(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Viiratsi vallas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist. (2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab: 1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine. 2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; 3) määratleb jäätmeveo piirkonnad, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded; 5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja selleks litsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra; 6) jäätmete kogumise korralduse hajaasustusalal; 7) suurjäätmete kogumiskohad; 8) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed); 9) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded (edaspidi ehitusjäätmed), 10) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded jäätmeliikide kaupa, 11) korraldatud jäätmeveo korra Viiratsi valla haldusterritooriumil. (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning kohaliku omavalitsuse asutused. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Viiratsi valla heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri), Viiratsi valla avaliku korra eeskirja nõuetega ja teiste valla õigusaktidega. (4) Jäätmehooldust Viiratsi vallas korraldab ja kontrollib vallavalitsus vastavalt oma pädevusele.
(1) Korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist ning teostab järelevalvet eeskirja täitmise üle. (2) Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 2) korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo; 3) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajate üle; 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ja üleandmist vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale; 5) korraldab üldkasutatavasse parki, haljasalale, randa vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise; 6) kontrollib heakorda valla haldusterritooriumil; 7) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmete liigiti kogumist kaubanduses; 8) määrab valla haldusterritooriumil pakendipunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist.
(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve selle üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2) jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud , kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 4) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. 5) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 6) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 7) aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu rohi, lehed ja oksad; 8) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 9) tavajäätmete all mõistetakse kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 10) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed); 11) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud ja teisaldatud pinnas; 12) tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 13) haiglajäätmed on inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed; 14) jäätmete taaskasutamise all mõistetakse toimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia; tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus 15) jäätmekogumisvahendid on jäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid, konteinerid, jm. anumad ja pakendid, kotid kuhu kogutakse tekkinud jäätmed; 16) kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 17) kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostris; 18) jäätmehoidla on lukustatud uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele; 19) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud esmaseks töötlemiseks kogumismahutid; 20) jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad mahutid. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust; 21) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt 22) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonis (edaspidi Keskkonnaametis); 23) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui leping ei näe ette teisiti; 24) segapakend on pakend või pakendijäätmed, mida ei koguta selle pakendi materjalist lähtuvalt liigiti eraldi teistest pakendimaterjalidest. Segapakendi mahutisse võib panna sellistest materjalidest pakendeid ja pakendijäätmeid, mille kogumine ei ole korraldatud liigiti eraldi materjalina; 25) pakendipunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Viiratsi valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele ning mis pakendimaterjalide liigiti kogumiseks; 26) jäätmeveo piirkond (edaspidi piirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmevedu teostab asjakohase ainuõigusega jäätmekäitleja; 27) ettevõtja eeskirja 4. peatüki tähenduses on isik, kes osaleb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldataval avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 28) vedaja eeskirja 4. peatüki tähenduses on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks; 29) olmejäätmete vedamine eeskirja 4. peatüki tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja laadimine jäätmemahutitest vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale; 30) valla ja vedaja vaheline leping eeskirja 4. peatüki tähenduses on leping, millega reguleeritakse Viiratsi valla ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga; 31) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine on jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest; 32) jäätmeveo teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise eest, millest vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla; 33) jäätmeveo teenustasu eeskirja 4. peatüki tähenduses on tasu, mida jäätmevaldaja maksab vedajale segaolmejäätmete vedamise eest; 34) jäätmeveo teenustasu muutmine on valla ja vedaja vahelises lepingus fikseeritud teenustasu suuruse muutmine eeskirja §‑s 33 sätestatud korras; 35) tühisõit eeskirja 4. peatüki tähenduses on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete mittetäitmise tõttu; 36) lisateenus eeskirja 4. peatüki tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus, mida vedaja jäätmevaldajale osutab; 37) ühismahuti on jäätmete valdajate poolt jäätmemahuti ühine kasutamine. 38) ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. 39) pakendiettevõtja on jäätmeseaduse tähenduses pakendi(te) tootja, pakendi(te) tootjate ühendus ja pakendi(te) turustaja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
(1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Viiratsi valla haldusterritooriumil puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Viiratsi valla haldusterritooriumil. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (4) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. (5) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda järgmised jäätmeliigid 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; 4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid, akud; 6) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; 7) suurjäätmed); 8) metallid. (6) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb anda valla haldusterritooriumil tegutsevale ja õigust omavale jäätmete vedajale. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. (8) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja. (9) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi. (10) Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete ladestamise vähendamisele, taaskasutamisele või kahjutustamisele. (11) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas. (12) Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu: 1) välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda heidetavad jäätmed; 3) radioaktiivsed jäätmed; 4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunenud tavajäätmed; 7) maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega.
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omaja (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja ja ehitise kui vallasasja omanik ning hoonestaja on edaspidises tekstis (territooriumi haldaja). (2) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. (3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse. (5) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. (6) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule; 2) jäätmeid liigiti koguma, taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma jäätmed eeskirjaga määratud korras üle jäätmekäitlejale; 3) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama endale kuuluvad või enda valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt kehtivatele nõuetele; 5) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks; 6) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedamiseks Keskonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid; 7) omama või üürima eeskirja nõuete kohaselt piisavas koguses jäätmemahuteid segaolmejäätmete ning liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumiseks või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks; 8) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti; 9) hoidma mahuteid tervetena ja puhtana ning neid regulaarselt pesema. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti; 10) vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. (6) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. (7) Territooriumi haldaja ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud ühismahutisse, mida kasutatakse ühiskasutuslepingu alusel. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid. (3) Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse jäätmevaldaja poolt hiljemalt kolme ööpäeva jooksul. (4) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada. (5) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 3) vedelaid jäätmeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid; 6) suurjäätmeid; 7) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 8) käimlajäätmeid; 9) kogumiskaevude setteid; 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid; 11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 12) ehitusjäätmeid. (6) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna mahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele. (7) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida mahutit. (8) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. (9) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, ehitusjäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ja segaolmejäätmed.
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba omavas ettevõttes. (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, kiletamata paberit ja pappi. (3) Okste ja puitprahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil vastavalt valla heakorra eeskirjale. Tiheasustusaladel on vastav tegevus lubatud kooskõlastatult kinnistu naabritega. (4) Jäätmete põletamisel ja lõkete tegemisel tuleb lähtuda tuleohutusnõuete kehtivatest õiguslikest regulatsioonidest, (Siseministri 18.061998.a. määrus nr 15 “Tuletööde tuleohutusnõuded” ja Keskkonnaministri 1. augusti 2008.a. määrus nr 37 “Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded”).
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja anda üle pakendipunkti pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti) või anda lepingu alusel jäätmekäitlejale. (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunktide asukohad määrab vallavalitsus. Pakendipunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaas-, plast-, metallipakendi ja joogikartongi ning papi, kartongi ja paberi jäätmete kogumiseks. Nõuded pakendipunktile ja pakendipunkti märgistus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (4) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2. (5) Pakendipunktil või ‑mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri eesti keeles või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja ‑pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas kogumispunktis. (2) Müüdud kauba müügipakendi ja ‑pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (3) Kui mingil põhjusel ei ole võimalik müügipakendi ja ‑pakendijäätmete vastuvõtmist korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. Erand ei kehti tagatisrahaga pakendite kohta. (4) Joogipakendile (klaas- ja plastpudel ning metallpurk) on määratud tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest. (5) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus on kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta (taara vastuvõtupunkt), kus tagastatakse tagatisraha. (6) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (7) Pakendiettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile. (8) Taaskasutusorganisatsioon ja pakendiettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima Viiratsi vallaga lepingu pakendipunktide või ‑mahutite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning kogumiskohtade ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks Viiratsi valla haldusterritooriumil. (9) Tarbija paremaks teenindamiseks tagab taaskasutusorganisatsioon kooskõlastatult vallavalitsusega pakendipunktide või ‑mahutite olemasolu vallavalitsuse poolt määratud kogumiskohtadesse ning nende tühjendamise selliselt, et oleks välditud ületäitumine või ümbruse reostumine. (10) Pakendite ja pakendijäätmete veo käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. (11) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. (12) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendite ja pakendijäätmete kogumiskoha ümbruses hoidma heakorda ning tagama pakendimahutite tühjendamise sellise sagedusega, et oleks välditud nende ületäitumine ja ümbruse reostumine ning et oleks tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendipunkt või ‑mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu. (13) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendi ja pakendijäätmete kogumiskoha pidevalt hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms. (14) Avalike pakendipunktide asukohad ja selles olevad kogumismahutid eeskirja lisas 1.
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellel on keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents. (3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. (4) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja ‑kraadiklaasid) tuleb viia avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukohad eeskirja lisas 1) või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. (5) Avalikus ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse tasuta vastu ainult koduses majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid. (6) Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete tekitaja korraldab ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ja vastutab ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale, kellel on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. (7) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada spetsiaalselt kohandatud ja lukustatavas ruumis. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb hoiustada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoiustama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni. (9) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. (10) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. (11) Ohtlike jäätmete säilituspaigas peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (12) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispaigas nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (13) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. (14) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab vallavalitsuse poolt volitatud isik. (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse (eeskirja lisa 1) või viia jäätmejaama või avalikesse patareide kogumiskastidesse või kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. (4) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon või vallavalitsus. (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon keskkonnaametiga. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega. (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra. (9) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta ja käesoleva eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastama ning tagama puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms.
(1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). (2) Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada olmejäätmete mahutite juurde, kui nende äravedu organiseeritakse jäätmevaldaja poolt mitte hiljem kui 3 ööpäeva jooksul.
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastuse biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimisväljakule. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peavad paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes kompostrites eraldi aia ja haljastuse biolagunevatest jäätmetest, oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine. (4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida või ladestada teistes jäätmeluba omavates jäätmekäitluskohtades. (6) Heitvee kogumiskaevu (sh välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. (7) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu sõlme. Reovee kogumis- ja settekaevude setteid ning (vesi)käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjale võib kasutada kompostimiseks. (8) Reoveepuhasti jääkmuda tuleb komposteerida selleks rajatud kompostimisväljakul või anda üle selleks rajatud käitlemiskohta. (9) Juriidilised isikud võivad biolagunevaid jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. (10) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik. (11) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
(1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (välja arvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, tolmust, jäätmetest jms. (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada: 1) kuni 150 - liitrist jäätmekotti ühe pere jäätmete (maksimaalselt 10 kg) kogumiseks; 2) põhiliselt plastist 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800‑liitrist kaane ja käepidemetega väikemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada; 3) 1,5 m3 2,5 m3 või 4,5 m3 suurust kaanega mahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada; 4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada; 5) presskonteinerit. (3) Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: 1) must, hall, roheline – segaolmejäätmed; 2) pruun – biolagunevad jäätmed; 3) roheline, sinine või kollane – muud taaskasutatavad jäätmed, nagu paber ja kartong, klaas ning pakendid; 4) punane – ohtlikud jäätmed. (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber. Mahuti märgistus tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (5) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästi loetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. (6) Mahuti lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval. (7) Mahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. (8) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid kodumajapidamis-jäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele. (9) Kogumismahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja loal. (10) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (11) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse-alaseid aspekte. (12) Hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide asukohad ja arvu määrab kindlaks vallavalitsus. Kogumismahutid kokkukandepunktidesse paigutab jäätmevedaja vastavalt lepingutele. (13) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse ning viimased tuleb krundil paigutada nii, et nad ei satuks ilmastiku ega loomade meelevalda. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. (14) Juhul, kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. (15) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. (16) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele. Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab jäätmeveoki pealesõitu. (17) Segaolmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi. (18) Sissepääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja. (19) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja ning nende õigeaegse tühjendamise eest vastutab lepingujärgne hooldusettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(1) Kuni 800 - liitrine käsitsi teisaldatav ratastel väikemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga. (2) Suurem kui 800 - liitrine mahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde mahuti tühjendusküljelt. (3) Väljas paiknev jäätmekott peab asetsema aiaga piiratud territooriumil tasasel, tugeval ja maapinnast kõrgemal alusel, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekott peab olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastist. (4) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmekäitlejale tagada sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Mahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. (5) Ligipääsutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Tee peab olema puhastatud lumest ja jääst, selle kalle ei tohi ületada 10%. (6) Mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Kui mahuti paikneb vallavalitsuse loal riigi- või vallamaal, tagab korrashoiu mahuti omanik või valdaja.
(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. (2) Korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok ei tohi olla vanem kui 10 aastat.
(1) Viiratsi vallas on 1 jäätmeveopiirkond. (2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo jäätmeveopiirkonnast jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele segaolmejäätme valdajatele valla haldusterritooriumil. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, millel ei ole suvilat, elu- või äriruumi; 2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed; 3) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed; 4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahuti üürimine või müümine.
(1) Vallas korraldatud jäätmeveo avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed. (2) Eeldatavate segaolmejäätmekoguste all mõeldakse eeldatavat aastast segaolme-jäätmete kogust ühe inimese kohta, mille kogumisega peaks korraldatud jäätmevedu teostav ettevõte arvestama: 1) veopiirkonna kortermajades on arvestatud eeldatavaks segaolmejäätmete koguseks 120 kg ühe inimese kohta aastas; 2) veopiirkonna üksikelamutes on arvestatud eeldatavaks segaolmejäätmete koguseks 80 kg ühe inimese kohta aastas;
(1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab vallavalitsus, juhindudes jäätmeseadusest, konkurentsiseadusest, Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusest nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” ja Viiratsi Vallavolikogu määrusest 29.mai 2008 nr 10 “Korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” avaliku konkursi. Avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtja saab ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist. (2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga ajalehes. (3) Avaliku konkursi pakkumiskutse dokumendid esitatakse enne konkursi väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras. (4) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” §-s 11 sätestatud andmetele tuleb avaliku konkursi väljakuulutamise teates esitada ühe kvalifitseerimistingimusena Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevusena. (5) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” §‑s 15 sätestatud andmetele ning jäätmeseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides sisalduma: 1) valla ja vedaja vahelise lepingu projekt; 2) pakkumise maksumuse esildis segaolmejäätmete teenustasude esitamiseks; 3) andmed ainuõiguse kestuse kohta piirkonnas; 4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele; 5) nõue, et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada valla volikogu poolt kehtestatud kehtivaid teenustasude piirmäärasid. (6) Avaliku konkursi pakkumiste hindamiseks moodustatakse vallavalitsuse otsusega komisjon. Komisjon võib oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte. (7) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus: 1) jõuaks enne vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu ning 2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist ning müüma või andma rendile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.
(1) Avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo teenustasudest, kus vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks, teavitab vallavalitsus avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja ajalehe kaudu.
(1) Valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.
(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud vedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Kui kirjalikku jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800‑liitriseid või 1,5 m3, 2,5 m3 või 4,5 m3 standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja lisas 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest. (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirja § 14 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatust erinevat jäätmemahutit või jäätmekotti või kelle jäätmemahutit tühjendatakse harvemini, kui on sätestatud eeskirja lisas 2, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. (5) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud teavitama vallavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotluse enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (2) Taotluses märgitakse: 1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. (4) Tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. (5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgneva aasta 20.jaanuariks vallavalitsusele või jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavakssaamisest. (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
(1) Jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlust menetletakse järgmiselt: 1) kui vallavalitsus on saanud jäätmevaldaja taotluse, kontrollib ta selle vastavust eeskirja § 25 toodud nõuetele. Kui avaldus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib avalduse jätta läbi vaatamata; 2) vallavalitsuse poolt nimetatud volitatud isik teeb ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. Taotluse rahuldamata jätmine peab olema põhjendatud. (2) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korral määratakse vallavalitsuse korraldusega: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjus(ed); 2) mitteliitunuks lugemise kestus; (3) Vallavalitsus teeb taotlejale korralduse teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse vastuvõtmisest. (4) Vallavalitsus teavitab vedajat jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse vastuvõtmisest. (5) taotluse menetlemise tähtaeg alates taotluse laekumisest vallavalitsusse kuni vallavalitsuse korralduse vastuvõtmiseni, on üks kuu. Mõjuval põhjusel (lisateabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus volitatud isiku ettepanekul taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (6) Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist (7) Jäätmevaldaja taotluse lahendamisel tuleb igakordselt hinnata kõiki asjaolusid, mis võivad õigustada tema mitteliitunuks lugemist või taotluse rahuldamata jätmist.
(1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb vastavas vallavalitsuse korralduses märgitud mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumisel. (2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele taotlus, millega taotletakse jätkuvalt jäätmevaldaja lugemist mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud taotluse menetlemisel juhindutakse eeskirja §-des 25 ja 26 sätestatust.
(1) Vallavalitsusel on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine enne tähtaja lõppu, kui: 1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid; 2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi vallavalitsusele; 3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud; (2) Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud taotluse esitamisele järgneva aasta 20.jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalikku kinnitust, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21.jaanuarist arvates.
(1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmeid. (2) Vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta. (3) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamise 50% teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast mahutist. (4) Vedaja on kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise kokkulepitud aja jooksul.
(1) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud eeskirja lisas 2. Suurjäätmete äraveo nõuded on sätestatud eeskirja § 12. (2) Kui eeskirja lisas 2 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada eeskirja lisas 2 sätestatust sagedamini. (3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid veetakse eeskirja § 38 sätestatud ajal. Sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides. (4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine. (5) Vedaja on kohustatud kokkuleppel jäätmevaldajaga reguleerima tühjendussagedust või mahutite arvu ja suurusi, et vältida jäätmemahutite ümbruse reostamist. (6) Üksikelamute jäätmemahutid tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahutid ei takista liiklust ega jalakäijaid.
(1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad eeskirja lisas 3.
(1) Vallavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid. (2) Kui vallavolikogu suurendab teenustasu piirmäärasid, ei suurenda see automaatselt vedajale makstavaid teenustasusid.
(1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid. (2) Vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikhinna järgi. (3) Vedaja saab taotleda teenustasu suurendamist, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid. (4) Vedaja esitatav teenustasu suurendamise taotluse, mis peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes; 4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes. (5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse vallavalitsusele, kes teeb asjakohase otsuse jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on maksimaalselt kuuskümmend päeva. (7) Vallavalitsuse kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast vallavalitsuse korraldue vedajale teatavakstegemisest. (8) Kehtivad ega suurendatud teenustasud ei tohi olla suuremad vallavolikogu kehtestatud teenustasu piirmääradest.
(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Vedaja ei tohi lisatasusid arvestada mahutite laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta vedajalt enne tähtaja lõppu ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu: 1) vedaja ei ole pöördunud eeskirja §‑s 23 nimetatud tähtaja jooksul valla poole valla ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks; 2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks päevaks; 4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigel ajal tühjendamata; 5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja vedaja vahelist lepingut; 6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse § 1201 alusel. (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest kohe vedajat ning nõuab temalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust. Vedaja peab selgituse esitama kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest. (3) Kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole sellest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja toimepandud lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ära võtmise enne tähtaja lõppu. (4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena selgunud uus vedaja alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist
(1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Viiratsi vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. (3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Viiratsi vallas on: 1) perearstid; 2) hambaarstid; 3) hooldustöötajad, kes teostavad hooldust kodus; 4) loomaarstid; 5) hooldekodu. (2) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Kõik tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete tekitajad peavad registreerima end vallavalitsuses esitades järgmised andmed: 1) tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 2) kontaktisik; 3) äriregistri kood; 4) telefoninumber; 5) ühes kuus tekkivate jäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. (4) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. (5) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna teenuse osutaja hoidlasse. (6) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) ravimijäätmed; 5) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 6) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 7) taaskasutatavad jäätmed. (7) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
(1) Olmejäätmed käesoleva eeskirja mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab lepingujärgne jäätmekäitlusettevõte.
(1) Taaskasutatavaid jäätmeid nagu paber, papp, klaas, pakend jne tuleb koguda liigiti eraldi ning paigutada vastavatesse kogumismahutitesse ning anda üle jäätmekäitlus-ettevõttele. (2) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. (3) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). (4) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (5) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. (6) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele.
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja nimi ja pakkimiskuupäev. (2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”. Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse.
(1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.
(1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile; 4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks. (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (pinnas, kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (3) Ehitusprojektis peab olema ära toodud: 1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete edasine suunamine. (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (6) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt koos vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuga või ehitusloaga. (7) Õiendi vormi ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta kehtestab Viiratsi vallavalitsus. (8) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (9) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides kinnistul või vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. (10) Ehitusjäätmete eraldi kogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. (11) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele. (12) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (13) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult kinnistu omaniku ja vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. (14) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel kooskõlastatult territooriumi haldaja ja vallavalitsusega. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. (15) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (16) Betoonijäätmete, asfaldi, puidu ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Samuti on keelatud nende materjalide kasutamine pinnatäiteks. (17) Ehituskivid ja tellised tuleb võimalusel taaskasutada ehituskividena ja tellistena. (18) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele. (19) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed (v.a saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne). (3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas. (4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavas mahutis. (5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmeid ja veab jäätmekäitluskohta avalikul konkursil edukaks tunnistatud, jäätmeluba omav jäätmevedaja. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud segaolmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila või valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamisesagedus veopiirkonnas on eeskirja lisas 2. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus kell 21.00-6.00 (tööpäeviti) ja kell 21.00-8.00 puhkepäeviti ja riiklikel pühadel, kui vallavolikogu õigusaktidega ei nähta ette teisiti.
(1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud. (3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala. (4) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
(1) Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus seaduses sätestatud korras. (2) Järelevalvet jäätmekäitluslepingute üle teostab vallavalitsus.
(1) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 120-122 ja 124-126 ning pakendiseaduse paragrahvidest 29 ja 31-34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud, hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab saastaja omal kulul. (3) Vajadusel teeb keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või vallavalitsus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonna-järelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätestatud korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus keskkonnaametil. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rakendamise ülemmääraks 75 000 krooni.
(1) Käesolev määrus jõustub 3.päeval pärast avalikustamist. (2) Tunnistada kehtetuks Viiratsi Vallavolikogu 27.08.2009.a määrus nr 24 “Viiratsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine”.