded; 11) nõutavate riigiasutuste ja tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate kooskõlastused ehitusprojektile; 12) isikud, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada; 13) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded. (4) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat alates nende väljastamisest.
Kirjaliku nõusoleku väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Kirjalik nõusolek väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates.
(1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitusloa saamiseks tuleb maaüksuse või ehitise omanikul või ehitise kaasomanikul kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanikul korteriomanike häälteenamuse alusel, esitada: 1) kahes eksemplaris ehitusprojekt, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 2) ehitusloa taotlus, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele; 3) tasuda riigilõiv; 4) esitada energiamärgis, kui see on nõutav. (2) Ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema eelnevalt kooskõlastatud õigusaktidest tulenevate riigiasutustega ning tehnovõrkude ja –rajatiste omanikega. Vajadusel määrab vallavalitsus täiendavad kooskõlastused. (3) Ehitusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Ehitusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates. (4) Kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või muud olulised tehnilised näitajad, peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa. (5) Vallavalitsusel on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada. Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse ehitusloa kehtetuks tunnistamisest kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates või vallavalitsusele ehitusseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud asjaolude teatavaks saamise päevast arvates.
(1) Ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostab Sauga valla haldusterritooriumil ehitusnõunik. (2) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud kinnistu või ehitise omaniku loata. (3) Ehitise omanik peab vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist esitama teatise ehitamise alustamise kohta. (4) Ehitise omanik on kohustatud ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva ala korrashoiu.
(1) Ehitise lammutamiseks ehitusloa saamiseks tuleb ehitise omanikul esitada vallavalitsusele: 1) ehitusloa taotlus lammutamiseks, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele; 2) kahes eksemplaris ehitusprojekt, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 3) tasuda riigilõiv. (2) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik vallavalitsusele kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.
(1) Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba. Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. (2) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb ehitise omanikul või ehitise kaasomanikul kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanikul korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel, esitada vallavalitsusele: 1) ehitusloa taotlus, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele; 2) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 3) õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 4) õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 5) energiamärgis, kui see on nõutav; 6) tasuda riigilõiv. (3) Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (4) Kasutusluba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. (5) Kasutusloa väljastamise, sellest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. (6) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa.
Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse.
Kehtetuks tunnistatakse Sauga Vallavolikogu 4.märtsi 2003 määrus nr 3 „Sauga valla ehitusmääruse kinnitamine“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.