(1) Iisaku valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korras reguleeritakse Iisaku valla eelarve ülesehitust ja liigendust, reguleeritakse eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist vallavolikogus, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist, majandusaasta aruande koostamist ning reservfondi kasutamise korda.2(2)Eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel on aluseks arengukava ja eelarvestrateegia.3(3)Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:11) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta finantseerimisele;22) valla eelarve – vallavolikogu poolt eelarveaastaks vastuvõetud eelarve;33) lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve;44) alaeelarve – valla eelarve või lisaeelarve baasil vallavalitsuse hallatavate asutuste kulude jaotus kontogruppide lõikes;55) eelarve tulem – põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma;66) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;77) valla valitseva või olulise mõju all olev juriidiline isik – OÜ Iisaku Elamumajandus.2(2)Käesolevas määruses täpsustamata mõisteid kasutatakse «Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse» tähenduses.
(1) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine.2(2)Eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine.3(3)Valla eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 - 9 ning § 4 lõikes 2 toodud detailsuses.4(4)Eelarveosad on:11) põhitegevuse tulud;22) põhitegevuse kulud;33) investeerimistegevus;44) finantseerimistegevus;55) likviidsete varade muutus.5(5)Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:11) maksutulud;22) tulud kaupade ja teenuste müügist;33) saadavad toetused;44) muud tegevustulud.6(6)Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks:11) üldised valitsussektori teenused;22) riigikaitse;33) majandus;44) keskkonnakaitse;55) elamu ja kommunaalmajandus;66) vaba aeg, kultuur ja religioon;77) haridus;88) sotsiaalne kaitse.7(7)Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:11) antavad toetused;22) muud tegevuskulud.8(8)Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:11) põhivara soetus (-);22) põhivara müük (+);33) põhivara toetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);44) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);55) osaluste soetus (-);66) osaluste müük (+);77) muude aktsiate ja osade soetus (-);88) muude aktsiate ja osade müük (+);99) antavad laenud (-);1010) tagasilaekuvad laenud (+);1111) finantstulud ja finantskulud (+).9(9)Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:11) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel (+);22) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).
(1) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule.2(2)Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:11) raha ja pangakontode saldo muutus;22) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;33) soetatud võlakirjade saldo muutus.3(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.4(4)Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.
Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega:11) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;22) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;33) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused ja vormid.2(2)Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi asutus) esitavad eelarve eelnõu põhjendatud taotlused koos seletuskirjaga vallavalitsusele alaeelarve liigenduses käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt.3(3)Asutuse eelarve eelnõu läbivaatamisel hinnatakse kulude arvestamise õigsust, põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarve eelnõu üle peetakse vajadusel läbirääkimisi asutuste esindajate ja vallavalitsuse vahel.
Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:11) selgitused ja põhjendused käesoleva korra § 3 lõikes 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;22) selgitused eelarve eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;33) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;44) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;55) oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakormus eelseisva eelarveaasta lõpuks;66) muu oluline informatsioon eelseisva eelarveaasta kohta.
(1) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.2(2)Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu ja toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu, mille käigus volikogu liikmed võivad esitada ettekandjale ja kaasettekandjale küsimusi.3(3)Vallavolikogu komisjonid ja vallavolikogu liikmed esitavad muutmisettepanekud pärast eelarve eelnõu esimest või teist lugemist vallavalitsusele vallavolikogu istungi juhataja poolt määratud tähtajaks.4(4)Eelarve eelnõu muutmisettepaneku kohta annab vallavalitsus enne eelarve teist või kolmandat lugemist seisukoha vallavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.5(5)Vallavalitsusel on õigus esitada omapoolseid eelarve eelnõu muutmisettepanekuid.6(6)Eelarve eelnõu muutmisettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmisettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.7(7)Vallavalitsus koostab eelarve eelnõu teiseks või kolmandaks lugemiseks eelnõule esitatud muutmisettepanekute loetelu, milles märgitakse vallavalitsuse otsustus muutmisettepaneku arvestamise või mittearvestamise kohta. Vallavalitsus koostab eelarve eelnõu järgmiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik eelarve- ja majanduskomisjoni arvestatud muutmisettepanekud.8(8)Eelarve eelnõu muutmisettepanekut, mida ei ole arvestanud eelarve- ja majanduskomisjon, hääletatakse selle esitaja nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.
(1) Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist.2(2)Eelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega poolthäälte enamusega.3(3)Lähtudes valla eelarvest või lisaeelarvest koostab finantsnõunik vallavalitsuse hallatavate asutuste ettepanekute alusel tegevusalade ja kulude kontogruppide lõikes liigendatud alaeelarved ja esitab need vallavalitsusele kinnitamiseks.4(4)Vallavalitsus kinnitab põhitegevuse kulueelarve määrusega hiljemalt eelarve vastuvõtmisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.5(5)Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(1) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:11) õigusaktist;22) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;33) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;44) kohtuotsusest.2(2)Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha lõikes 1 nimetamata väljamineku ühe kaheteistkümnendiku ulatuses:11) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või22) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust.
(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle vallavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.2(2)Lisaeelarvet menetletakse vallavolikogus käesoleva korra § 8 sätestatu kohaselt.3(3)Lisaeelarve võib vastu võtta esimesel lugemisel.4(4)Lisaeelarve võtab vallavolikogu vastu määrusega.5(5)Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:11) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;22) väljaminekud vähenevad;33) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.6(6)Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.7(7)Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemiste tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:11) õigusaktist;22) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust.8(8)Vallavalitsus võib teha väljaminekuid enne lisaeelarve vastuvõtmist, kui see tuleneb:11) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;22) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.2(2)Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad:11) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;22) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;33) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.3(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.2(2)Asutus võib teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva määruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõike 5 punktis 3 nimetatud juhtudel.3(3)Asutus võib sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult vallavolikogu loal.4(4)Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada vallavolikogule negatiivne lisaeelarve. Väljaminekute tegemise piiramine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega ning teavitatakse vallavolikogu.5(5)Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(1) Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.2(2)Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostab kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega revisjonikomisjon.3(3)Eelarve vahendite kasutamise kontrolli eesmärgiks on tagada:11) valla vara ja eelarveliste vahendite kasutamise sihipärasus ja vastavus õigusaktidele;22) valla vara ja eelarve rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
(1) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatule.2(2)Reservfondi minimaalne suurus on 1% põhitegevuse kulueelarvest.3(3)Reservfondi on õigus kasutada ainult ettenägematuteks väljaminekuteks kuid mitte personalikuludeks (välja arvatud koondamiste korral).4(4)Reservfondist vahendite taotlemise õigus on vallavalitsuse liikmetel ja finantsnõunikul. Taotluses näidatakse:11) taotleja nimi ja kuupäev;22) taotletav summa;33) taotletava summa arvutuskäik;44) selgitused taotletava summa arvelt tehtava väljamineku sisu ja mõjude kohta;55) põhjendus selle kohta, miks kavandatav väljaminek oli ette nägemata.5(5)Reservfondi koosseisus ei kavandata väljaminekuid, mis tõenäoliselt tuleb eelarveaasta jooksul teha, kuid mille suurust ei osata täpselt hinnata.6(6)Reservfondist võib vallavalitsuse korralduse alusel sihtotstarbeliselt eraldada alljärgnevatele kuludele:11) projektide omaosaluste katteks kui taotlus projekti finantseerimiseks esitati eelarveaasta jooksul;22) erakorralisteks vajadusteks (avariide, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, kriisiolukordade lahendamine);33) sponsorluseks (stipendiumid, haridus, kultuur, sport);44) erandkorras põhjendatud taotluse alusel asutuse eelarve suurendamiseks;55) muude ettenägemata vajalike kulude katteks.7(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 tehtud kulutused esitab vallavalitsus vallavolikogule arupärimise korral.
(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisustest.2(2)Majandusaasta aruande koostamist koordineerib valla finantsnõunik. Finantsnõunikul on õigus anda majandusaasta aruande koostamiseks vallavalitsuse hallatavatele asutustele ja valla valitseva või olulise mõju all olevale juriidilisele isikule kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.3(3)Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus.4(4)Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse käesoleva määruse § 3 lõikes 3 kehtestatud detailsuses aruandeaasta:11) esialgne eelarve;22) lõplik eelarve;33) eelarve täitmise andmed.5(5)Eelarve täitmise aruandes ei ole kohustuslik esitada võrreldavaid arvnäitajaid aruandeaastale eelnenud majandusaasta kohta.6(6)Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud tähtaegadel ja korras.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.