Redaktsioonide võrdlus

(1) Vald avaldab tunnustust autasu või Lääne-Nigula valla tänukirja andmisega. (2) Valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse volikogu poolt. (3) Osavald võib tunnustust avaldada. Osavalla tunnustusavalduste andmine otsustatakse osavallavanema või osavallakogu poolt.

(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. (2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus, kolmandal neljapäeval algusega kell 15.00, kui volikogu esimees või tema asendaja ei ole istungi kutses nimetanud teist korralise istungi aega. (3) Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks muu aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu. (4) Volikogu istung algab kohal olevate volikogu liikmete registreerimisega. Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Kui volikogu liige saabub istungile hiljem või lahkub varem, märgitakse protokolli ka tema saabumise või lahkumise kellaaeg. (5) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees. Juhul kui esimees või aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär, osavallakogu esimees või aseesimees ning volikogu esimehe poolt istungile kutsutud isikud. (7) Volikogu istungil osalevad isikud võivad vastava päevakorrapunkti menetlusel esineda sõnavõtuga, esitada küsimusi ja vastata küsimustele samas korras volikogu liikmega. (8) Volikogu istung koos vaheaegadega kestab kuni 5 tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees. (9) Volikogu istungil tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg 15 minutit.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine. (3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel. (5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. (6) Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab otsuse poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust. (7) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu konkureerivat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos, esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (8) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. (9) Hääletamise tulemused fikseerib istungi juhataja. (10) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Vajadusel võib istungi juhataja välja kuulutada kuni 15 minutilise vaheaja. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel volikogu istungil. (11) Kui hääletamise tulemusel saab volikogu koosseisu häälteenamust eeldav eelnõu poolthäälte enamuse, kuid ei saa koosseisu häälteenamust, siis on volikogu esimehel õigus teha volikogule ettepanek eelnõu arutelu katkestamiseks või korraldada kordushääletus. Vajadusel võib välja kuulutada kuni 15 minutilise vaheaja. Kui ka kordushääletusel ei saa eelnõu koosseisu häälteenamust, siis loetakse eelnõu mitte vastu võetuks. Eelnõu arutelu katkestamisel jätkatakse selle menetlemist järgmisel volikogu istungil.

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Komisjoni esimees, või tema äraolekul aseesimees, on kohustatud komisjoni koosoleku kokku kutsuma kolmandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt neli päeva enne komisjoni koosoleku toimumist, kutsele lisatakse koosoleku materjalid või link valla veebilehel, millel nimetatud materjalid asuvad. Erandjuhtudel võib komisjonile materjale edastada ka hiljem. Komisjoni koosoleku päevakord edastatakse teadmiseks vallasekretärile. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed, osavallakogu esimees või aseesimees ning komisjoni esimehe poolt koosolekule kutsutud isikud. (6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab komisjoni esimees. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (7) Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse vajadusel eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks valla ametiasutusele. (8) Protokollid peavad olema kättesaadavad valla ametiasutuses hiljemalt viiendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel. (2) Vallavanem on vallavalitsuse täitevorgani ja ametiasutuse juht, kes: 1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed, ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest; 2) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, kinnitab vallavalitsuse istungi päevakorra projekti ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi; 3) juhib vallavalitsuse istungeid; 4) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 5) juhib ja korraldab valla ametiasutuste teenistust; 6) koostab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistusgruppideks liigitamise eelnõu ning esitab selle kehtestamiseks vallavolikogule; 7) kehtestab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevalt ametiasutuse tööd reguleerivad eeskirjad, juhised ja korrad (teenistusalased aktid) ning tagab ametiasutuse ametnike ja töötajate informeerimise vastavatest aktidest; 8) kinnitab ametnike ametijuhendid, nimetab ametnikud konkursi korras ametikohale ning sõlmib töötajatega töölepingud ja täidab teisi õigusaktidega asutuse juhi või tööandja pädevusse antud ülesandeid; 9) sõlmib ametiasutuse pädevusse kuuluvates ülesannetes valla nimel lepingud või volitab selleks vajadusel teisi ametnikke, töötajaid või isikuid; 10) otsustab vallavalitsuse ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise kooskõlas riigihangete seadusega; 11) otsustab valla ametiasutuste pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ametiasutuse ametnikele; 12) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri, ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse teenistujatega; 13) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks osavallavanemate ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud; 14) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 15) esindab valda, vallavalitsust ja ametiasutust kõigi õigustega suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (3) On valla kriisikomisjoni esimees ja kinnitab kriisikomisjoni koosseisu. (4) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 8) osavallakogul. (2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Õigusakti eelnõu väljatöötamise võib volikogu teha ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile. Õigusakti eelnõu kooskõlastab enne volikogule esitamist vallasekretär või tema asendaja. Määruse eelnõu avalikustatakse vähemalt 4 päeva enne vastuvõtmist valla veebilehel. Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist (avalik arutelu, vallavalitsuse arvamus). (3) Volikogu õigusakte menetletakse ühel või mitmel lugemisel. Lugemiste arvu ning lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (4) Vähemalt kahel lugemisel tuleb menetleda järgmiste õigusaktide eelnõusid: 1) valla põhimäärus; 2) valla eelarve; 3) valla arengukava; 4) valla eelarvestrateegia. (5) Arutatava õigusakti eelnõu kohta võib volikogu istungil teha muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale. (6) Mitmel lugemisel menetletava eelnõu kohta võib teha muudatusettepanekuid esitades need kirjalikult istungil määratud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantselei kaudu vallasekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale, vallavalitsusele ja juhtivale komisjonile. Juhtivkomisjon kuulab muudatusettepanekute osas ära eelnõu algataja ja vallavalitsuse seisukoha ning esitab eelnõu koos omapoolse seisukohaga volikogule. Komisjoni seisukohti muudatusettepanekute kohta hääletatakse volikogus üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Volikogu istungil saab eelnõu kohta teha üksnes keelelisi ja normitehnilisi muudatusettepanekuid. Volikogu võib suunata eelnõu järgmisele lugemisele ja määrata uue muudatusettepanekute tähtaja. (7) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad algataja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. Sellisel juhul on eelnõu seletuskirjas ära näidatud õigusaktis tehtud muudatused. (8) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist. (9) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud. (10) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist kinnitanud. (11) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu. (12) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja). Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates. (13) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (14) Volikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavakstegemisest. (15) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast istungit. Õigusaktid avalikustatakse elektroonilise dokumendiregistri kaudu ja vallakantseleis ning teeninduskeskustes, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud kasutamiseks valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes. (16) Volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär. (17) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostab volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(1) Lääne-Nigula valla asutusteks on valla ametiasutused (vallavalitsusametiasutus ja osavalla valitsused) ja ametiasutusteametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud. (2) Lääne-Nigula valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(1) Lääne-Nigula valla ametisutusedametiasutus on Lääne-Nigula Vallavalitsus ja osavalla valitsused. Valla ametiasutusiAmetiasutust finantseeritakse Lääne-Nigula valla eelarvest ning nendetema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutused esindavadAmetiasutus esindab oma tegevuses Lääne-Nigula valda ning täidavadtäidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutused teenindavadAmetiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja, volikogu ja osavallakogusid. (3) 4 (4) Osavallavalitsused asuvad Kullamaa külasAmetiasutuse aadress on Haapsalu mnt 6

(1) Osavald on valla territooriumil ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (2) Osavalla valitsus on ametiasutus, mis teostab avalikku võimu. Osavallal on hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu3 (3) Osavalla moodustab volikogu oma otsusega. (4) Osavallakogu töös osalemine hüvitatakse volikogu poolt kehtestatud määras ja korras.

Osavallal on valla eelarve osana iseseisev eelarve oma ülesannete täitmiseks ja tema pädevuses olevate otsuste langetamiseks. Eelarvet saab jooksva aasta sees muuta vaid osavallakogu algatusel või nõusolekul.

(1) Osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu. (2) Osavalla tegevuse korraldamisekskorraldamise ning kodanikulähedaste teenuste tagamiseks moodustatakse valla ametiasutusena osavalla valitsusosutamise ning piirkondliku arendustegevuse tagab vallavalitsuse piirkondlik struktuuriüksus, mida juhib osavallavanemmis koosneb valdkonna spetsialistidest vastavalt osavalla pädevuses olevatele ülesannetele ning piirkondliku üksuse juhist.

(1) Valla kui terviku ja osavalla arengu kindlustamiseks, kvaliteetsete ja kättesaadavate teenuste tagamiseks lahendab osavald talle Lääne-Nigula valla õigusaktidega pandud ülesandeid järgmistes valdkondades: 1) kodanikuühiskonna arendamine ja kohalik identiteet, koostöö kohalike ettevõtjatega; 2) sotsiaalhoolekanne; 3) noorsootöö; 4) elamu- ja kommunaalmajandus; 5) ehitustaristu ja hoonete korrashoid; 6) heakord ja haljastus; 7) jäätmekäitlus; 8) ruumiline planeerimineosavalla territooriumil ruumilise planeerimise põhimõtete kujundamine; 9) maakasutusosavalla territooriumil asuva vallavara ja osavallale eraldatud eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 10) kultuur, sport ja vaba aja veetmine; 11) haridus; 12) rahvastikuregistri haldamineregistritoimingud ja asjaajamine. (2) Osavald lahendab oma haldusterritooriumil ka teisi talle Lääne-Nigula valla õigusaktidega pandud ülesandeid. 3 (3) Osavalla likvideerimise taotluse esitamise otsustab osavallakogu.

(1) Osavallakogu on osavalla elanike esinduskogu. (2) Osavallakogu pädevuses on seisukoha võtmine ja ettepanekute tegemine kõigis osavalla territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes. (3) Osavallakogu pädevuses on omavalitsuse esindamine ning otsuste langetamine osavalla territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, valla põhimäärusega, osavalla põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning pädevuste piires. (4) Osavallakogu valib osavallakogu esimehe ja aseesimehe, kes korraldavad osavallakogu tööd ja peavad osavallakogu nimel kirjavahetust. Osavallakogu esimees on informatsiooni – ja aruandekohustuslik osavallakogu ees (5) Osavallakogu moodustamine, töökorraldus ja pädevused sätestatakse osavalla põhimääruses. (6) Muu hulgas on osavallakogu pädevuses: 1) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve eelnõu kohta seisukoha kujundamine, ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule; 2) osavalla põhimääruse ja selle muudatuste kohta seisukoha kujundamine ja ettepanekute esitamine vallavalitsusele ja volikogule; 3) ettepaneku tegemine või arvamuse andmine osavallavanema kandidaadi kohta ning arvamuse andmine osavallavanema ametist vabastamise kohta; 4) arvamuse andmine osavallas asuva vallavara valitsemist puudutavate otsustuste kohta (vallavara müük, kasutusse andmine või koormamine); 5) arvamuse andmine osavalla territooriumil asuvate hallatavate asutuste või nende filiaalide asutamise, ümber kujundamise või lõpetamise, arengukavade projektide, põhimääruste ja nende muudatuste kohta; 6) arvamuse andmine valla üldplaneeringu või osavalda puudutavate detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise menetluste erinevate otsustuste kohta; 7) arvamuse andmine ühinemislepingu muutmiseks esitatud volikogu õigusakti eelnõu kohta; 8) volikogule või vallavalitsusele kohaliku elu küsimustes või osavalla haldusterritooriumiga seotud küsimustes aruteluks ja õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ettepanekute tegemine; 9) teiste volikogu poolt osavallakogule volitatud küsimuste läbiarutamine ja otsuste tegemine; 10) ettepaneku tegemine osavalla lõpetamiseks lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lõikest 12likvideerimiseks

(1) Osavallavalitsust juhib osavallavanem, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul, võttes arvesse osavallakogu arvamuse. (2) Osavallavanema volituste tähtaeg ei tohi ületada vallavolikogu volituste tähtaega. (3) Osavallavanem on piirkonna arendusjuht ja kohaliku elu korraldaja ning koordinaator. (4) Osavallavanem kuulub vallavalitsuse koosseisu. (5) Osavallavanem: 1) juhib ja korraldab osavalla valitsuse tööd; 2) esindab osavalla valitsust Lääne-Nigula valla põhimääruse, osavalla põhimääruse ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. Osavallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valitsust temale antud pädevuse piires; 3) võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ja valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla teistele valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi valitsuse ametnikke; 5) nimetab ametisse valitsuse ametnikud ja sõlmib töölepingud teenistujatega; 6) täidab tööandja õigusi ja kohustusi osavalla valitsuse ametnike ja teenistujate suhtes; 7) käsutab osavalla eelarvelisi vahendeid; 8) osaleb vallaeelarve projekti koostamisel osavalda puudutavas osas; 9) täidab teisi vallavanema poolt antud ülesandeid; 10) juhindub oma tegevuses volituste piires osavallakogu ettepanekutest ja arvamusest. (6) Osavallavanemat asendab vallavanema poolt määratud isik. Asendaja määratakse osavalla valitsuse ametnike hulgast. (7) Osavallavanem on aruandekohustuslik vallavalitsuse ja osavallakogu ees. (8) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavallavanem teenistusest vallavanema põhjendatud ettepanekul Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (9) Osavallavanema teenistusest vabastamisel osavalla likvideerimise järgselt või vallavalitsuse volituste tähtaja lõppemise järgselt, kohaldatakse käesoleva määruse § 31 sätteid kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega.

(1) Osavalla põhimääruses sätestatakse: 1) osavalla nimi ja piirid; 2) osavalla institutsioonid; 3) osavalla pädevus; 4) osavallakogu moodustamise kord; 5) osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimise kord ja pädevused; 6) osavallakogu pädevus; 7) osavallakogu töökorraldus; 8) osavallakogu õigusaktid; 9) osavallavanema valimise kord ja pädevused; 10) osavalla valitsuse pädevuse määratlemine; 11) osavallavanema korralduste väljaandmise kord; 12) osavalla valitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid; 13) järelevalve; 14) osavalla tegevuse lõpetamise alused; 15) muu vajalik teave osavalla jätkusuutlikuks toimimiseks. (2) Osavalla põhimääruse kehtestab volikogu oma määrusega. (3) Osavalla põhimäärus on Lääne-Nigula valla põhimääruse lahutamatu osa.

(1) Kogukonnakogud võib moodustada Lääne-Nigula valla piirkondades, kus puudub osavald.2 (2) Kogukonnakogu moodustatakse kogukonna aktiivsetest inimestest. (3) Kogukonnakogu toimimise alused määratakse kogukonnakogu statuudis. (4) Kogukonnakogu statuudi kinnitab Lääne-Nigula Vallavolikogu.

(1) Volikogu esindab Lääne-Nigula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Lääne-Nigula valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvasvahelisterahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega. (3) Vallavalitsus esindab Lääne-Nigula valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega. (4) Vallavanem esindab Lääne-Nigula valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. (5) Avalikel üritustel esindavad Lääne-Nigula valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.