Kooli nimetus on Põlva Põhikool (edaspidi kool).
(1) Kool asub aadressil Kooli tn 1, Põlva linn, Põlva vald, Põlva maakond. (2) Kooli tegutsemiskoht on Põlva vald.
(1) Kool on Põlva Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. (2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel. (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Põlva valla õigus- ja haldusaktidest ning kooli põhimäärusest. (4) Põlva Põhikool on Põlva Keskkooli õigusjärglane.
Koolil on Põlva valla eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab Põlva Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu).
(1) Koolil on oma nimega pitsat. (2) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli ning õppenõukoguga kooli arengukava. (2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täiendkoolituskava ja tegevuskava. (3) Arengukava kinnitab vallavolikogu. (4) Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (5) Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. (6) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse kooli arengu eesmärkide ja põhisuundade määratlemisel Põlva valla arengukavast. (7) Arengukava avalikustatakse kooli veebilehel.
Kooli õppekeel on eesti keel.
Koolis omandatakse põhiharidust statsionaarses õppes.
(1) Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. (2) Kooli alusväärtused: 1) toetada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist; 2) aidata kaasa õpilaste iseseisvumisele, maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; 3) tagada õpilasele võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid; 4) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal; 5) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt tervisekaitse nõuetele ja kehtestatud kooli päevakavale. (3) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. (4) Kool võib pakkuda lisaks põhiharidusele ka vabahariduslikku koolitust, mis toimub kursuste, õpiringide või muus õppeks sobivas vormis. (5) Koolil on õigus luua iseseisvalt koostöösidemeid välispartneritega ja neid igakülgselt arendada. (6) Kool valib koostöövormid sõpruskoolidega ja vastutab isikute ning gruppide ettevalmistamise eest välissuhtlemisel. (7) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel.
(1) Kooli õppekava koostatakse riiklike õppekavade alusel, mis on koolis õpingute alusdokumendiks. (2) Kooli õppekava kehtestab direktor. (3) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (4) Õppekava täitmiseks koolis on nominaalne õppeaeg üheksa õppeaastat.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Vallavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi. (3) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast. (4) Kool korraldab vajadusel andekate õpilaste juhendamist.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. (3) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. (4) Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. (5) Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (6) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (7) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul vähemalt 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda ilma vahetunnita. (8) Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. (9) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. (10) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest. (11) Kooli vastuvõtu tingimused ja korra kehtestab direktor, mis esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks. (12) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke. (13) Õpilase teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis. (14) Klassi ja kooli lõpetamine toimub põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud korras. (15) Õpilaste ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaarvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli põhimääruse alusel. (16) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.
(1) Õpilase tunnustamine kiituskirjaga õpingute jooksul toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed näeb kool ette kodukorras. (3) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid. (4) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti abi. (5) Koolis on õpilaste abistamiseks väljaspool ainetunde loodud järgmised tugisüsteemid: parandusõpe, koduõpe, aineringid, huviringid, õpetajate konsultatsioonid ja täiendav õppetöö, individuaalne õppekava, pikapäevarühm, logopeediline abi, koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi abi. (6) Mõjutusmeetmed on: 1) õpilase käitumise arutamine vanemaga; 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures; 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus; 4) õpilasele tugiisiku määramine; 5) kirjalik noomitus; 6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiule võtmine; 7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused; 8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks; 9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul; 10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul; 11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest; 12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. (7) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu. (8) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 10 ja 11 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis piiratud teovõimega õpilase vanemat.
(1) Kool võib korraldada õppekavavälise tegevusena tasuta ja tasuliste ringide, kursuste ning pikapäevarühmade tegevust, korraldada üritusi, rentida ruume ja esemeid ning osutada muid teenuseid. (2) Õppekavavälise tegevuse kulusid võib katta õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel. (3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister. (2) Raamatukogu teenindab kõiki kooli õpilasi, õpetajaid ja teisi töötajaid ning vanemaid, välja arvatud lugejad, kellelt on võetud raamatukogu kasutamise eeskirja alusel raamatukogu kasutamise õigus. (3) Raamatukogu lugejateeninduse korraldus ning lugeja õigused ja kohustused määratakse kindlaks kooli direktori kinnitatud raamatukogu kasutamise eeskirjas. (4) Raamatukogu: 1) toetab ja rõhutab kooli õppekavas kinnitatud õppe ja kasvatuse eesmärke; 2) soetab õppe- ja erialast kirjandust; 3) organiseerib üritusi; 4) aitab kaasa õpilaste ettevalmistusele aineolümpiaadideks ja konkurssideks; 5) kujundab ja säilitab õpilastes harjumust ning huvi lugemise, õppimise ja raamatukogu kasutamise vastu; 6) võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele ja võimalustele, et tutvustada õpilastele erinevaid ideid, kogemusi, arvamusi.
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. (2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid, sh. ringid ja stuudiod. (3) Huvitegevuse läbiviimine fikseeritakse huviringi päevikus, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Huviringi päevikut täidab ringijuht. (4) Huviringipäeviku täitmist ning tundide toimumist kontrollib huvijuht.
Õpilastel on õigus: 1) kvaliteetsele põhiharidusele; 2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele; 3) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid; 4) teha õpilasesinduse kaudu ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks; 5) õppeaasta jooksul neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat, millest suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat; 6) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 7) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele; 8) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; 9) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde; 10) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides; 11) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras; 12) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral; 13) saada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust; 14) saada koolitervishoiuteenust; 15) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 16) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas; 17) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele; 18) olla õppeveerandi algul teavitatud õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 19) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta; 20) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes; 21) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajatelt nende üldtööaja raames; 22) moodustada ühinguid, klubisid, seltse, ringe ja stuudioid, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega.
(1) Õpilane on kohustatud: 1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid; 2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele; 3) täitma õpetaja antud seaduslike korraldusi ja ülesandeid; 4) täitma kooli kodukorda; 5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma; 6) hoidma kooli kasutuses olevat vara. (2) Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.
Vanemal on õigus: 1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel; 2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul; 3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta; 4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta; 5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest; 6) olla teavitatud õpilase hinnetest; 7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul; 8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta; 9) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse; 10) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
Vanemal on kohustus: 1) arvestada hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult; 2) luua õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 3) esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuda koolielu reguleerivate aktidega; 5) teha koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel; 6) osaleda piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel; 7) tagada piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.
(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi. (2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. (3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.
(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul õppeaasta algusest. (2) Õpilasesinduse valivad kõik kooli statsionaarses õppes õppivad õpilased. (3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kandidaadid õpilaste hulgast. (4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku. (5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.
(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest. (3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. (4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(1) Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. (2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul. (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.
(1) Koolis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja. (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning ta peab vastama haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.
(1) Õpetaja ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste vanematega. (2) Ülesande täitmiseks õpetaja: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) tegeleb väärtuskasvatuse ja -arendusega; 3) teeb koostööd teiste pedagoogidega; 4) toetab iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni ning aitab kaasa õpilase iseseisvumisele; 5) hindab õpilasi objektiivselt ning on hinnangute andmisel erapooletu; 6) arvestab õpilaste isikupära ning kohtleb õpilasi taktitundeliselt; 7) teeb koostööd laste vanematega; 8) valmistub ette kõigiks õppetegevusteks ja ainetundideks; 9) tagab tunnis õppetööks sobiva keskkonna; 10) lahendab õpilastega õppetunnis tekkinud probleemid; 11) teatab õpilastele õppeveerandi alguses kontrolltööde läbiviimise graafiku, nõutavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted; 12) organiseerib üritusi ning osaleb neil; 13) korraldab koolisiseseid aineolümpiaade, võistlusi, näitusi, konkursse; 14) tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning kasutab koolitusvõimalusi; 15) tagab tunnis ja õpilasüritustel tervishoiu- ja ohutusnõuetest kinnipidamise; 16) osaleb aktiivselt õppenõukogus; 17) hoiab oma käitumise ja tegevusega kooli ja pedagoogilise kollektiivi mainet. (3) Õpetajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites, töötaja töölepingus ja ametijuhendites.
(1) Teiste koolitöötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek. (2) Ülesande täitmiseks teised koolitöötajad: 1) on eeskujuks õpilastele; 2) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid; 3) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega. (3) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites, töötaja töölepingus ja ametijuhendis.
(1) Kooli juhib direktor. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi kooli pidaja vastavalt kehtestatud korrale. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või tema asendaja. (4) Direktorit asendab õppeperioodil puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning ajutise töövõimetuse korral direktori määratud ulatuses õppealajuhataja.
(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Ülesannete täitmiseks direktor: 1) esindab Põlva valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel; 2) esindab Põlva valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud; 3) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu; 4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid; 6) kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra; 7) korraldab kooli asjaajamist; 8) tagab kooli eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise; 11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra; 12) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande; 13) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja vastavalt õigusaktidele; 14) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis; 15) korraldab õpetaja ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi; 16) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise; 17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras; 18) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle; 19) määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija; 20) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku; 21) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise; 22) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised; 23) annab aru hoolekogule; 24) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust; 25) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa oma ülesannete täitmiseks koolitustest; 26) tagab koolis toimiva meeskonna; 27) koordineerib arengukava koostamist; 28) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted.
(1) Õppealajuhataja võtab tööle kooli direktor ning ta allub direktorile. (2) Õppealajuhataja: 1) korraldab kooli õppetööd koostöös õppenõukoguga; 2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid ning ruumide jaotuse; 3) koostab koostöös õpetajatega kooli õppekava ja tunnijaotusplaani ning valmistab ette õppekorraldust puudutavad dokumendid; 4) kontrollib õppetunde ja õppetööga seotud dokumentide täitmist ja kasutamist; 5) algatab õppetegevuse uuendusi; 6) tegeleb süsteemselt õpetajate töö hindamisega; 7) koostab kooli üldtööplaani õppetööd puudutava osa; 8) tagab kooli arengukava õppetööd puudutava osa täitmise; 9) planeerib õppetööks vajalikke ressursse; 10) korraldab kooli metoodilist tööd; 11) planeerib õpetajate täienduskoolitust; 12) tegeleb sisekontrolliga õppe-ja kasvatustegevuse üle; 13) koordineerib olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemist; 14) valmistab ette õppe- ja kasvatustööd puudutavaid õppenõukogu otsuseid; 15) analüüsib eksami- ja tasemetööde tulemusi ning teeb kokkuvõtteid kooli õpilaste õpitulemustest; 16) juhendab õpetajaid tööülesannete täitmisel, korraldab puudutavate õpetajate asendamist; 17) tagab kooli igapäevase õppetöö toimimise.
(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja(d) õpetajad, tugispetsialistid ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õpilasesinduse olemasolul, kaasatakse õppenõukogu tegevusse täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. (2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle sihtotstarbeliselt kasutamiseks ja valdamiseks antud rahalised vahendid, maa, ehitised, seadmed, inventar ja muu vara. (2) Kool on vallavara valitsema volitatud asutus, mille valdusesse on vallavalitsus andnud oma valitsemisel oleva vara. (3) Kool võib oma valduses oleva vallavaraga teha tehinguid üksnes Põlva valla õigusaktides kehtestatud korras.
(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Põlva valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust. (2) Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata tegeleda võistluste, festivalide, kursuste, kontsertide ja näituste korraldamisega ning võtta nende eest tasu. (3) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid, tegeleda vara ja ruumide rentimisega. Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Ettepaneku hindade kehtestamiseks teeb kooli direktor. (4) Õppekavavälises tegevuses osalemise eest võetava tasu määrad ja põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Ettepaneku hindade kehtestamiseks teeb kooli direktor. (5) Kooli finantstegevust juhib direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalsel vallavalitsuse kaudu.
(1) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. (2) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande tulemused on aluseks kooli järgmiste aastate eelarvete koostamiseks ja arengukava muutmiseks. (3) Sisehindamise aruanne esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.
(1) Asjaajamise keel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga. (3) Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kooli tegevust reguleerivatest seadustest tulenevate erisustega. (4) Kool esitab statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. (5) Kool esitab seadusega ettenähtud andmed õigeaegselt Eesti Hariduse Infosüsteemi. (6) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigus- ja haldusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Põlva maavanem. (2) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel. (3) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ülesanne on kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. (2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(1) Kooli pidajal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale (2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel arvestades seaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu. (3) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. (4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata põhihariduse omandamist koolis.
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesinduse olemasolul õpilasesindusele ja õppenõukogule.
Põlva Linnavolikogu 15. detsembri 2010. a määrus nr 28 "Põlva Keskkooli põhimäärus" tunnistatakse kehtetuks.
Määrus jõustub 2014. aasta 1. augustil.