(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse Kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeksviieks aastaks.
(2) Kooli arengukavas määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja –valdkonnad; 2) kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded; 3) tegevuskava kolmeksviieks aastaks; 4) arengukava uuendamise kord.
(3) Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(4) Kooli arengukava avalikustatakse Kooli veebilehel.
(1) Koolis tehakse pidevat sisehindamist, mille eesmärgiks on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja Kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja Kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse Kooli arengukava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse Kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamist tehakse vähemalt üks kord Kooli arengukava perioodi jooksul.
(3) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
(4) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tasemetegevuse õiguspärasuse üle teostavadteostab haridus- ja teadusministeerium ja maavanem õigusaktidega sätestatud korras.
(5) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostavad haldusjärelevalvetteostab teenistuslikku järelevalvet Kooli pidaja ja Harju Maavalitsus.
(1) Kooli vanematekogu (edaspidi vanematekogu) on alaliselt tegutsev organ, mis koosneb Kooli õpilaste vanematestseaduslikest esindajatest (edaspidi vanem või lapsevanem) ning kelle ülesanne on olla koostööpartneriks ning nõuandjaks Kooli direktorile, juhtkonnale, hoolekogule ja õpetajaskonnale arengusuundade väljatöötamisel, õpilastele soodsate arengutingimuste loomisel, õppe- ja huvitegevuse ning tugiteenuste võimaluste mitmekesistamisel, õpilasi puudutavate oluliste otsuste langetamisel ja lastevanematelevanematele koolituste pakkumisel.
(2) Vanematekogu liikmeteks on igat klassi esindav lapsevanem, kes valitakse iga õppeaasta alguses kooli iga klassi lastevanemate koosolekutel.
(3) Vanematekogu valib õppeaasta esimesel koosolekul Kooli hoolekogusse vanemate esindajad, arvestusega igast klassiastmest üks esindaja ja üks eriklasside vanemate esindaja.
(4) Vanematekogu otsustel ja soovitustel on kogu kooli lastevanemate laiapõhjaline mandaat.
(5) Vanematekogu võib kaasata lapsevanemate hulgast eksperte koolile nõu andmisel.
(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on Kooli õpilaste, õpetajate, Kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja Kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.
(2) Hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, vallavolikogu määruses „Viimsi valla munitsipaalharidusasutuste hoolekogudemunitsipaalpõhikoolide ja -lasteaia hoolekogu töökord“ ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.
(3) Hoolekogu moodustatakse ja hoolekogu töökord kehtestatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras.
(4) Hoolekogu koosseisu kuulub kaks Kooli pidaja esindajat (üks vallavalitsuse ja üks vallavolikogu esindaja), kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab tavaklasside õpetajaid ning teine eriklasside õpetajaid ja tugispetsialiste, vanemate esindajad, arvestusega igast klassiastmest üks esindaja ja vähemalt üks eriklasside vanemate esindaja, vilistlaste esindaja, haridusasutust toetavate organisatsioonide esindaja ja õpilasesinduse nimetatud esindaja.
(5) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(6) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.
(1) Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (2) Kooli direktor tagab kooli häireteta töö ning kooli õppekava, arengukava, üldtööplaani, kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja Kooli pidaja vastava valdkonna ametnikega. (3) Kooli direktor: 1) esindab Kooli ning tegutseb Kooli nimel; 2) organiseerib õppe- ja kasvatustegevust ning vastutab õppekavade täitmise, õpetamise ja teadmiste kvaliteedi eest; 3) vastutab Kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest; 4) otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, esimese klassi õpilaste nimekirja arvamise elukohajärgse kooli määramise komisjoni otsuse alusel, haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise, vanema taotluse alusel õpilase pikapäevarühma vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise; 5) määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud; 6) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised, avaliku konkursi pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks; 7) kehtestab Kooli õppekava, kooli päevakava, arenguvestluste tingimused ja korra, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande; 8) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu; 9) teeb koostööd õpilasesindusega ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse; 10) juhib õppenõukogu esimehena Kooli õppenõukogu tegevust; 11) annab oma pädevuse piires Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks käskkirju, võtab vastu otsuseid ning kontrollib nende täitmist; 12) kinnitab käskkirjaga töökorralduse reeglistiku, asjaajamise ning teised koolielu puudutavad korrad; 13) kehtestab Kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks Kooli pidajale; 14) kinnitab Kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu; 15) sõlmib õpetajate ja teiste kooli töötajatega töölepinguid ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega; 16) teeb oma pädevuse ja õiguste piires Kooli pidaja nimel tehinguid, mis on vajalikud õigus- ja haldusaktides, Kooli põhimääruses, töölepingus ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmiseks; 17) esitab Kooli pidajale õigusaktidega sätestatud korras Kooli eelarve eelnõu; 18) tagab Kooli eelarve täitmise vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele; 19) kutsub kokku vanemate koosoleku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas; 20) annab aru kooli hoolekogule; 21) esitab Kooli tegevust kajastavad andmed, dokumendid ja aruanded Kooli pidajale ja riikliku järelevalve teostajale; 22) täidab ja lahendab talle ametijuhendi ja töölepinguga pandud muid kohustusi ja ülesandeid;
(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes Kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
(2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjonikoolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
(3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või eestkostja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.
(4) Kool võib arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused.
(5) Individuaalse õppekava kinnitab direktor.
(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse Kooli õppekavas.
(2) Haridusliku erivajadusega õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab direktori poolt määratud Kooli töötaja.
(3) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib direktor Kooli pidaja nõusolekul moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis: 1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks; 2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele; 3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele; 4) klasse õpilastele, kellele nõustamiskomisjonkooliväline nõustamismeeskond on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassiseriklassis.
(4) Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
(5) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
(6) Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.
(7) Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmades ja klassides õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste rühma või klassi vastuvõtmise, üleviimise ning rühmast või klassist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt.
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb õppetrimestritestõppeveeranditest ja koolivaheaegadest.
(3) TrimestritesÕppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva.
(4) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
(1) Koolis tegutseb vastavalt vajadusele ja võimalusele ettevalmistusrühm koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks.
(2) Ettevalmistusrühm koolieelikutele alushariduse omandamiseks on lapsevanemale tasuline. Tasu suuruse kehtestab Kooli pidaja.
(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale Kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.
(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel.
(3) Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: 1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine; 2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas sotsiaalministriVabariigi Valitsuse määruses sätestatud ilmastikutingimusedilmastikuolud, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine; 3) olulised perekondlikud põhjused; 4) Kooli esindamine.
(4) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul ning teavitab sellest vanemaid.
(5) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(6) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra Kooli kodukorras.
(1) Vanemal on õigus: 1) nõuda Koolis vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks ning ühistegevuse tagamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste loomisele, samuti pöörduda õpetamise ja kasvatamise küsimustes õpetajate, direktori või hoolekogu poole; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) taotleda Koolilt või Kooli pidajalt oma lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist; 4) taotleda õigusaktidega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe rakendamist; 5) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele Kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 6) osaleda vanemate koosolekul; 7) kandideerida Kooli hoolekogusse; 8) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks Kooli juhtkonna, hoolekogu ning Kooli pidaja poole.
(2) Vanem on kohustatud: 1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused ja võimaldama õpilasel koolikohustuse täitmist; 2) õpilase puudumise korral teavitama Kooli puudumise esimesel õppepäeval selle põhjustest; 3) esitama Koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest; 4) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega ning nendega arvestama; 5) tegema Kooliga koostööd; 6) kasutama Kooli või Kooli pidaja poolt pakutud tugimeetmeid; 7) pöörduma Kooli ettepanekul nõustamiskomisjonikoolivälise nõustamismeeskonna poole; 8) osalema vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel, mille põhjal lepitakse kokku õpilase edasises õppes ja arengu eesmärkides.
(1) Õppejuhi, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.
(2) Konkursi läbiviimise korra kehtestab Kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja korraldadapedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uus avalik konkurssuue avaliku konkursi.
(1) Kooli korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab vallavolikogu otsuse alusel Kooli pidaja, kuulates eelnevalt ära hoolekogu ja õpilasesinduse.
(2) Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba.
(3) Kooli ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu, ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.
(4) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse kirjalikult Haridusharidus- ja Teadusministeeriumiteadusministeeriumi, õpilasi, vanemaid, õpetajaid ja teisi töötajaid ning maavanemat hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab Kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õppimist teises koolis.