(1) Valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi: «kord») sätestab valla omandis oleva vara (edaspidi: «valla vara») valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. (3) Kord koosneb järmistest peatükkidest 1) üldsätted ja mõisted 2) valla vara omandamine ja varaliste kohustuste võtmine 3) valla vara kasutamine 4) valla vara kasutusse andmine 5) vara kasutusse andmine enampakkumise korras 6) valla vara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 7) vara koormamine 8) vara võõrandamine 9) vara võõrandamine avaliku enampakkumise korras 10) valla vara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras 11) valla vara võõrandamine otsustuskorras 12) valla vara võõrandamine tasuta või alla turuväärtust 13) vara mahakandmine 14) korra rakendamine ja kehtestamine
(1) Valla varaks on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel. (2) Valla vara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara.
(1) Valla vara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Valla vara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) valla hallatav asutus tema valdusse antud vara suhtes. (3) Valla vara valitsejateks on need vallaasutused, millel on oma eelarve ning vallavolikogu poolt kinnitatud põhimäärus. (4) Valla vara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. (5) Valla vara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga.
(1) Valla vara valitsemise jaotuse ja üleandmise vallaasutuste vahel otsustab vallavalitsus. (2) Valla vara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valla vara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, seisukorra, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (3) Valla vara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat valla vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades valla varaga mistahes tehinguid, peavad valla vara valitsejad juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada.
(1) Valla vara kohta peetakse valla vara registrit. (2) Valla vara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab vallavolikogu. (3) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele.
(1) Valla vara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Valla vara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) vallaasutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 3 834,69 eurot ja valla vara omandamine on vajalik asutuse põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks; 3) vallavanem jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 12 782,32 eurot; 4) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (4) Valla vara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui valla vara omandamine kuulub vallaasutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik.
(1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu.
(1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus.
(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu.
(1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus.
(1) Valla vara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Valla vara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus.
(1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud, rannad jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka valla omandis olevat eraasja. (2) Avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutamise tingimused määravad kindlaks vallavolikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud. (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise.
(1) Valla valitsemise otstarbel kasutatakse valla omandis olevat vara, mis on vajalik valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava valla varana käsitatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste valduses olevat valla vara, mis on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks.
(1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse valla vara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (2) Tulu saamiseks paigutatakse valla vara ettevõtlusse, antakse rendile, üürile, koormatakse hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (3) Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt.
(1) Vallavalitsus koostab ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava valla vara majandamise kava. (2) Valla vara majandamise kavas näidatakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad ja valla varast laekuvad tulud.
(1) Vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus valla vara valdamisel ja kasutamisel on sätestatud käesoleva korra ja muude õigusaktidega. (2) Valla vara valitseja määrab kindlaks teenistuja, kes on valla vara eest vastutav. Kui valla vara eest vastutavat teenistujat ei ole määratud, on selle vara eest vastutav valla vara valitseja. (3) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale.
(1) Vara võib anda tasu eest teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavolikogu kehtestatud korras. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusse. (3) Vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (4) Vara rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. (5) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti.
(1) Vallavolikogu otsustab valla vara kasutusse andmise, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vara maksumus on suurem kui 63 911,64 eurot; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 4) valla vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallaasutuse juht otsustab vallaasutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, välja arvatud kinnisvara kasutusse andmine. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab valla vara kasutusse andmise vallavalitsus.
(1) Valla vara teistele isikutele kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Valla vara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada.
(1) Vara hindamisel määratakse vara turuväärtus. (2) Vara turuväärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.
(1) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vara valitseja või tema poolt volitatud isik. (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist.
(1) Vara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) eluruumideks sotsiaalhoolekannet vajavatele vallaelanikele; 8) juhul kui rendile või üürile antakse üksik asi, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9) juhul kui selle vara suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 10) juhul kui selle vara suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 11) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud kehtestatud tariifidega.
(1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Valla vara ettevõtlusse paigutamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sissemakse suurus ületab 3 195,58 eurot; 2) vallavalitsus, kui sissemakse suurus on kuni 3 195,58 eurot. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.
(1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suurema rendi- ja/või üüritasu saamine.
(1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja Oru valla Teabelehes ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) rendile/üürile antava valla vara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise läbiviimise kohta ja aega; 4) rendi/üüri alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.
(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus; 3) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu.
(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.
(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. (4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 1) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiseurodes. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (6) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enam pakkumise läbiviija korraldusi. (7) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist. (8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (9) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata. (10) Mittevõitnud isikutele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata.
(1) Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid.
(1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma; 5) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise läbiviija vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendi/üürisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal.
(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja või nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps); 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse valla vara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui rendi/üüritasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava valla varaga.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse ajalehes Oru valla Teabelehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldaja nime; 3) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva.
(1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja seda, mitu neist vastas nõuetele. (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada.
(1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigustunnistada pakkumine nurjunuks. (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigustehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.
Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub vallavalitsuse otsusega selleks seaduslikku õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub vallavolikogu otsusega ja avalikes huvides; 3) see seatakse vallavolikogu otsusega vallale erilisi teeneid osutanud isiku kasuks. (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
(1) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustuskorras otsustab: 1) vallavolikogu - hoonestamata munitsipaalmaa koormamisel; 2) vallavalitsus - hoonestusõiguse seadmisel munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.
(1) Hoonestusõiguse seadmise hoonestamata munitsipaalmaale algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest: ärimaa 5%, tootmismaa 4%, transpordimaa 4% ja katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest (harilikust väärtusest). (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg); 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija nimi. (4) Teadaanne hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras avaldatakse Oru valla Teabelehes vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. (5) Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija nimi; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht.
(1) Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. (2) Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema kirjutatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (3) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimisel kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahve 25-31, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigustutvuda enampakkumise protokolliga.
Hoonestusõiguse seadmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahve 32-34, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui pakkumisest osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; 5) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujate poolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu.
(1) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast pakkumise tulemuste väljaselgitamist. (2) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks osutub pakkumise korraldamisega (läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja) seotud isik.
(1) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise järel või pärast otsuse või korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. (2) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) vajadusel kindlustamiskohustus; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; (3) muud vajalikud andmed. (4) Kui hoonestusõigus seatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, tuleb lepingus täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord.
(1) Vara võõrandamine on valla vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (2) Vara võõrandamise peamiseks viisiks on valla vara müük. (3) Vara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil valla varana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 2) vara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 3) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (4) Vara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) erastamiskorras. (5) Munitsipaalmaa võõrandamise korraldajaks on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks. (6) Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab vallavolikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning eelarve- ja arengukomisjoni seisukohad.
Enne valla vara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab valla vara valitseja sellest teisi valla vara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski valla vara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi valla vara valitsejaid ei teavitata.
(1) Valla vara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 3 195,58 eurot; 2) võõrandatav vara on vallasasjana käsitatav ehitis; 3) võõrandatav vara on kinnisasi; 4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline jääkväärtus on suurem kui 1 917,34; 5) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 319,55 eurot. (2) Valla vara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus ei ole suurem kui 3 195,58 eurot; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 1 917,34; 3) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 319,55 eurot. (3) Valla vara võõrandamise otsustab vallaasutus: 1) kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid, välja arvatud hooned, rajatised ja sõidukid; 2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallaasutuse põhimäärusele või põhikirjale.
(1) Vara võõrandamisel tehakse kindlaks selle turuväärtus. (2) Hindamist korraldab vara valitseja. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut.
(1) Vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud esindaja. Kui valla vara võõrandamise otsustamine kuulub vallaasutuse juhi pädevusse, sõlmib valla vara võõrandamise lepingu vastava valla vara valitseja. (2) Vallavalitsus korraldab võõrandamise lepingute täitmise kontrolli ja vajadusel kasutab seaduslikke meetmeid, vältimaks vallale kahju tekitamist.
(1) Munitsipaalmaa võõrandamine toimub kooskõlas valla üldplaneeringuga. Tiheasustusega paikades on munitsipaalomandis olevate maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. (2) Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab vallavolikogu.
Vallavolikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse: 1) võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) võõrandatava maatüki olulised osad; 3) võõrandamise viis; 4) kinnisomandi kitsendused; 5) maa võõrandamise toimingutega seotud kulud; 6) muud võõrandamise tingimused; 7) maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtust.
(1) Avalik enampakkumine on valla vara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. (2) Avalikul enampakkumises võivad osaleda kõik isikud. (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. (4) Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on valla vara müügi otsustaja
(1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Lähtudes müügiotsusest, avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabevahendites vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. (3) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; 2) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 3) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused; 4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 5) müügi korraldaja; 6) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik); 7) müügi alghind; 8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 10) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 11) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 12) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Pärast teate avaldamist tagab vallavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. Munitsipaalmaa müümisel annab vallavalitsus infot müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses. (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. (7) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.
(1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra paragrahvi 28 lõikes 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. (3) Enampakkumine viiakse läbi käesoleva põhimääruse paragrahvides 28 ja 29 sätestatud korra kohaselt. (4) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. (6) Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise summaks 639,11 eurot.
(1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) maksuameti tõendit maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta (3) Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale.
(1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist Vallavalitsuse poolt järgneva tööpäeva jooksul. (2) Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise läbiviimise kohta. Vallavalitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata vallavalitsus 15 päeva jooksul. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (7) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. (8) Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele ühe kuu jooksul, arvates tulemuste kinnitamisest, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigustühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. (3) Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel.
(1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvides 80-81 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega.
(1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. (2) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama käesolevas põhimääruse paragrahvi 53 lõikes 2 loetletud andmeid ja dokumente. (3) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. (4) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. (6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul. (7) Osavõtutasu, mis on kuni 1% alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast.
(1) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigustunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Võitja peab müügihinna tasuma vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele ühe kuu jooksul, arvates tulemuste kinnitamisest, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigustühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine.
(1) Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides; 2) vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Valla vara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) vallasvara puhul turuväärtusega üle 3 195,58 eurot - vallavolikogu; 2) vallasvara puhul turuväärtusega kuni 3 195,58 eurot- vallavalitsus. 3) kinnisasja võõrandamise otsustab vallavolikogu. (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud -tingimused valla huvidest lähtudes.
(1) Valla vara võib tasuta või alla turuväärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. 5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maasuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete, muude silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks. (2) Valla vara tasuta võõrandamise otsustab vallavolikogu. (3) Munitsipaalmaa tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma vallavolikogu otsuses
(1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne valla vara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vara valitseja komisjoni vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta akti koostamiseks. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja.
Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta;
(1) Valla vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) valla vara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 639,11 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Kui valla vara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavalitsus kui nõue on alla 1 917,34 eurot, või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu.
(1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. (2) Vara valitseja korraldab registritesse kantud vara mahakandmise registreerimise. (3) Vara valitseja on kohustatud korraldama inventuurid 1 kord aastas vastavalt raamatupidamisseadusele
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]