(1) Audru Vallavolikogu (edaspidi "volikogu") töökord määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest õigusaktidest ning valla põhimäärusest. (2) Volikogu on Audru valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. Volikogu tööorganid on: eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (3) Volikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele ning lähtub Audru valla ja selle elanike huvidest, taotledes nende kooskõla Eesti kui terviku huvidega. (4) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu istungid toimuvad eesti keeles. (5) Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. (6) Volikogule adresseeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis, kui seadusega ei ole kehtestatud lühemat vastamise tähtaega. Vastamise korraldab volikogu esimees. (7) Töökorra rakendamisel istungi ajal tekkivad ja töökorras reguleerimata küsimused lahendab volikogu esimees, volikogu aseesimees või nende puudumisel istungi juhataja.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on volikogu aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse arutusele tulevate eelnõude ja muude küsimuste materjalid. (6) Volikogu esimese istungi ning volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral uue volikogu kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesolevas töökorras ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (7) Kutse peab olema volikogu liikmetele, vallavanemale ja vallaelanikele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (8) Volikogu liige esitab volikogu esimehele ühekordse avalduse, kus ta märgib ära, kas ta soovib kutset saada kirjalikult ja/või elektroonilisel kujul. Avalduses märgitakse ära postiaadress ja/või elektroonilise posti aadress, kuhu kutse saata. (9) Kutse teatavaks tegemine tähendab: 1) volikogu liikmele nimelise kirjaliku kutse postitamist tema poolt avalduses osundatud postiaadressile ja/või elektroonilisele posti aadressile; 2) vallavanemale kutse toimetamist vallavalitsusse; 3) vallaelanikele kutse kättesaadavaks tegemist internetis Audru valla koduleheküljel ja vallamaja stendil. (10) Kui istungile kutsutakse ka teisi isikuid, saadetakse neile elektroonilise posti aadressile teade, näidates ära päevakorra punkti, mille arutamise juurde teda kutsutakse ning vajadusel selle päevakorrapunktiga seotud istungi materjalid. Istungile kutsutud isikutel on õigustutvuda volikogu istungi materjalidega ka paberkandjal vallavalitsuse kantseleis tööpäevadel. (11) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, iga kuu esimesel täisnädala neljapäeval algusega kell 15.00. Juhul, kui volikogu esimees või tema asendaja teatab volikogu istungil järgmise korralise istungi toimumise aja, võib korralise istungi toimumise päevaks määrata eeltoodust erineva päeva. Juulis ja augustis volikogu korralisi istungeid ei toimu. [Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (12) Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole töökorras ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust ning teatab istungi ärajäämisest lõikes 7 ette nähtud korras volikogu liikmetele, vallavanemale ja vallaelanikele. (13) Volikogu erakorralise istungi kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku volikogu esimehe, revisjonikomisjoni, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga ka kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku mitte varem kui viie päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul välja aravtud juhul kui korraline volikogu istung toimub 21 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Audru valla elanikel. (2) Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu õigusaktide eelnõu vormistatakse õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Eelnõus esitatud andmete ning juriidilise ja keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja. (4) Õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ja allkirjaga. Eelnõule lisatakse vajadusel muud esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid. (5) Õigusakti eelnõu esitatakse vallavalitsuse kantseleile. (6) Vallavalitsuse kantselei esitab õigusakti eelnõu läbivaatamiseks volikogu esimehele või tema asendajale. Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe päeva jooksul, eelnõu üleandmisest arvates, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ja juhtivkomisjoni määramise kohta. Õigusakti eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega antakse vallasekretärile. (7) Kui volikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. (8) Kõik õigusakti eelnõud, mis pole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks.
(1) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema asendaja, tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. (2) Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ettevalmistatud ja esitatud õigusakti eelnõud ning päevakorrapunktid. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud õigusakti eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra kava, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad. (3) Ettepanek päevakorrapunkti algatamiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära küsimuse algataja ja pealkirja, ettekandja ja kaasettekandja nime ning ametikoha ja antud küsimuse arutamisele kutsutavate inimeste nimed. Ettepanek peab olema volikogu esimehele esitatud seitse päeva enne istungit. (4) Ettepanek otsuse ja määruse eelnõu algatamiseks tuleb esitada 14 päeva ennem istungi algust, et volikogu esimees või tema asendaja saaks vajadusel määrata juhtivkomisjoni. Volikogu esimees või tema asendaja võib põhjendatud juhul päevakorra projekti lülitada otsuse ja määruse eelnõu, mis on esitatud vähem kui 14 päeva ennem istungi algust. [Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (5) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha: 1) volikogu liikmed; 2) volikogu komisjonid ja fraktsioonid; 3) vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (6) Ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatus volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus ja/või vallavalitsuses.
(1) Volikogu liikmete kohalolek registreeritakse iga istungi alguses. Iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (2) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (3) Volikogu istungi avab ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Juhul kui esimees või tema asendaja enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, siis juhatab istungit kohalviibiv volikogu vanim liige. (4) Volikogu arutab istungil kinnitatud päevakorra punkte. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud antud päevakorrapunktis. Vallavanem või tema asendaja saab igal volikogu istungil volikogu informeerimiseks sõna kuni 15 minutit. Teistele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja helisalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 6 (6¹) Volikogu istungil osalejad on kohustatud alluma istungi juhataja korraldustele. Istungi juhataja korraldusel on volikogu istungi ruumist kohustatud lahkuma istungil külalisena viibiv isik, kes segab volikogu istungi läbiviimist ega allu istungi juhataja korraldustele. [Lisatud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012]
(1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kava. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. (3) Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. (4) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. (5) [Kehtetu – jõust. 13.03.2012] (6) Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus.
(1) Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. (2) Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõud, arutelu piirdub ettekande ja vajadusel kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. [Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (3) Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti. (4) Menetlemisel kasutatavad mõisted: 1) ettekanne - on asja käsitlev eelnevalt ettevalmistatud esinemine kestusega kuni 15 minutit. Volikogu määruse või otsuse eelnõu autor peab tagama ettekandja volikogu istungile; 2) kaasettekanne - ettekannet kas täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestusega kuni 10 minutit. Kaasettekandja võivad vajadusel määrata eelnõu autor, volikogu komisjon või eestseisus. Volikogu istungil menetletava eelnõu kohta, mis on läbinud ka volikogu komisjoni, teeb kaasettekande eelnõu läbinud komisjoni esimees või aseesimees; 3) läbirääkimised - hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike. Läbirääkimiste käigus saab teha redaktsioonilisi muudatusettepanekuid. Redaktsiooniliseks parandusettepanekuks loetakse eelnõu sõnastuse osas esitatud ettepanekut, millega ei muudeta eelnõu sisu. Kui läbirääkimise käigustehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb istungi juhataja selle ettepaneku koheselt hääletusele. Asja arutelu peatatakse, kui ettepaneku poolt hääletab 2/3 kohalolijaist; 4) küsimus – esitatakse ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimus esitatakse ilma omapoolsete kommentaarideta. Küsimusi võib esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Iga volikogu liige või külaline võib esitada ühe päevakorrapunkti kohta kuni kaks küsimust. Suulise küsimuse esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega, kirjalik küsimus esitatakse istungi juhatajale enne läbirääkimiste algust. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada iga küsimus, mis ei seondu konkreetse päevakorrapunktiga või mille esitamise käigus asub küsija avaldama omapoolseid kommentaare. Küsimuste esitamine võidakse lõpetada 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul; 5) sõnavõtt – reeglina volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestusega kuni kolm minutit, teistkordselt samas küsimuses kuni kaks minuti. Sõnavõtusoov esitatakse kirjalikult või suuliselt istungi juhatajale, kusjuures kirjalik taotlus omab eelistust suulise ees. Sõna antakse soovide esitamise järjekorras, kuid arutelu huvides võib juhataja sõnavõttude järjekorda muuta. Istungi juhataja võib sõna anda peale volikogu liikmete ka teistele soovijatele. Eelnõule sisulise muudatusettepaneku teinud volikogu liige, komisjon või fraktsioon on kohustatud oma ettepaneku kaitsmiseks esinema sõnavõtuga. Sõnavõtjatele võib küsimusi esitada ainult istungi juhataja nõusolekul sõnavõtus esitatu täpsustamiseks. Pärast muudatusettepaneku esitaja sõnavõttu kuulatakse ära eelnõu esitaja seisukoht muudatusettepaneku osas. Sõnavõtud lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõudel. Viimasel juhul antakse igale sõnavõtuks registreerunule, kes ei ole veel sõna saanud, tema soovil kuni kolm minutit aega sõnavõtuks. Pärast nimetatud sõnavõttu enam sõnavõtjale küsimusi esitada ei saa; 6) repliik - reeglina volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunkti osas on volikogu liikmel õigus üheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega; 7) lõppsõna - ettekandjal õigus kuni viieminutiliseks, kaasettekandjal kuni kolmeminutiliseks lõppsõnaks; 8) lisaaeg - istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega ettekandjale kuni viis minutit, kaasettekandjale kuni kolm minutit, sõnavõtjale kuni üks minut. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul; 9) arutelu lõpetamine - istungi juhataja lõpetab läbirääkimised viimase esinemisega või vähemalt 2/3 kohalviibivate volikogu liikmete nõudel; 10) asja juurde manitsemine - istungi juhataja kutsub päevakorrapunkti teemast kõrvale kalduva esineja tagasi asja juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumisel võib istungi juhataja esinemise lõpetada; 11) lugemine – eelnõu volikogus arutamine. Kohalviibivate volikogu liikmete poolthäälteenamusel või õigusaktides sätestatud juhtudel suunatakse eelnõu pärast esimest lugemist teisele, vajadusel kolmandale lugemisele.[Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012]
(1) Hääletamine volikogus on avalik ja toimub käe tõstmisega. Hääletamisel on igal volikogu liikmel üks hääl. [Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (2) Hääled loetakse järgmises korras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (3) Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on “poolt”, “vastu”, “erapooletu” või “ei osale hääletamisel”. (4) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (5) Enne hääletusprotseduuri võib istungi juhataja anda sõna üksnes küsimuseks hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta. (6) Hääletamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. (7) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid. Ettepanekute kordamisel ei pea istungi juhataja esitatud ettepanekuid täies ulatuses uuesti ette kandma, vaid võib piirduda viitega ettepaneku esitajale ja vajadusel viitega eelnõu sättele, mille osas on ettepanek esitatud. Hääletamise hõlbustamiseks võib esitatud muudatusettepanekud numereerida vastavalt nende esitamise järjekorrale. [Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (8) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata “jah” või “ei”. (9) Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletavad vähemalt pooled kohalolevatest volikogu liikmetest. 9 (9¹) Eelnõude osas saavad muudatusettepanekuid esitada volikogu liikmed, volikogu komisjonid ja fraktsioonid. Volikogu liikmete ja fraktsioonide poolt tehtavad sisulised muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult hiljemalt istungi toimumise nädala esimese tööpäeva kella 14.00-ks vallavalitsuse kantseleile, kes edastab laekunud muudatusettepanekud eelnõud menetlevale juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjoni poolt tehtavad sisulised muudatusettepanekud ning juhtivkomisjoni poolt läbivaadatud volikogu liikmete ja fraktsioonide poolt esitatud sisulised muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult hiljemalt istungi toimumise päeva kella 08.00-ks vallavalitsuse kantseleile, kes edastab laekunud muudatusettepanekud istungi juhatajale ja eelnõu esitajale. Redaktsioonilised muudatusettepanekud võib esitada istungil suuliselt. (10) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis ettepanekud hääletatakse läbi üldreeglina nende esitamise järjekorras. Esimesena pannakse hääletamisele eelnõu osas esitatud muudatusettepanekud, seejärel eelnõuna esitatud ettepanek, arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid või vastupidi olenevalt ettepaneku iseloomust. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkureerival hääletamisel langeb igas voorus välja kõige vähem hääli saanud ettepanek, kuni üks ettepanek saab rohkem kui pooled hääled või jääb järele ainult kaks ettepanekut, millede seast osutub valituks ettepanek, mis sai enim hääli. [Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (11) Ühe ettepaneku esitaja poolt ühe eelnõu osas esitatud ning omavahel seotud muudatusettepanekud võib hääletamisele panna ühe ettepanekuna. Kui muudatusettepanekud ei saa vajalikku poolthäälteenamust, võib ettepaneku esitaja nõuda iga esitatud muudatusettepaneku osas eraldi hääletamise läbiviimist.[Muudetud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012] (12) Mitme erineva ettepaneku korral pannakse eelnõud/ettepanekud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on volinikel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud ettepanekut. (13) Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi mõneks järgmiseks päevakorrapunktiks või katkestab eelnõu arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. (14) Arutelu jätkumisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse hääletamine või arutamine edasi. (15) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja õigusakti eelnõu hääletamisele. Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib fraktsioon, komisjon või vallavalitsus nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. (16) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. (17) Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (18) Salajase hääletamise korraldamiseks (välja arvatud volikogu esimesel istungil ja volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral uue volikogu esimesel istungil volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimiseks): 1) moodustab volikogu poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe; 2) häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele volikogu kantselei pitsatiga varustatud hääletussedelid; 3) hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille kinnitab volikogu poolthäälteenamusega. (19) Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seadusandluses ei ole sätestatud teisiti. (20) Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud ja redaktsioonilised ettepanekud; 3) eelnõu tervikuna. (21) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (22) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui toimus hääletamine, siis ka hääletustulemused. (23) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (24) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavva.
[Kehtetu – jõust. 13.03.2012]
(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja vastav eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. (4) Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. Läbirääkimisi ei alustata. (6) Umbusaldushääletus on avalik. (7) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (10) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele või komisjoni esimehele, komisjoni aseesimehele toob kaasa tema ametist vabastamise. (11) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (12) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (13) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust ja vallavanem jäävad alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. (14) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää koos vallavanemaga ametisse vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. (15) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.
(1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. (4) Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (5) Volikogu esimehe enesetaandamise korral juhatab vastava päevakorrapunkti arutelu käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud isik, kes allkirjastab muu hulgas vastava päevakorrapunkti osas vastuvõetava õigusakti. Päevakorrapunkti arutelu juhataja fikseeritakse volikogu istungi protokollis. [Lisatud 08.03.2012 määrusega nr 10 – jõust. 13.03.2012]
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (2) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (3) Volikogu õigusaktid kehtivad Audru valla haldusterritooriumil. (4) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei.
(1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Kohe peale ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. (4) Protokollijal on õigusteha ettepanek päevakorra täpsustamiseks. (5) Volikogu protokollid vormistatakse eesti keeles viie tööpäeva jooksul. Volikogu liikmel on õigus istungil nõuda oma kirjaliku eriarvamuse lisamist protokollile. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimees või tema asendaja on kohustatud protokollile ja vastu võetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. (7) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise häältelugemiskomisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. (8) Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav viie tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast vallavalitsuses ning hiljemalt 10. tööpäeva jooksul pärast volikogu istungit tehakse kättesaadavaks valla veebilehel. (9) Volikogu istungi protokolli ärakirja väljaandmine toimub ametialase kirjavahetuse kohta kehtestatud korras. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (10) Juhul, kui volikogu istungist tehakse helisalvestus, siis seda säilitatakse vallavalitsuse kantseleis kuus kuud. Helisalvestis on mõeldud volikogu istungi protokolli koostamise abivahendiks protokollijal ning seda ei väljastata kasutamiseks kolmandatele isikutele.
Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates; 7) esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 8) tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast.
(1) Volikogu eestseisus on volikogu töö paremaks korraldamiseks loodav nõuandev organ volikogu esimehe juures. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. Eestseisuse tööd juhib volikogu esimees. (2) Volikogu eestseisusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja komisjonide esimehed. Eestseisuse koosolekutel võivad sõnaõigusega osaleda ka volikogu fraktsioonide esimehed ja vallavanem või tema poolt määratud vallavalitsuse liige või vallasekretär. Volikogu eestseisuse koosolek on avalik kõigile volikogu liikmetele. (3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kuulutada koosoleku kinniseks. (4) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Koosoleku protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.
(1) Volikogu moodustab alalisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad, valib salajasel hääletamisel nende esimehed ja aseesimehed ning kinnitab komisjoni esimeeste ettepanekul komisjonide liikmed. (2) Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamise täpsem kord sätestatakse Audru valla põhimääruses.
(1) Fraktsioonid on vähemalt viieliikmelised sama nimekirja alusel valitud volikogu liikmete ühendused, mis on volikogus registreeritud. Registreerimise aluseks on volikogu liikmete allkirjadega varustatud kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. (2) Sama nimekirja alusel valitud volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. (3) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. (4) Volikogu esimees või tema asendaja teatab istungi algul registreeritud fraktsioonide koosseisud ja muudatused nendes. (5) Fraktsiooni nimel võib seisukoha, ettepaneku jms esitada fraktsiooni esimees või volitatud esindaja. Ülejäänud liikmete seisukohavõtte, ettepanekuid jms käsitletakse kui nende isiklikke, mitte kui fraktsiooni seisukohti, ettepanekuid jne. (6) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) võtta volikogu istungil kuni 10 minutiline vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu päevakorra kava kohta. (7) Fraktsiooni tegevuse tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. (8) Fraktsiooni tegevuse lõpetamise otsuse esitavad kõik fraktsiooni liikmed koos. Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks otsuse istungil teatavaks tegemisest. (9) Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks ka juhul, kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla viie.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 15. aprillil 2010. a.